KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-896 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtuma

) § 201 lg 2 alusel rahatrahvi 250 trahviühikut (s.o. 1000 eurot);

§ 236

lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut (400 eurot) ja

§ 237

lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut (400 eurot), s.o kokku 450 trahviühikut 45 päeva arestiga. Maakohus määras kindlaks aresti kandmisele ilmumise korra.

1. Kohus tuvastas, et I. Berjozkin pole trahvi tasunud, tal puudub selleks ka raha ja realiseeritavad vahendid. Mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole. Asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad.
2. Kohtuvälise menetleja
3. juuni 2019 otsuse kohaselt on karistus määratud juhindudes KarS § 56 lg-st 1, § 63 lg-st 1 ja § 63 lg-st 3, s.o isikule on nimetatud otsusega määratud kolm karistust kolme väärteo eest (

§ 201

lg 2,

§ 236

lg 1,

§ 237lg 1), mis on kokku 450 1 trahviühikut.

Seega tuleb lugeda, et tegemist on kolme eraldi mõistetud karistuse, mitte ühe tervikkaristusega. KarS § 47 lg 1 sätestatud piirmäär kehtib ühe karistuse kohta (vt Tartu Ringkonnakohtu

1. septembri 2016 määrus kohtuasjas nr 4-16-286).
2. I. Berjozkin viibib alates
3. oktoobrist 2021 kinnipidamisasutuses Viru Maakohtu
4. detsembri 2021 otsuse nr 1-21-3717 alusel. Karistuse lõpptähtaeg saabub
5. augustil
6. Enne seda viibis ta perioodil
7. juuli kuni
8. november 2019 kinnipidamisasutuses. Seega esinevad KarS § 82 lg 4 mõistes nõuete täitmise aegumise peatumise asjaolud.
9. Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud ega otstarbekas. I. Berjozkinit on varem korduvalt kohtulikult karistatud, tal on karistusregistri andmetel 6 kehtivat kriminaalkaristust. I. Berjozkin allutati kriminaalhooldusele Viru Maakohtu
10. veebruari
11. a otsusega. Kriminaalhooldaja tegi erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata karistus täitmisele seoses erinevate kontrollnõuete rikkumisega (registreerimiskohustus, kriminaalhooldajalt eelneva loa saamise kohtus Eestist lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks). I. Berjozkin asus end varjama ja ta kuulutati
12. juuni
13. a määrusega tagaotsitavaks, kohaldati vahistamist ning koostati Euroopa vahistamismäärus. Ta peeti kinni
14. oktoobril
15. Kohus rahuldas erakorralise ettekande
16. novembri
17. a määrusega ja pööras I. Berjozkini karistuse ärakandmata osa täitmisele. Kuivõrd isik on varasema käitumisega näidanud üles ükskõiksust tema suhtes rakendatud käitumiskontrolli ja kohtu määratud nõuete täitmisel, on üldkasuliku töö nõuetekohane sooritamine vähetõenäoline. MÄÄRUSKAEBUS
18. I. Berjozkin palub maakohtu määruse tühistada ja asendada arest üldkasuliku tööga.
19. Määruskaebuse esitaja karistuse lõpptähtaeg saabub
20. augustil
21. Selle järel soovib ta asuda õppima Narva Kutsehariduskeskusesse keevitaja erialale, mis eeldab vestlusele minemist. Kohale mitteminemise korral peab ta jääma ootama uut õppeaastat. Vangla esitab dokumendid kutsehariduskeskusele mai lõpus. I. Berjozkin lubab ühiskondliku töö tunnid tähtaja jooksul sooritada ning mitte lahkuda Eestist enne seda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et I. Berjozkinil on rahatrahv 450 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lgle 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud.
23. Ringkonnakohus ei pea taotlust rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga põhjendatuks. Rahatrahvi asendamine kas aresti või üldkasuliku tööga on kohtu kaalutlusotsus. Sellise otsustuse tegemiseks võib kohus arvestada ka isikut iseloomustavat materjali. I. Berjozkinit on korduvalt karistatud, mis juba ise näitab, et tegemist ei ole usaldusväärse inimesega. Ta ei suutnud enne praegust vangistust täita kriminaalhoolduse kohustusi, mistõttu taotleti erakorralises ettekandes tema karistuste täitmisele pööramist. Seejärel kuulutati I. Berjozkin tagaotsitavaks ja vahistati ning erakorraline ettekanne pöörati täitmisele. Seegi viitab, et I. Berjozkin pole isik, kelle lubadusi saab uskuda. Apellatsioonikohus ei välista, et väide õppimaasumise kavatsusest Narva Kutsehariduskeskuses keevitaja erialal on üksnes otsitud põhjus veenmaks kohut aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. 2
24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja I. Berjozkini määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3