RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 6 lg 1 või § 11 lg 1 p-de 1 ning 3 alusel Eesti karistusõigus. Kohtuvälise menetleja põhiseisukohad on järgmised.

1. Kuigi Prantsusmaal asuv Eesti Vabariigi suursaatkond pole otseselt Eesti territoorium, on tegemist Eestile kuuluva valdusega, mis allub Eesti jurisdiktsioonile. Eesti Vabariigi välisesindus on Välisministeeriumi struktuuriüksus. Ka välisriiki lähetatud teenistuja täidab oma ülesandeid ja kohustusi lähetajariigi seaduste kohaselt. See tähendab, et saatkonnas toime pandud õigusrikkumistele kehtib Eesti õigus, sh karistusõigus, ning õigusrikkumisi menetleb lähetajariigi õiguskaitseasutus. Diplomaatilise esindaja allumist lähetajariigi jurisdiktsioonile kinnitab ka diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 31 punkt
2. Kuivõrd menetlusalusel isikul oli Prantsusmaal diplomaatilise esindaja immuniteet, ei saa Prantsuse riik teda selle väärteo eest karistada. Konventsiooni kohaselt pole diplomaat aga vabastatud lähetajariigi jurisdiktsioonist. VTMS § 3 lg 2 ja senise praktika järgi kohaldab välisriigi diplomaatiliste esindajate Eestis toimepandud väärtegude eest vastutust lähetajariik. Seda põhimõtet tuleb kohaldada ka vastupidi. Nii konventsiooni kui ka riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel kehtib Pariisi suursaatkonnas salastatud teabe käitlemise puhul Eesti õiguskord ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse nõuete rikkumise eest kehtib Eesti karistusseadus

§ 6lg 1 alusel.

15.

§ 6

lg 1 kitsa tõlgendamise korral kohaldub RSVS § 53 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteole Eesti karistusõigus

§ 11lg 1 p-de 1 ja 3 alusel.

Riigisaladuse kaitse kohustuste ja nõuete järgimine pole piiratud Eesti territooriumiga. Kuivõrd riigisaladuse kaitse eesmärk on Eesti julgeoleku tagamine, ei piirdu riigisaladuse kaitse vaid kohaga, kus isik füüsiliselt tegutseb, vaid arvestada tuleb ka kohaga, kus oht või tagajärg saabub (vt RKKK 30.12.2022, 1-21-3514/40, p 14). Etteheidetava väärteoga põhjustatud oht saabus Eestis. Lisaks saab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a lahendis nr 3-1-1-23-15 p-s 70 märgitut arvestades lugeda C. Kulli tegutsemise kohaks Välisministeeriumi asukoha, milleks on Eesti. Vastupidine käsitlus tekitaks olukorra, kus välisriigis asuvas Eesti Vabariigi suursaatkonnas arvuti kaudu toime pandud riigisaladuse nõuete rikkumisele kohalduks Eesti karistusõigus (

§ 11lg 1 p 1), kuid paberdokumentidega seotud nõuete rikkumine poleks karistatav.

1. Nõustuda ei saa maakohtu põhjendusega, et RSVS § 54 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo puhul tuleb väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Selles osas tuleks maakohtu otsust muuta ja jõustada kohtuvälise menetleja otsus. Kassatsioon tuleks jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium põhjendab kõigepealt, miks ei saa praeguses asjas kohaldada RSVS § 53 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteole Eesti karistusseadust (I). Seejärel lahendatakse menetluskulude, sh kassatsioonimenetluse kulu hüvitamise küsimus ning võetakse kokku kassatsioonimenetluse tulemus (II). I
3. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule RSVS § 53 lg 1 järgi ette sama seaduse § 19 lg 1 p-de 1 ja 2 nõuete rikkumist: Eesti Vabariigi Pariisi suursaatkonnas riigisaladust ning salastatud välisteavet sisaldavate dokumentide hoidmist nii, et see põhjustas salastatud teabe avalikuks tuleku ning juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise ohu. 19.

§ 6

lg-s 1 sätestatud karistusseaduse ruumilise kehtivuse põhimõtte järgi kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil, v.a sama paragrahvi teises lõikes sätestatud erandjuhtudel. Pariisis asuv suursaatkond pole Eesti territoorium, vaid Välisministeeriumi struktuuriüksus, kes teostab Eesti Vabariigi omandis olevas saatkonna hoones Eesti välissuhtlemist Eesti õigusaktide alusel ja lähtub oma tegevuses rahvusvahelisest õigusest (välissuhtlemisseaduse § 5 ja § 11 lg 1). Kohtuväline menetleja leiab, et Eesti karistusseaduse 3

§ 6lg 2).

