) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt
lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2
Pooled on kinnitanud teadlikkust
§-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mille jaotus ja hüvitamine pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, poolte endi kanda. 9. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 140 euro ((65 + 215) ÷ 2) tagastamist.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks üksnes osaliselt ja tagastab hagejale pool hagimenetluses tasutud täiendavast riigilõivust, s.o 107,50 eurot (215 ÷ 2), mis tuleb vastavalt taotlusele kanda hageja arvelduskontole (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.