1-20-7135/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-7135 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Dmitri Rimmi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Rimmi (ik 38512060231) kaitsja advokaat Valeriy Gimaev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Dmitri Rimmi kaitsja advokaat Valeriy Gimaevi määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. aprilli
6. a määrusega jäeti D. Rimm vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. D. Rimmi on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Viimane kuritegu on toime pandud ennetähtaegse vabastamisega seotud katseajal. D. Rimmil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Maakohus luges positiivseks, et D. Rimm töötab vanglas koristaja ja keraamikuna, on õppinud riigikeelt, on läbinud sotsiaalprogramme ja psühholoogilisi vestluseid. Vabanemise korral on tal kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. D. Rimmil on diagnoositud ravimisõltuvus ja ta suhtleb jätkuvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Korduv kriminaalkorras karistatud ja katseajal uue kuriteo toime panemine näitab, et D. Rimmil on kriminaalsed hoiakud. Samuti ei suuda ta vangistuses alluda reeglitele. Kõik see näitab maakohtu hinnangul, et temast lähtuv kuritegude risk on tema ennetähtaegseks vabastamiseks liiga suur.
7. Maakohtu määruse vaidlustas süüdimõistetu D. Rimmi kaitsja advokaat V. Gimaev, kes taotleb selle tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja hinnangul on maakohtu määrus vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga. Maakohus on D. Rimmi iseloomutavaid andmeid hinnates teinud kaalutlusvea, jättes D. Rimmi hoolimata teda iseloomustavatest rohketest positiivsetest asjaoludest ennetähtaegselt vabastamata. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustades ei tohi üksnes nentida, et isikut on kriminaalkorras karistatud kindel arv kordi. Kohus peab nende karistusandmetesse n-ö sisse vaatama. Seda maakohus teinud ei ole. Ühtlasi ei ole maakohus selgitanud, kuidas D. Rimmi praeguse karistuse aluseks olev kuritegu takistab tema ennetähtaegset vabastamist, sest tema poolt toime pandud tegu ei olnud ette planeeritud. Ennetähtaegne vabastamine ei ole korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute suhtes välistatud. D. Rimmil on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, aga see ei oma niivõrd suurt tähtsust, et välistaks tema ennetähtaegse vabastamise. D. Rimmile saaks lisakohustusena määrata kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keelu. Tema suhtes on varasemalt elektrooniline järelevalve olnud edukas. Ringkonnakohtu järeldused
8. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige D. Rimmi korduv kriminaalkorras karistatus, sealhulgas katseajal kuritegude toime panemine, määratud distsiplinaarkaristus, tema isikuga seotud asjaolud ning sõltuvusainete tarvitamisega seotud probleemid, annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et D. Rimmist tuleneb suur uute kuritegude oht, mida ei ole võimalik ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolliga maandada. Seetõttu on tema ennetähtaegne vabastamine välistatud. Seda kõike arvesse võttes leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, mistõttu jääb see kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2