Muid erandeid territoriaalse kehtivuse põhimõttest seadus ette ei näe. Välisriigis asuva Eesti välisesinduse territooriumil toime pandud väärteo korral tuleb lähtuda

§ 6lg-s 1 sätestatud üldpõhimõttest.

Tõdemus, et rahvusvahelise õiguse järgi on asukohamaa pädevust diplomaatilise esindaja karistamisel piiratud ning et viimane allub lähetajamaa jurisdiktsioonile, tähendab, et tema karistamise võimalikkuse üle otsustamisel peab juhinduma lähetajamaa – praegusel juhul Eesti – õigusest.

§ 6

kohaselt aga isikut väljaspool Eesti territooriumi toimepandud väärteo eest karistada ei saa (vt ka RKKK 02.04.2009, 3-1-1-16-09, p 11). Samuti pole isiku karistamine väärteo eest võimalik

§ 7(karistusseaduse isikuline kehtivus) järgi.

21. Vaidlusaluse teo karistatavust Eesti õiguse järgi ei saa õigustada ka

§-s 11 sätestatud nn ubikviteedipõhimõttele toetudes. Selle põhimõtte kohaselt on süüteo koht igal pool, kus ilmnevad süüteokoosseisu asjaolud. Öeldu tähendab, et tegu võib

§ 11mõttes olla toime pandud korraga mitmes kohas.

(Vt viidatud otsus nr 1-21-3514/40, p-d 13 ja 14 koos edasiste viidetega.) 22. Menetlusalusele isikule heidetakse ette riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavate paberdokumentide hoidmise nõuete rikkumist Pariisi suursaatkonnas. Teokirjeldusest lähtudes ei saa väita, et isik tegutses korraga mitmes kohas (

§ 11lg 1 p 1).

Kassatsioonivastuses osutatakse

§ 11

lg 1 p 1 kohaldamist põhjendades Riigikohtu praktikale, kus isikuvastase kuriteo toimepanemise viis võimaldas kõneleda isiku tegutsemiskohtade paljususest: süüdistatav saatis ähvardust sisaldava tekstisõnumi välisriigist, kuid ähvardus realiseerus kannatanu asukohas Eestis (viidatud otsus nr 1-21-3514). Praegu ei ole tegemist võrreldava olukorraga. Sama moodi ei rakendu analoogia elektrooniliselt esitatud maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega, sest menetlusalune isik ei rikkunud riigisaladuse ning salastatud välisteabe käitlemise nõudeid mõnda elektroonilist andmekandjat ja/või arvutit kasutades (vrd viidatud otsus 3-1-1-23-15, p 70). Öeldust johtuvalt on ainetu seisukoht, et C. Kull pani väärteo toime Välisministeeriumi asukohas Eestis. 23. Sedastada ei saa sedagi, et süüteokoosseisus kirjeldatud tagajärje saabumise koht võinuks erineda kohast, kus menetlusalune isik tegutses (

§ 11lg 1 p 3).

Kassatsioonivastuse kohaselt kahjustatakse RSVS § 53 lg-s 1 sätestatud väärteoga Eesti Vabariigi julgeolekut ja välissuhtlust, ohustades sel moel muu hulgas Eesti ühiskonna turvalisust. Kolleegiumi hinnangul on niisugune põhjendus liiga abstraktne, et saaks rääkida süüteoga põhjustatud konkreetse ohu realiseerumisest Eestis. Väärteoprotokolli ja teoviisi arvestades ei viita sellisele võimalusele ükski asjaolu. Väärteoprotokollis tuleb kirjeldada kõiki menetlusaluse isiku vastutuse eelduste tuvastamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Kohus on VTMS § 87 kohaselt seotud väärteoprotokolli piiridega ega tohi neist väljuda. (Vt RKKK 17.03.2020, 4-19-2526/19, p 11; 27.09.2021, 4-20-2732/34, p 21.) 24. Kolleegium nõustub aga kohtuvälise menetleja seisukohaga, et riigisaladuse kaitsmise kohustus ja selle kohta kehtestatud nõuete järgimine pole piiratud Eesti territooriumiga. See tähendab, et riigisaladusele juurdepääsu õigust omav isik peab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega seatud nõudeid täitma sõltumata enda viibimiskohast. Sama moodi pole Eesti territooriumiga piiratud riigisaladust valdava asutuse pädevus korraldada ja kontrollida salastatud teabe kaitset ning seda tagavate õigusaktide nõuetest kinnipidamist. Ometi ei võimalda karistusseadustiku normid riigil nende nõuete rikkumisele alati 4

§ 7lg 2).

