← Eesti

1-23-422/10

Obsah (7)§ 50869§ 48911§ 50871§ 50872§ 4896§ 436§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2023, Tartu Kohtuasja number 1-23-422 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatu kohtulahend Tart

§ 50869lg-te 1 ja 11 p 1 alusel.

Tunnistuse kohaselt määrati Andreas Mattius Lassile Läti Vabariigi Riigipolitsei Vidzeme piirkondliku osakonna 22.10.2021. a otsusega 85-eurone trahv selle eest, et ta juhtis 22.10.2021 kell 00.15 Valkas Riia tänaval sõiduautot Mercedes Benz E 320 CDI registreerimisnumbriga XXX , mille kohta polnud sõlmitud kohustuslikku vastutuskindlustust. Vastav tegu on süütegu ja on kvalifitseeritav Läti Vabariigi liiklusseaduse § 71 lg 2 järgi. Kuna Läti Vabariigis määrati Andreas Mattius Lassile trahv liiklussüüteo eest, ei ole

§ § 50870 p 2 kohaselt selle teo karistatavus Eesti Vabariigi seaduse järgi otsuste tunnustamisel määrav. 2.2. Maakohtu arvates ei esine praegu

§-s 436, §-s 477, § 4896 lg-s 3 ja §-s 50871 sätestatud otsuste tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid. Tunnistuse kohaselt on Andreas Mattius Lassi suhtes tehtud otsus lõplik ning see jõustus 22.10.2021. Asja menetleti kirjalikus menetluses isiku juuresolekul ning tunnistuses kinnitatakse, et Andreas Mattius Lassi teavitati Läti Vabariigi seaduse kohaselt isiklikult või pädeva esindaja kaudu õigusest asi vaidlustada ja vaidlustamise tähtaegadest. Tunnistusest nähtub, et Eesti Vabariigis ei ole tema suhtes sama teo eest otsust väljastatud, ning otsust, mis on väljastatud muus riigis kui Lätis või Eestis, ei ole täidetud. Arvestades eelnevat otsustas maakohus, et otsus tunnistada

§ 48911lg 1 p 1 alusel Eesti Vabariigis lubatavaks.

Eestis täidetav trahv on 85 eurot. Määruskaebus

  1. Andreas Mattius Lass esitas 20.03.2023 e-kirja, milles esitas vastuväite kriminaalasjas nr 1-23422 tehtud määrusele. Andreas Mattius Lass märgib, et tema omas autot numbrimärgiga XXX , kuid määruses on märgitud numbrimärgiks XXX (Toyota Hilux). Seega ei ole määruses välja toodud auto kunagi tema kasutuses olnud ning ta soovib kohtumäärust vaidlustada. 3.
  2. 05.04.2023 esitas Andreas Mattius Lass nõuetekohase määruskaebuse, milles märgib, et maakohtu määrus vaidlustatakse seoses valeandmetega. Andreas Mattius Lass ei ole kunagi omanud autot numbrimärgiga XXX (Toyota Hilux), määruses on välja toodud vale numbrimärk ja automark. Temale on kuulunud vaid auto numbrimärgiga XXX (Mercedes-Benz). Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus ei anna alust selle tühistamiseks.
  4. Vastavalt

§ 48911

lg-le 1 saab Eesti kohus teha Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsuse või muu otsuse tunnustamise otsustamisel ühe järgmistest määrustest: 1) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubatavaks; 2) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubamatuks; 3) lõpetada menetluse, kui isik on temale kohtuotsuse või muu otsusega pandud kohustused täitnud. Praeguses asjas ei nähtu toimikumaterjalidest ega määruskaebusest, et Andreas Mattius Lass oleks temale Lätis tehtud otsusega määratud rahatrahvi ära tasunud. Seega oli maakohus õigustatud otsustama, kas tunnistada rahatrahvi määramise otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks. 6. Euroopa Liidu liikmesriigi rahatrahvi tunnustamist ja täitmist reguleerivad

§-d 50869– 50874.

§ 50871

näeb ette rahatrahvi määramise otsuse tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et praeguses asjas selliseid asjaolusid ei esine. Samas suunab

§ 50872

lg 1 kohut arvestama rahatrahvi tunnustamise ja täitmise menetluses ka

§-s 4896 sätestatut.

§ 4896

lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad

§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud

§-s 477 sätestatud tingimused.

§ 436

lg 1 p 2 kohaselt keeldub Eesti rahvusvahelisest koostööst, kui see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Üheks selliseks põhimõtteks tuleb lugeda ka kaitseõiguse tagamise põhimõtet, mis eeldab minimaalselt seda, et inimene on teadlik, 2 mida talle süüks arvatakse ning tal on võimalik esitada selle kohta vastuväiteid. Andreas Mattius Lass selgitab kaebuses, et tema temale ei ole kunagi kuulunud otsuses märgitud autot Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX , vaid temale on kuulunud Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX . Niisugune väide aga maakohtu määruse tühistamist kaasa ei too.

  1. Läti Vabariigist esitatud tunnistusest nähtub, et Andreas Mattius Lass on ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti. Otsus tehti kirjalikus menetluses ning asjaomasel isikul on olnud võimalus asja menetleda eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus. Samuti on teda teavitatud tema õigusest asi vaidlustada ja vaidlustamistähtaegadest. Samas ei ole Andreas Mattius Lass otsust vaidlustanud. Kuna riikidevaheline koostöö rajaneb vastastikuse usalduse põhimõttel, ei ole Eesti kohtutel alust neis andmetes kahelda. Andreas Mattius Lassi määruskaebuses esitatud väited neid andmeid kahtluse alla ei sea. Samuti ei saa Eesti kohtud hakata kontrollima Andreas Mattius Lassile ette heidetud rikkumise tõendatust. Kõik asjakohased vaidlused tuleb lahendada otsuse teinud riigis ja sealse õiguse kohaselt. Tunnistuses märgitust lähtuvalt oli Andreas Mattius Lassil selline võimalus ka olemas.
  2. Kuna eeltoodu põhjal ei ole alust järeldada, et Andreas Mattius Lassi kaitseõigust oleks ilmselgelt rikutud, ei ole sel põhjusel alust rahvusvahelisest koostööst keelduda. Ka ei näe ringkonnakohus mingisuguseid muid põhjuseid, miks ei peaks Andreas Mattius Lassi suhtes tehtud rahatrahvi otsuse tunnustamine ja täitmine olema lubatav. Seetõttu toimis maakohus õigesti, kui tunnistas otsuse täitmise Eestis lubatavaks.
  3. Eeltoodud põhjustel ning juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 2.

veebruari 2023. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.