Obsah (5)

§ 3401§ 371§ 477§ 173§ 150

Tsiviilasi nr 2-23-4523 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-4523 Tsiviilasi V. H. maksejõuetus

) sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv.

§ 3401

lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata.

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt kooskõlas

§ 477

lg-ga 1 ei võta kohus avaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi avalduse vormi- ja sisunõudeid. Kuna avaldaja maksejõuetusavaldus ei vasta jätkuvalt FiMS ega

nõuetele, eeskätt on esitamata andmed võlgniku kohustuste kohta (võlanimekiri), tuleb maksejõuetusavalduses oluliste puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu keelduda menetlusse võtmast V. H. maksejõuetusavaldust. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et juhul, kui avaldaja maksejõuetusavaldus vastaks FiMS ja

nõuetele, võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata ka siis, kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (

§ 371lg 2 p 2 ja § 477 lg 1).

Avaldaja on maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on FiMS § 2 lg 4 järgi vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtu hinnangul ei saavutaks antud juhul avaldaja suhtes läbiviidav pankrotimenetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on avaldajat korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Samuti on avaldajalt mõistetud välja elatis L. H. ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni

1. jaanuaril
2. Eeltoodu annab alust arvata, et avaldaja maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks on tema õigusvastane käitumine ning suutmatus tasuda seetõttu elatist ja toimepandud süütegude menetlemisega tekkinud menetluskulusid ja trahvinõudeid. Seega on avaldaja ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused kriminaalmenetluse kulude ja elatise tasumise kohustuste näol. Riigikohus on
3. septembri 2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 (p 10) selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses (avaldaja 2 aasta 10 kuu 27 päeva vangistuse kandmise alguseks on loetud
4. veebruar 2022) olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Kohus selgitab, et kinnipidamisasutuses viibimise vältel on avaldajal võimalik oma menetluskulude kohustust vähendada vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-s 44 sätestatule pankrotimenetluseta ja FiMS § 50 lg 2 järgi ei vabaneks avaldaja nii või teisiti elatise maksmise kohustusest ega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgniku muud nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta.

§ 173

lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 2 juhindudes jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on 5. aprillil 2023 tasunud avalduselt riigilõivu 10 eurot. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamiseks tuleb seega esitada kohtule vastav avaldus, näidates selles ära konto numbri ja selle omaniku nime, kelle kontole riigilõivu tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2