KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-18754 Tsiviilasi Zinaida Jungholzi kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti
- detsembri 2022 otsusele täiteasjas nr 047/2022/217 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- detsembri 2022 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Zinaida Jungholzi määruskaebus Menetlusosalised ja esindajad RESOLUTSIOON nende Määruskaebuse esitaja: Zinaida Jungholz (avaldaja), ik XXXXXXXXXXX Puudutatud isik: kohtutäitur Ivi Kalmet
- Jätta Tartu Maakohtu
- detsembri 2022 määrus muutmata.
- Jätta määruskaebus rahuldamata.
- Jätta menetluskulud Zinaida Jungholzi kanda.
- Jätta rahuldamata Zinaida Jungholzi taotlus ringkonnakohtus istungi korraldamiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
- Zinaida Jungholz (avaldaja) esitas
- detsembril 2022 kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti (puudutatud isik)
- detsembri 2022 otsusele täiteasjas nr 047/2022/217 ning palus otsus tühistada ja täitemenetlus lõpetada. Avaldaja väitis, et kohtutäitur ületas oma volitusi ja kuritarvitas ametiseisundit, kui otsustas edasikaebamise õiguse üle. Täitemenetlus on õigusvastane ka seetõttu, et täitetoiminguid toimuvad kohtumenetluse ajal. Kohtutäituril puudub alus täitemenetluse läbiviimiseks, sest Maa-ameti korraldus nr 1-17/20/1929 ei ole täitedokument. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Tartu Maakohus jättis
- detsembri 2022 määrusega avalduse menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja eesmärk on täitemenetluse lõpetamine, sest tema arvates puudub täitedokument, mida täitur saaks täita. Täpselt samadel põhjendustel samas täiteasjas on avaldaja korduvalt esitanud kaebusi kohtutäiturile ja kohtutäituri otsuste peale. Tsiviilasjades nr 2-22-9361 ja 2-22-5333 on kohus kaebuste menetlemisest keeldunud, sest kaebused on perspektiivitud – avaldaja ei ole enda eesmärkide saavutamiseks kasutanud kohast õiguskaitsevahendit. Kohtutäituri pädevuses ei ole kontrollida täitedokumendi kehtivust. Kohtutäitur lähtub täitedokumendi täitmisel formaliseerituse printsiibist ning tal puudub õigus hinnata täitedokumenti sisuliselt. Kohtutäitur ei saa ise täitemenetlust lõpetada põhjusel, et täitedokument ei kehti. TMS § 48 lg 1 ei näe ette võimalust lõpetada täitemenetlust üksnes võlgniku avalduse alusel. Kaebus kohtutäituri tegevusele/otsusele ei ole kohane õiguskaitsevahend materiaalõiguslike vastuväidete korral. Kui avaldaja on seisukohal, et puudub täitedokument, on kohane meede hagi esitamine sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks; vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole avaldaja kohtutele sellist hagi esitanud. Maa-ameti peadirektor on teinud otsuse jätta Nugisniidu kinnistu riigi omandisse ning seada kinnistule hoonestusõigus (sundhoonestusõigus, sest lepingut ei sõlmitud) avaldaja kasuks mh kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. Seega vastab Maa-ameti korralduse sisu (otsus) TMS § 2 lg 1 p-s 193 sätestatud täitedokumendi nõuetele ning tegemist on täitedokumendiga, mida kohtutäitur on kohustatud täitma. Täitedokumendi vaidlustamiseks tuleb avaldajal pöörduda hagiga kohtusse. MÄÄRUSKAEBUS
- Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tuvastada, et hoonestusõiguse seadmine on tühine. Avaldaja palub määruskaebus läbi vaadata kohtuistungil. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks kohtunik Maimu Laumets pidanud end taandama asja menetlemisest, kuna ta on avaldaja suhtes seadust rikkunud. Maakohus ei andnud ka õigusvastaselt avaldajale riigi õigusabi ning ei määranud talle esindajat. Avaldaja märkis, et tal ei ole kohustusi Maa-ameti ega kohtutäituri ees. Ilma lepinguta on Maaameti korraldus kehtetu. Maakohtu määrus on ka vastuolus põhiseadusega. Avaldaja maa ostueesõigusega erastamine on endiselt lahendamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Maakohus selgitas määruses õiguspäraselt, et avaldusega ei ole avaldaja soovitud eesmärki võimalik saavutada, sest avaldaja esitanud väited on materiaalõigusliku sisuga, mida ei ole võimalik kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse menetlemisel hinnata. Seepärast ei ole võimalik avaldusega eesmärki saavutada ning maakohus jättis avalduse õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Ebaõige on avaldaja väide, et kohtunik oleks pidanud end taandama. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei ole maakohtu määrusega nõus, ei ole TsMS § 23 järgi kohtuniku taandamise aluseks. Kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse lahendamisel ei saa hinnata avaldaja kohustusi Maa-ameti ees ega lahendada erastamisega seotud küsimusi.
- TsMS § 667 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks määruskaebust istungil läbi vaadata ja jätab rahuldamata taotluse istungi korraldamiseks.
- Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. (digitaalselt allkirjastatud)