Obsah (6)

§ 429§ 431§ 173§ 174§ 175§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1711 Tsiviilasi L. J. i hagi V. J. i vastu võlgnevuse välj

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 esimese lause kohaselt teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit.

§ 431lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

Kuna hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse ja kostja on menetluse lõpetamisega nõustunud, tuleb menetlus tsiviilasjas nr 2-23-1711 lõpetada. 6.

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 2 Hageja on palunud jätta menetluskulud

§ 168

lg 4 alusel kostja kanda põhjusel, et kostja on hageja nõude pärast hagi menetlusse võtmis rahuldanud. Kohtule esitatud seisukohadest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kostja on hageja kontole raha kandnud pärast seda, kui hagi menetlusse võeti. Kostja on aga avaldanud, et ei saanud varasemalt raha üle kanda, sest talle ei olnud teada Ljudmilla Jaguri pangakonto number, mille teatamise kohustus oli L. J. i eestkostjal V. J. il. Hageja sellise väite osas seisukohti pole esitanud. Kohus nõustub kohtule esitatud asjaoludest lähtuvalt kostja seisukohaga, mille kohaselt kostjal ei olnudki võimalik kohustust täita enne hagi esitamist. Seega on kostja kohustuse täitmine viibinud hageja eestkostja tõttu ning õiglane on menetluskulud jätta hageja kanda

§ 168lg 2 alusel.

7. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 375 eurot. Kostja esindajal on asjas toimingute tegemiseks kulunud 2 tundi ja 30 minutit ning tunnitasu suuruseks on olnud 150 eurot. Kohus leiab, et kostja esitatud menetluskulud on asja sisu ja mahtu arvestades vajalikud ja põhjendatud. Kostja esindaja on koostanud asjakohased ja motiveeritud seisukohad nii hagile kui ka hagist loobumise taotlusele. Tulenevalt kohtupraktikast (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.06.

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164) peab kohus hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kohtu hinnangul on V. J. i esindaja Maia Ploomi tasutaotluses märgitud tunnitasu määr sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda, vaidluse sisu, menetluse kestust arvestades põhjendamatult kõrge. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks pidada tasu 120 eurot (käibemaksuta) tunni kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 300 eurot. L. J. ilt tuleb V. J. i kasuks välja mõista menetluskuluna 300 eurot.
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 3