← Eesti

2-21-7965/57

Obsah (8)§ 162§ 165§ 643§ 657§ 654§ 3§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2023, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 162lg 1).

Maakohus jättis hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda (

§ 165lg 1).

Hageja menetluskuludeks on hagilt tasutud riigilõiv summas 650 eurot ning hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot (kokku 700 eurot). Seega mõistis maakohus igalt kostjalt hageja kasuks välja 140 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 8. Kostja II (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse p-d 4 ja 5 tühistada, rahuldada hagi osaliselt ning jätta kõik hageja ja kostjate menetluskulud hageja kanda. Kostja II palub jätta kostja II kulud hageja kanda ja hageja kulud hageja enda kanda. Maakohus on rikkunud

§ 162lg-t 4.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kinnistu ainuomanik võlgnik. Kohtukulude väljamõistmine kostjatelt, kelle kahjuks otsus tehti, on nende suhtes ebamõistlik, kuna kostjatel ja kohtutäituril puudus võimalus kontrollida, kas kinnistu on ühisvaras või mitte. Hageja peab kandma enda ja kostjate menetluskulud, kuna ei üritanud lahendada asja kohtuväliselt. Kohtutäituri poole pöördumine enne hagimenetluse alustamist oleks võimaldanud asja lahendada minimaalse aja- ja rahakuluga. Kostja II jaoks ei too kinnistu aresti alt vabastamine endaga kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi, sest kostja II on esitanud hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Seega on hageja menetluskulude kostja II kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. 9. Hageja (vastustaja) apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles kostja II vaidlustab maakohtu otsust osas, millega jäeti hageja menetluskulud kostjate I, III, IV ja V kanda ning mõisteti kostjatelt I, III, IV ja V välja 140 eurot hageja kasuks (

§ 643lg 1).

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata osas, milles kostja II vaidlustab hagi täielikku rahuldamist, hageja menetluskulude kostja II kanda jätmist ja kostjalt II hageja menetluskulude katteks 140 euro väljamõistmist (

§ 657lg 1 p 1).

Maakohtu otsus on hagi rahuldamise, menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

11. Tsiviilkohtumenetluses saab enda õigusi maksma panna vaid iga isik ise (

§ 3lg 1).

Kostjad I, II, IV ja V ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Kostjal II puudub seega õigus vaidlustada maakohtu otsust osas, milles see puudutab hageja menetluskulude kostjate I, III, IV ja V kanda jätmist ning neilt hageja kasuks menetluskulude 3 väljamõistmist. Ringkonnakohus ei saa kostja II apellatsioonkaebust selles osas sisuliselt läbi vaadata ja kaebus tuleb jätta nimetatud osas läbi vaatamata (

§ 643lg 1).

Seega kuulub kostja II apellatsioonkaebus läbivaatamisele osas, milles kostja II vaidlustab maakohtu otsust osas, millega hagi rahuldati, jäeti hageja menetluskulud osaliselt kostja II kanda ning mõisteti kostjalt II hageja kasuks välja 140 eurot. 12. Hageja esitas kostjate (kellest neli on täitemenetlustes sissenõudjad ja üks võlgnik) vastu hagi vara arestist vabastamiseks TMS § 222 lg 1 alusel. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda

§ 162lg 1 alusel.

Kostja II leiab, et maakohus pidi jätma

§ 162lg 4 alusel menetluskulud hageja kanda.

Kostjad I, III, IV, V ei ole maakohtu otsust vaidlustanud.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 4 võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162lg 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (Riigikohtu 15.

aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16).

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (Riigikohtu

  1. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).
  2. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele, et hageja ei pidanud enne vara arestist vabastamise hagi esitamist taotlema seda kohtutäiturilt TMS § 77 alusel. Iseenesest on õige kostja II seisukoht, et hagejal oli lisaks TMS § 222 lg 1 alusel hagi esitamisele võimalik pöörduda õiguste kaitseks esmalt kohtutäituri poole (TMS § 77 lg 2). Kostja II viidatud Riigikohtu üldkogu otsusest tuleneb mh, et võlgnikul on õigus valida (tsiviilõiguslike) õiguskaitsevahendite vahel (Riigikohtu
  3. novembri 2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p-d 41-42).

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras (Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Ka see, et kostja II on esitanud hageja ja tema abikaasa vastu hagi ühisvara jagamiseks, ei ole selline erandlik asjaolu, mille tõttu tuleks käesolevas asjas kalduda kõrvale menetluskulude jaotuse üldreeglist. Kostja II ei võtnud hagi õigeks, kuigi möönis, et kinnisasi on hageja ja võlgniku ühisvaras. Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul lahendada asi sisuliselt. Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele, jättis maakohus põhjendatult hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostjate, sh kostja II, kanda.

Kostja II ei ole maakohtus ega apellatsioonkaebuses esitanud väiteid, mis annaksid alust

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

  1. Kuigi kostja II on taotlenud apellatsioonkaebuses hagi osalist rahuldamist, ei ole ta selles osas esitanud kaebuses sisulisi põhjendusi ega täpsustanud, millises ulatuses tuleks hagi jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse ka selles osas rahuldamata.
  2. Ringkonnakohus kaasas apellatsioonimenetlusse üksnes hageja. Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetlusega seotud hageja kulud kostja II kanda (

§ 171lg 1).

Hageja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Toimikust ei nähtu, et hagejal oleks ringkonnakohtus tekkinud menetluskulusid (

§ 174lg 1).

Seega puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.