1-22-3832/53

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

1. veebruar 2023 Kriminaalasja number 1-22-3832 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Maksim Komarovski süüdistuses KarS § 4231 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Maksim Komarovski, isikukood 39502112249, elukoht XXX (viibib Viru Vanglas); emakeel vene keel; töökoht: ei tööta,(töövõime kaotus 80% ja raske puue) Teised apellatsioonimenetluse pooled kaitsja advokaat Igor Belugin Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrus Ööbik RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsus muutmata ja Maksim Komarovski apellatsioon rahuldamata.
7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo & Lõhmuse Narva osakonna kaudu 201 (kakssada üks) eurot 24 senti, sh käibemaks 33 (kolmkümmend kolm) eurot 54 senti, advokaat Igor Beluginile süüdistatav Maksim Komarovskile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
8. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulu 201,24 eurot jätta Maksim Komarovski kanda.
9. Süüdistataval Maksim Komarovskil tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulud otsusele lisatud makseinfo alusel 1 (ühe) aasta jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. I. SÜÜDISTUS
10. Maksim Komarovskit süüdistatakse KarS § 4231 järgi selles, et tema isikuna, kes on varasemalt 18.03.2020, 20.03.2020 ja 13.06.2020 juhtinud süstemaatiliselt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ning on viimati Viru Maakohtu 13.06.2020 otsusega nr 1-20-4860 karistatud KarS § 4231 järgi, juhtis uuesti sõidukit ilma juhtimisõiguseta. M. Komarovski juhtis 01.04.2022 kella 23.15 paiku Sillamäe-Viivikonna maantee
11. kilomeetril mopeedi Taotao, millel puudus registreerimismärk. Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. II. MAAKOHTU OTSUS
12. Viru Maakohus tunnistas M. Komarovski süüdi KarS § 4231 järgi ja mõistis talle karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Viru Maakohtu 13.07.
13. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse, 4 aasta ja 6 kuu, võrra ning mõistis liitkaristuseks 5 aastat ja 2 kuud vangistust karistuse kandmise algusega alates 01.04.
14. Menetluskuludena mõistis maakohus M. Komarovskilt välja 1534,44 eurot ja jättis riigi kanda 808,44 eurot.
15. Esmalt tõi maakohus välja, et vaidlust ei ole selles, et süüdistataval M. Komarovskil puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Nimetatud asjaolu on tõendatud õiendiga juhiloa andmete kohta. Samuti puudub vaidlus selles, et M. Komarovski on varasemalt 18.03.2020, 20.03.2020 ja 13.06.2020 juhtinud süstemaatiliselt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ning on viimati Viru Maakohtu 13.07.
16. a otsusega nr 1-20-4860 karistatud KarS § 4231 järgi.
17. Tunnistaja K.T. ütlustest nähtub, et 01.04.2022 õhtusel ajal kella 11 kuni 12 ajavahemikul tööülesandeid täites tuli politsei sõidukile Sirgala Viivikonna maanteel vastu mopeed ning kaldus otse politsei sõidukile ette. Mopeedi peal oli kaks isikut, kummalgi ei olnud peas kiivrit. 2 Vastassuunavööndis vastu tulnud mopeedil põles tuli, mis kustus peatamise hetkel. Juhikohal viibinud isikul mõõdeti indikaatorvahendiga alkoholijoovet, kuna tal tuli alkoholilõhna suust. Tuvastati, et juhikohal viibinud isikul, M. Komarovskil, puudus juhtimisõigus. Tunnistaja A.B. i, kes oli koos patrullpolitseiniku K.T. ga, ütlustest nähtuvalt sõitis vastassuunavööndist nende suunas mopeed. Mopeedil istusid kaks meesterahvast, kellel polnud kaitsekiivrit. Samuti oli see mopeed kaldunud vastassuunavööndisse. Nende ees jäi mopeed seisma. Mopeedi juhtis kohtusaalis viibinud Maksim, kellel ei ole õigust juhtida mopeedi. Vestluses tundis tunnistaja temal alkoholilõhna.