Ka ei välista karistusõigusliku sekkumise võimatus muude seaduses ette nähtud meetmete (nt distsiplinaarvastutus, juurdepääsuloa kehtetuks tunnistamine) kohaldamist. 25. Kokkuvõtlikult pole menetlusaluse isiku karistamine RSVS § 53 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo eest käesolevas asjas

§ 6

lg 1 kohaselt võimalik ning selle teo kohta alustatud väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Sestap ei ole tarvis käsitleda ka kassaatorite väiteid, mis puudutavad väärteo võimalikku aegumist ning tõendatust, tõendite lubatavust ja väärteomenetluse lõpetamise vajadust otstarbekuse kaalutlusel. Kassatsioonivastuses esitatud taotlus RSVS § 54 lg 1 kohta tehtud kohtuvälise menetleja otsuse jõustamiseks jääb tagajärjetuks, kuna selles osas pole kohtumenetluse pooled maakohtu otsust vaidlustanud. Kohtuväline menetleja ei saa asendada esitamata jäänud kassatsiooni kassatsioonivastuses sisalduva taotlusega, mis on suunatud menetlusaluse isiku olukorra raskendamisele. VTMS § 1732 lg 1 esimese lause kohaselt vaadatakse väärteoasi läbi kassatsiooni piires. II 26. VTMS § 23 kohaselt tuleb väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitada menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. 27. Kaitsjad taotlevad kohtuvälises menetluses, maakohtus ja kassatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamist 23 254 euro 51 sendi suuruses summas (sh käibemaks). Kõnesolev summa hõlmab muu hulgas prokuratuuri 15. veebruari 2022. a määrusega kindlaks määratud menetluskulu. Nimelt on prokuratuur menetlusaluse isiku suhtes

§ 241

järgi kvalifitseeritud kuriteo tunnustel alustatud kriminaalmenetluse lõpetanud, lugenud valitud kaitsjale makstud selle teoga seotud mõistliku suurusega tasuks 1959 eurot 7 senti ja jätnud selle hüvitamise otsustamiseks väärteomenetluses. Taotlusele lisatud arvete põhjal kujuneb ülejäänud kohtuvälises menetluses ja maakohtus valitud kaitsjatele makstud tasu suuruseks 18 506 eurot 19 senti ning kassatsioonimenetluses makstud tasu suuruseks 2789 eurot 80 senti. Neid summasid kokku liites on taotletava kaitsjatasu hüvitise kogusuurus 23 255 eurot 6 senti. Kaitsjate töö tunnihind on 170– 190 eurot.

1. Kolleegium märgib, et kriminaalmenetluse lõpetamisel kindlaks määratud menetluskulu 1959 eurot 7 senti pole seotud kassatsioonimenetluse esemeks oleva RSVS § 53 järgi kvalifitseeritud väärteoga. See menetluskulu tekkis seoses riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavate dokumentide hoidmise nõuete väidetava rikkumisega menetlusaluse isiku elukohas. Selle teo suhtes jätkati väärteomenetlust RSVS § 54 lg 1 tunnustel, kuid maakohus lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlusel (VTMS § 30 lg 1 p 1) ning selles osas pole kohtuotsust vaidlustatud. Järelikult ei saa seda osa menetluskulust VTMS § 23 kohaselt hüvitada.
2. Tasutaotluses pole kohtuvälise menetluse ja maakohtus kantud kaitsjatasu puhul eristatud seda, missugused toimingud ja missugune ajakulu on seotud kassatsioonimenetluse esemeks oleva väärteoga. Seetõttu tuleb kaitsjatasu suurus tuvastada hinnanguliselt (vt nt RKKK 11.06.2021, 1-18-5732/226, p 108). Väärteoasja materjalile, eeskätt aga kaebuse argumentidele ja kohtuvaidluse teesidele toetudes saab sedastada, et ligikaudu 60 protsenti kohtuvälises menetluses ja maakohtus kantud kaitsjatasust on seotud RSVS § 53 järgi kvalifitseeritud väärteo menetlemisega. Nii kujuneb kõnesoleva kaitsjatasu suuruseks 11 103 eurot 71 senti (sh käibemaks).
3. Kolleegium lõpetab väärteomenetluse kassatsiooni piiridest väljuvatele argumentidele toetudes ega anna sisulist hinnangut ühelegi kassaatorite väitele. Sellest johtuvalt ei saa lugeda suurt osa valitud kaitsjatele makstud tasust vajalikuks ega põhjendatuks (vt nt RKKK 23.03.2023, 1-17-9149/1226, p 34). Väärteoasja keerukust silmas pidades on õigustatud 170 euro suurune 5