Obsah (10)

§ 4231§ 349§ 63§ 68§ 64§ 69§ 73§ 75§ 691§ 184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Lahendi kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 5. aprill 2023 1-22-3677 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Kriminaalasi Helvis Mäl

§ 4231

ja

§ 349

järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. veebruari
2. a otsus Helvis Mälli kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu Süüdistatav Helvis Mäll isikukood: 38803315214; EV kodanik; elukoht XXX; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimati Viru Maakohtu 15.06.2021 otsusega mõisteti

§ 4231

järgi karistuseks 6 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati 208 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta 6 kuud; kehtivaid väärteokaristusi 3; Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 01.01.2022 Kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu, riigi õigusabi korras Prokuratuur Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Marge Voogma Apellant Apellatsioonimenetluse pooled RESOLUTSIOON

1. Jätta kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.
2. Määrata Advokaadibüroole Mahlapuu&Partnerid Helvis Mällile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 388 eurot ja 80 senti, sh käibemaks 64 eurot ja 80 senti.
3. Mõista p-s 2 kindlaks määratud menetluskulud välja Helvis Mällilt Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
4. Helvis Mäll pole kunagi omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Teda on karistatud Viru Maakohtu 15.06
5. a otsusega

§ 4231järgi süstemaatiliselt (07.08.

2020, 16.05.2021 ja 14.06.2021) mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. H. Mäll juhtis taas vähem kui 7 kuud viimasest rikkumisest ja kolmandat korda vähem kui 8-kuise perioodi jooksul tahtlikult vastava mootorsõiduki juhtimisõigust omamata sõiduautot BMW 530D. Ta liikus sõidukiga 01.01.2022 kella 1.40 paiku Lääne-Virumaal Rakveres Arkna teel ja Lennuki tänaval. Lennuki 6 juures peeti ta kinni ja kõrvaldati juhtimiselt. H. Mäll esitas teda kinni pidanud politseinikele juhtimisõiguse puudumise varjamiseks teise isiku nimele välja antud juhiloa. Ta kinnitas, et see on tema juhiluba ning põhjendas auto kasutamist vajadusega minna koju – see näitab tema suhtumist ja üksiktegude vahelist sisemist seost. H. Mälli juhtimisteod moodustavad sisulise süsteemi. Tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva eiramisega. Toimapandud rikkumiste arv lühikese aja jooksul viitab süstemaatilisusele. H. Mäll rikkus liiklusseaduse § 90 lg-t 1 ja § 94. Olles süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud ja juhtides tahtlikult süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning püüdes juhtimisõiguse puudumist varjata, pani H. Mäll toime

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Veel süüdistatakse H. Mälli selles, et omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, esitas ta 01.01.2022 kella 01.40 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Lennuki 6 juures juhtimisõiguseta sõiduki juhtimiselt tabatuna enda isiku ja juhtimisõiguse kontrollimisel Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T.L. ele tuttava J.P. nimele välja antud juhiloa nr xxx. Ta kinnitas, et see on tema juhiluba tehes seda eesmärgiga varjata oma isikut ja omandada juhtimisõigust ning vabaneda vastutusest ja mõistetavast karistusest süstemaatiliselt toimepandud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigust juhtida mootorsõidukit ning vabaneda karistuse kandmise kohustusest, pani H. Mäll toime

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus 3. Maakohtu otsusega tunnistati H. Mäll süüdi

§ 4231järgi ja teda karistati vangistusega 9 kuud.

Ta tunnistati süüdi

§ 349

järgi ning mõisteti rahaline karistus 150 päevamäära, st 1500 eurot.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust ja rahaline karistus 150 päevamäära, st 1500 eurot.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 1 päev (1.

jaanuar 2022) karistusaja hulka, mistõttu jäi kanda 8 kuud 29 päeva vangistust ja rahaline karistus, mis

§ 64lg 2 alusel viiakse täide iseseisvalt.

Lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused. 2 4. H. Mällile mõistetud karistust põhistas kohus järgmiselt. 4.1 Kohus arvestas H. Mälli toimepandud süütegude arvu, raskust, laadi ja kohtualuse isikut.

§ 4231puhul on kergendavaks asjaoluks enese süüditunnistamine.

Teo pani ta toime otsese tahtlusega.

§ 349järgi H.

Mäll end süüdi ei tunnistanud: puuduvad nii kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Teo pani ta toime kavatsetult. 4.2 H. Mäll pani süüteod toime katseajal. Samas tuleb arvestada, et liidetava karistuse 30 päeva vangistust, mis mõisteti Viru Maakohtu

1. juuni
2. a otsusega nr 1-21-4326 kandis ta ära, kuivõrd see pöörati täitmisele Viru Maakohtu
3. augusti
4. a määrusega. H. Mälli süütegude toimepanemise tehiolusid ning karistuse eri-ja üldpreventiivseid eesmärke arvestades on tema süü

§ 4231

järgi sanktsiooni keskmisest veidi suurem.

§ 349järgi kvalifitseeritava teo pani H.