18. Maakohus ei nõustunud kaitsjaga, et tunnistaja A.B. i ütlused ei ole usaldusväärsed. Ainuüksi asjaolu, et tunnistaja ei mäletanud täpset sündmuse aega, ei anna alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja A.B. on selgitanud, et selliseid juhtumeid on suvel palju, vahetuse jooksul puutus ta nelja kuni kümne sellise juhtumiga kokku, võib-olla ka rohkem, ja seetõttu ajas ta kuupäevad segi.
19. Tunnistaja A.B. i kirjeldus sündmuse asjaolude osas riimub nii tunnistaja K.T. ütlustega kui ka 05.04.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisadega. Vaatlusprotokollis on vaadeldud nii patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestist („P37535“) kui ka patrullsõiduki pardakaamera salvestist („FILE220401-211352“). Vaatlusprotokolli kohaselt on patrullsõiduki pardakaamera salvestise vaatlusega tuvastatud, et patrullsõiduauto sõidab pimedas mööda valgustamata (tänavalaternateta) teed. On näha, et patrullsõiduki ees sõidab sõiduauto. Salvestise 00:03 sekundil on näha, et ees, kaugusel ilmub kaadrisse latern, mis hakkab lähenema. Seejärel on näha, et tegemist on mopeediga, mille peal istuvad kaks isikut, ning lähenedes politseisõidukile mopeedijuht kohe pöörab vasakule, mööda vastassuunavööndi teeääre peale. Enne seda, kui mopeed peatub, mopeedijuht hüppab maha. Meesterahva juurde lähevad patrullpolitseinikud ning vestlevad nendega. Vaatlusprotokolli lisaks olevatelt salvestistelt (nii patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestiselt kui ka patrullsõiduki pardakaamera salvestiselt) on selgelt tuvastatav, et tunnistaja A.B. viibis sündmuskohal. Seejuures riimuvad tunnistaja A.B. i ütlused pardakaamera salvestisega ka detailides (nt et nende ees oli auto, mis hakkas liikuma vasakule Sirgala aleviku poole, samal ajal vastassuunavööndist nende suunas sõitis välja mopeed), seega vaatamata sellele, et A.B. ei mäletanud sündmuse täpset aega, ei ole alust kahelda selles, et ta mäletas kohtuistungil ütlusi andes detailselt sündmuste käiku.
20. Maakohus leidis, et on tuvastatud, et 01.04.2022 kella 23.15 paiku liikus SillamäeViivikonna maantee
21. kilomeetril mopeed, mille juhikohal viibis M. Komarovski. Vaidlust ei ole ka selles, et M. Komarovski taga istus A.L. . Vaidlus käeolevas asjas seisneb selles, kas tegemist oli süüdistuses nimetatud mootorsõidukiga, kas see oli töökorras ning kas M. Komarovski juhtis seda sõidukit. Nimelt leidis kaitsja esmalt, et asjas ei ole jälgitav, millisel viisil ilmus kohtuistungil esitatud õiendisse VIN-kood mootorsõiduki Taotao kohta registreerimismärgiga XXX . Seetõttu kaitsja leiab, et kohus ei saa iseseisvalt tuvastada, kas sündmuskohal olnud VIN-kood on seesama, mis näidatud õiendis.
