Obsah (8)

§ 405§ 444§ 5§ 230§ 231§ 162§ 172§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-22-145743 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA h

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga, hagi hind on 150 eurot ning kohus menetleb hagi lihtsustatud korras. Kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas kooskõlas

§ 444

lg-ga 2 üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud viiel korral (

1. detsembril 2019,
2. jaanuaril 2020,
3. veebruaril 2020,
4. juulil 2021 ja
5. septembril 2022) parkimislepingud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 9 sätestatud korras. Kostja on nimetatud viiel korral rikkunud parkimislepingust tulenevat kohustust tasuda parkimistasu. Parkimislepingu tingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumise korral maksta leppetrahvi. Hageja on koostanud kostjale viis leppetrahvinõuet, kolmel korral suuruses 20 eurot, ühel korral suuruses 10 eurot ja ühel korral suuruses 40 eurot. Leppetrahvinõude kohta on teatis paigutatud igal korral sõiduki esiklaasile klaasipuhasti vahele. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid tasunud. Hageja saatis kostjale kohtueelselt meeldetuletusi võlgade kohta, kuid kostja neile ei vastanud.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

§ 231

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes üürilepingu tunnustele. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu

1. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p 22). Kostja esitas hagiavaldusele aegumise vastuväite. Ülejäänud osas ei ole kostja hagile vastuväiteid esitanud, seega loeb kohus, et kostja on hagis esitatud faktilised asjaolud omaks võtnud ning neid ei pea eraldi tõendama.
2. Kohus leiab, et hageja nõuded kostja vastu ei ole aegunud. Vaidlust ei ole selles, et nõude aluseks olev kõige vanem leppetrahvinõue väljastati
3. detsembril
4. Seega muutus kõige vanem leppetrahvinõue sissenõutavaks 14 päeva möödumisel väljastamisest, s.o
5. detsembril
6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega oleks kõige vanem leppetrahvinõue aegunud
7. detsembril
8. Aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt õigustatud isiku poolt avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse
9. novembril
10. Eelnevast tulenevalt ei ole kõige varasem leppetrahvinõue aegunud, kuna aegumine peatus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Aegumine on peatunud ka ajaliselt hiljem esitatud leppetrahvinõuete osas, kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kõigi leppetrahvinõuete kohta ühes avalduses
11. novembril
12. Seega ei ole hageja nõuded kostja vastu aegunud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja hagi rahuldamisele. 3
13. Hagiavalduse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 340 eurot, mis koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 100 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduvast menetluskulust 20 eurot ja hageja õigusabikulust 220 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu kostjalt hageja kasuks väljamõistmine põhjendatud. Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele kuulunud menetluskulude kindlaksmääramist 20 euro ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud

§ 172lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka.

See tähendab, et need kulud kannab

§ 162lg 1 alusel kostja.

Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Hageja esindaja ajakulu (2 tundi) on menetluse sisu ja kestust arvestades põhjendatud. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu on olnud 110 eurot. Nimetatud tunnitasu määra on kohtupraktikas peetud põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 340 eurot (riigilõiv 100 eurot + maksekäsu kulu 20 eurot + õigusabikulu 220 eurot). Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4