Mäll toime esmakordselt ning selle eest tuleb talle määrata karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. 4.3 Karistuse eesmärke on võimalik saavutada vaid reaalse vangistusega. H. Mäll ei ole motiveeritud karistust kandma vabaduses, kuivõrd ta jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist ning pani süüteo toime kriminaalhooldusel olles. Kriminaalhooldaja ja prokurör palusid rakendada reaalset vangistust, kuna H. Mäll pani kuriteo toime vaatamata kriminaalhooldusele ja temaga 15. oktoobrist kuni 25. novembrini 2021 läbi viidud „Liiklusohutusprogrammile“. Uus töökoht reaalse vangistuse mõistmist ei välista. Apellatsioon 5. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu otsuse H. Mälli karistamise osas 9-kuulise vangistusega. Teha uus kohtuotsus, millega kohaldada

§ 69

lg-t 1, mille kohaselt võib kohus aresti või kuni 2-aastast vangistust mõistes või

§ 73

või § 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Vabastada H. Mäll tingimisi liitkaristusest, allutades ta elektroonilisele valvele

§ 75

lg 2 p-de 9,10 korras või alternatiivselt vähendada reaalse vangistuse tähtaega, mõistes H. Mällile vangistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o alammäära piires.

1. Kohus ei ole arvestatud asjaoluga, et H. Mälli käitumine on võrreldes 2012 aastaga, millal ta pani toime narkokuriteo, siiski oluliselt muutunud seaduskuulekamaks.
2. Saates H. Mälli reaalselt karistust vanglasse kandma, kaotab ta tõenäoliselt nii töö- kui ka elukoha.
3. Maakohus ei ole piisavalt arvestanud seda, et H. Mäll on andnud puhtsüdamlikke ütlusi, aidates sellega igati kaasa menetlusele.
4. Apellant palub arvestada puhtsüdamlikku kahetsust vastutust kergendava asjaoluna. Kuigi selle asjaolu on kohus ära nimetanud, on mõistnud H. Mällile vangistuse ikkagi üle sanktsiooni keskmise määra.
5. H. Mällil on käesoleval ajal kindel töökoht, kus teda hinnatakse. Ta töötab Ferme Grupp OÜ-s maalrina ja meistrina. Ka eelmisest töökohast A & O Holding OÜ-st anti 2022 jaanuaris H. Mällile positiivne iseloomustus. 3
6. Maakohus ei ole kaalunud piisavalt vangistuse asendamise või siis vangistuse tingimisi kohaldamise võimalusi. H. Mäll on andnud nõusoleku vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Samuti võimaldab

§ 691

lg 1 kohaldades kuni üheaastase vangistust asendada selle elektroonilise valvega. Ka selles osas on H. Mäll oma nõusoleku andud.

1. Lisaks on kaitsja taotluse alusel teostatud H. Mälli elukoha sobivuse kontroll elektroonilise valve kohaldamiseks ning korter vastas elektroonilise valve tingimustele. Korteriomanik ER Frees OÜ on andnud nõusoleku nimetatud korterisse elektoonilise valve seadeldise paigutamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Analüüsides kaebuse sisulist põhjendust ning selle perspektiivi, jõudis kohtukoosseis üksmeelele, et apellatsioonil puuduks edulootus, mistõttu tuleb see jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
3. Kaebaja soovib maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas, sest leiab, et H. Mäll võiks kanda karistust vabaduses.
4. H. Mälli on varem korduvalt karistatud. Viru Maakohtu 22.01.2014 otsusega tunnistati H. Mäll süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi,

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 päeva vangistust, määrati 3 aastane katseaeg ja ta allutati käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 16.01.2017 määrusega pöörati aga karistus täitmisele, sest isik rikkus karistuse kandmiselt vabastamise tingimusi. 15.01.2020 määrusega vabastati H. Mäll karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega 3 kuuks ning ta allutati käitumiskontrollile. Katseaeg kestis kuni 15.05.2021. Juba järgneval kuul tunnistati H. Mäll Viru Maakohtu 15.06.2021 otsusega süüdi

§ 4231

järgi (teod olid toime pandud 07.08.2020, 16.05.2021, 14.06.2021) ning talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. Kandmisele jäi 6 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati

§ 69

lg 1 ja 3 alusel 208 tunni üldkasuliku tööga ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud. Sedagi ei suutnud H. Mäll lõpuni kanda, sest rikkus ÜKT tegemise tingimisi ning kandmata karistuse osa 30 päeva, pöörati 10.08.2022 Viru Maakohtu määrusega täitmisele. Käesolevas kriminaalasjas toimepandud teod pani H. Mäll toime katseajal.

1. Kohtukoosseis leiab, et ainuüksi nimetatud asjaolud välistavad maakohtu otsuse muutmise apellandi poolt taotletud viisil.
2. Kaitsja M. Mahlapuu esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 60 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 210 minutit ning kaitsja taotleb selle eest tasu 388 eurot ja 80 senti, sh käibemaks 64 eurot ja 80 senti. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning see kulu tuleb vastavalt advokaadile riigi õigusabi tasu ja kulude maksmise korra § 6 lg-le 3 ja § 1 lg 10 hüvitada. Kuna maakohtu otsus jäetakse muutmata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud kanda H. Mällil. (allkirjastatud digitaalselt) 4