22. Maakohus märkis esmalt, et nii süüdistataval kui ka tema kaitsjal oli võimalus õiendi ja selles märgitud VIN-koodi tuvastamise kohta esitada A.B. ile küsimusi. Kaitsja esitas tunnistajale küll küsimuse, kes tuvastas VIN-koodi ja kus see asus, kuid kaitsja ei ole esitanud küsimust, mil viisil jõudis VIN-kood õiendisse. Ilmselgelt oleks selliste küsimuste esitamine vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Tunnistaja A.B. selgitas kohtuistungil, et mopeedil puudusid registreerimismärgid ning selleks, et tuvastada mopeedi, nemad otsisid selle pealt VIN-koodi, tema isiklikult otsis ja kui ei eksi, siis VIN-koodi järgi oli tuvastatud, mis mopeed see on. 3 Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab 05.04.2022 vormistatud asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olev patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestis („P37535“), millega on tuvastatud, et patrullpolitseinik 2 (salvestiselt tuvastatav kui A.B. ) kontrollib mopeedi VINkoodi. Protokolli lisaks olevalt salvestiselt on näha, kuidas 03:22 minutil leiab M. Komarovski ise VIN-koodi, misjärel A.B. võtab mobiiltelefoni ja pildistab VIN-koodi. Samuti on salvestiselt näha, et politseisõidukis on pardaarvuti, mille abil A.B. kontrollib kohapeal ka andmeid (vt patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestis ajavahemikus 05:08-05:12). Kuigi videosalvestiselt ei ole otseselt tuvastatav, milliseid konkreetseid andmeid A.B. kontrollib, on näha, et tal on süles klaviatuur ning ta kerib pardaarvuti ekraanil andmeid. Samuti võtab A.B. ühel hetkel välja mobiiltelefoni, millega oli eelnevalt mopeedi VIN-koodi pildistanud (vt patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestis alates 05:44). Seega on kohtu hinnangul jälgitav ja ka eluliselt usutav, et VIN-kood on usaldusväärselt jõudnud õiendisse, tunnistaja oli VIN-koodi kohapeal pildistanud ning õiendis kajastatud andmete alusel on mopeedi Taotao CY50T-8 näol tegemist mootorsõidukiga liiklusseaduse § 2 p 40 mõttes.
23. Asjaolu, kas mopeed oli töökorras, sisuliselt tähtsust ei oma, kuivõrd LS § 2 p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. See, et M. Komarovski viibis sõiduki juhi kohal ja mootorsõiduk liikus on üheselt tuvastatud nii tunnistajate ütluste kui ka asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisadega. Asjas kogutud tõenditega on ümber lükatud ka väide, et mootorsõiduk liikus üksnes jalgadega lükkamise abil. Nimelt nähtub 05.04.2022 vormistatud asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevalt politseijaoskonna patrullsõiduki pardakaamera salvestiselt, et mopeed möödub patrullsõiduki eest põleva tulega ning mõlema mopeedil viibiva isiku jalad on sõiduki peal, M. Komarovski üks jalg peatamise asendis ette sirutatuna. Mopeedi tuli kustub alles siis, kui M. Komarovski keerab süütevõtit, süütelukus olev süütevõti koos ripatsiga on salvestisel selgelt nähtav (vt salvestise 00:19-00:35 sekundid).
24. Maakohus ei pidanud M. Komarovski ja A.L. ütlusi selle kohta, et mootorsõiduk ei olnud töökorras, usaldusväärseks ja jättis need tõendikogumist välja. Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. 04.04.2022 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kinnipidamisel ei ole M. Komarovski kordagi maininud seda, et mopeed ei ole töökorras ning transportimise eesmärk on viia see remonti. M. Komarovski selgitab vaid, et mopeedi ostis tema onu, kes andis selle mõne päeva pärast temale ja dokumendid on onu käes. Eeltoodut arvestades on ka A.L. ütlused vastuolulised, kuivõrd kohtuistungil väitis ta, et politseiametnikele oli kohapeal öeldud, et mopeed ei ole töökorras, nemad ütlesid politseiametnikele, proovige see käivitada, see ei käivitu, nad ei kuulanud. Patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestis („P37535“) A.L. ütluseid ei kinnita.
25. Viru Maakohtu 13.07.
26. a otsusest nr 1-20-4860 nähtub, et M. Komarovski, olles varem kahel korral väärteo korras karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis 13.06.2020 taas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, st et M. Komarovski on varasemalt juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta kokku kolmel korral. Käesoleva kriminaalasja esemeks oleval juhul juhtis M. Komarovski mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 01.04.2022, s.o ajal, mil tal oli kehtiv karistus KarS § 4231 järgi Viru Maakohtu 13.07.
