Obsah (5)

§ 59§ 6§ 158§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-22-245 Otsuse kuupäev 31. märts 2023 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Tartu valla kohustamiseks teha otsus ka

§ 59

lg 1) täitnud ja tõendanud kaebaja taotluse alusel alustatud haldusmenetluse lõppemist HMS § 43 lõiketes 1 ja 2 sätestatud korras. Vastustaja toimetatud menetlus ei ole seetõttu õiguspärane. 48. Kaebaja on temal lasuvat tõendamiskoormust täites (

§ 59lg 1) tõendanud 27.10.2021. a e-kirjaga (tl 5) esmase õiguskaitsevahendi kasutamist riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 6 lg 1 ja § 7 lg 1 mõttes enne kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumist. Teisisõnu on kaebaja andnud vastustajale vastava selgitustaotluse esitamisega märku, et haldusmenetlust ei toimetata õiguspäraselt.

1. Vastustaja 26.11.
2. a vastus kaebaja avaldusele (tl 6-7) ei ole halduskohtu hinnangul käsitletav kaebaja taotluse alusel alanud haldusmenetlust lõpetava haldusaktina HMS § 43 lg 2 mõttes.
3. Seda ka põhjusel, et kaebaja poolt pärast nimetatud kuupäeva esitatud kasutusteatiste kohta ei ole vastavat haldusmenetluse lõplikku otsust samuti tõendikogumi kohaselt langetatud. Taotlus on käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga kohtule esitatud tõendite kohaselt n.ö käiguta jätmise staadiumis.
4. Samuti ei saa kohtule esitatud tõendite alusel järeldada, et vastustaja oleks jätnud lõppenud haldusmenetluses menetluse uuendamata kaebaja taotlusi läbi vaatamata jättes HMS § 44 sätestatule tuginedes. Teisisõnu ei ole vastustaja kaebaja korduvaid taotlusi jätnud läbi 1 2 Vt K. Merusk jt. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2013, lk
5. Vt A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk
6. 7 vaatamata viitega, et kord juba esitatud ja rahuldamata jäetud taotluse suhtes ei saa haldusmenetlust uuendada, kuna ei esine varasemaga võrreldes uusi asjaolusid.
7. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Tartu vallas oleks siseste õigustloovate aktidega (valla põhimäärus, ehitusvaldkonda reguleerivad määrused) antud ehitusspetsialistile õigus ja pädevus vallavalitsuse nimel haldusaktide andmiseks.
8. Seetõttu ei saa kaebaja taotluste kohta kaebajale ehitusspetsialisti poolt saadetud e-kirjad olla käsitletavad kaebaja taotlust rahuldamata jätva haldusaktina. Selliseks järelduseks ei anna alust ka e-kirjade sisu, mis ei viita taotluse rahuldamata jätmisele e-kirjades taotluse puudustena käsitletud asjaolude kõrvaldamata jätmise motiivil.
9. Kohtupraktikas on sedastatud, et ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid halduse toiming (HMS § 106 lg 1,

§ 6lg 2).

Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Sellisel juhul ei saa lugeda haldusakti antuks (HMS § 51 lg 1), kui seadus ei sätesta teisiti. Ehitusteatise puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152, p 11; 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859, p 17). Eespool nimetatud põhimõte laieneb ka kasutusteatistele (vt EhS § 48 lg 2; Riigikohtu halduskolleegiumi 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859, p 17) {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=302632405, 31.03.2023}.

1. Nagu eelpool käsitletud tõenditega tõendatud, ei ole vastustaja käesoleval juhul andnud haldusakti kaebajast kasutusteatise esitaja taotluse rahuldamata jätmise kohta, mistõttu esineb halduskohtu hinnangul alus kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamiseks.
2. Vastustaja on kaebaja taotluse alusel kohtu hinnangul õigusvastaselt jätnud sooritamata kaebaja taotletud toimingu. Vastustajale tuleb RVastS § 6 lg 4 alusel seetõttu teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.
3. Vastustaja vastuväidete kohaselt on ta kasutusteatise menetlemise asemel õigeks pidanud menetleda kaebaja taotlust kasutusloa taotlusena (ehitusseadustiku
4. peatüki
5. jagu ja
6. jagu).
7. Kohtule esitatud tõenditega ei ole kohtu hinnangul vastustaja tõendanud ka kasutusloa menetluses menetlust lõpetava kaebajat koormava haldusakti andmist.
8. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas vastustaja kaalutlusõigus redutseeritud nullini. Seetõttu peaks vastustaja kaebaja taotluse õiguspäraseks menetlemiseks määratlema kaebajale üheselt mõistetavalt puudused taotluses ja seejärel puuduste kõrvaldamisel toiminguga (sh tegevusetusega) aktsepteerima taotluse või andma haldusakti kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta. 60.

§ 158

lõike 3 viimane lause keelab kohtul kaalutlusõiguse teostamise haldusorgani eest. Vastustaja on kaebusele esitatud vastuses (tl 53) välja pakkunud parima viisi kuidas tekkinud olukord lahendada (käesoleva otsuse p 31). Kaebaja on 23.05.

1. a kohtule adresseeritud e-kirjas (tl 56) vastustaja oferti aktsepteerinud, tõdedes, et ta on sellist lahendust vastustajalt taotlenud alates esimesest taotluse esitamisest.
2. Vastustaja on 12.01.
3. a vastuses kohtunõudele (tl 90) omaks võtnud, et kaebaja 02.08.
4. a kasutusteatise suhtes ei ole lõplikku otsust tehtud. Kohus märgib neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel viimase vahemärkusena vastuseks pooltele, et vastustajal tuleb kaebaja taotluse esitamisega alguse saanud haldusmenetluses võtta juhtiv roll ja teha vajalikud 8 haldusmenetluslikud toimingud kaebaja taotluse toiminguga rahuldamiskeks pooltele vastuvõetaval viisil.
5. Kaebaja heidab vastustajale ette õigusvastast viivitust taotluse lahendamisel, viimati 17.06.
6. a menetlusdokumendis (tl 71). Vastustaja on kaebusele esitatud vastuse punktis 3 kaebaja etteheitega nõustunud (tl 52). Kohtu hinnangul ei ole viivitus menetluses iseseisvaks kaebuse rahuldamise aluseks. Kaebaja osundab samuti võrdsusõiguse rikkumisele, viimati 27.01.
7. a menetlusdokumendis (tl 94). Kohus nõustub, et vastustaja on jätkuvas õigusvastses tegevusetuses, mis annab iseseisva aluse kaebuse rahuldamiseks. Üldise võrdsusõiguse maksiimi kohaselt tuleb võrdselt kohelda võrdseid. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja viited võrdsusõiguse rikkumisele piisavad, et pidada vastustaja toimetatud haldusmenetlust võrdsusõiguse printsiipi rikkuvaks.
8. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab kohus kaebuse täielikult, tehes vastustajale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks.
9. Seoses kaebuse rahuldamisega peab menetluskulud kandma vastustaja (

§ 108

lg 1), mistõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot (tl 17). 65. Kaebaja nimi tuleb otsuse avaldamisel asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 9