27. a otsuse kohaselt. Viidatud kohtuotsustest ilmneb, et menetletavas asjas tuvastatud rikkumine oli toime pandud samal teel (Sillamäe-Viivikonna tee
28. kilomeetril) ja samalaadse liiklusvahendiga (mopeed Hyosung). 01.04.2022 tabati M. Komarovski neljandat korda mootorsõiduki juhtimiselt, seejuures ei ole M. Komarovskil kunagi juhtimisõigust olnudki. Rikkumiste selline hulk viitab 4 menetletava teo süstemaatilisusele. Kaht viimast juhtimisõiguseta juhtimist eraldab küll suhteliselt pikk ajavahemik (13.06.2020-01.04.2022, s.o umbkaudu 1 aasta ja 10 kuud), kuid arvestamata ei saa jätta asjaolu, et tegemist on juba neljanda samalaadse rikkumisega ning see on toime pandud eelmise otsuse alusel samalaadse kuriteo eest mõistetud tingimisi karistusega määratud katseajal. Neil põhjustel leidis maakohus, et M. Komarovski tegu on õiguslikult hinnatav kui mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt.
29. Maakohus ei tuvastanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, mis vähemalgi määral saaks M. Komarovski käitumist 01.04.2022 mootorsõiduki juhtimisel õigustada. M. Komarovski ütluste kohaselt tahtis ta viia mopeedi Sillamäele parandusse. Nagu maakohus eelnevalt märkis, ei ole M. Komarovski ütlused selles osas usaldusväärsed. Samas ei oleks see asjaolu ka tõele vastavuse korral mingil viisil M. Komarovski käitumist õigustavaks asjaoluks ning ei vabasta teda kohustusest täita seadusest tulenevat nõuet, mille kohaselt on mootorsõiduki juhtimiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Kokkuvõttes on KarS § 4231 kuriteo objektiivsed tunnused täies ulatuses tõenditega kinnitust leidnud.
30. Maakohus leidis, et M. Komarovski pani teo toime kavatsetult. M. Komarovski varem karistatud isikuna oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus ning ta sai aru, et sõidukit juhtida ta ei tohi. M. Komarovski oli kandnud muuhulgas 1 kuu pikkust vanglakaristust selle eest, et oli toime pannud sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta, kuid vaatamata sellele otsustas ta uuesti mootorsõidukit juhtida ning seda varasemalt määratud katseajal.
31. Õigusvastasust ja M. Komarovski süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
32. Menetluskuludeks on kaitsjale makstud tasu ja kulud nii kohtueelses- kui ka kohtumenetluses kokku 1106,88 eurot, ekspertiisikulu 255 eurot ja sundraha 981 eurot. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 71 kohaselt on M. Komarovskil tuvastatud töövõime kaotus 80% ja raske puue. Süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ning arvestada tuleb sellega, et vastavalt töövõime toetuse seaduse § 12 lg-le 6 ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas, ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 20 lg 21 kohaselt peatatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine vangistuse kandmise ajaks. Pidades silmas menetluskulude kogusuurust ning M. Komarovski kasinat varanduslikku seisu, pidas maakohus võimalikuks jätta kaitsjatasust pool, s.o 553,44 eurot ja ekspertiisikulu 255 eurot Eesti Vabariigi kanda.
33. Maakohus mõistis M. Komarovskilt menetluskuludena riigi kasuks välja sundraha 981 eurot ja kaitsjatasu 553,44 eurot, s.o kokku 1534,44 eurot. Arvestades seda, et M. Komarovski asub koheselt kandma temale mõistetud vangistust, pidas maakohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Kuigi M. Komarovskil on tuvastatud töövõime kaotus 80%, siis ei ole välistatud, et ta on vangistuses võimeline tegema lihtsamaid majandustöid. M. Komarovski peab temalt väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1534,44 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul, tasudes iga kuu
34. kuupäevaks vähemalt 127,87 eurot. III. APELLATSIOON ja APELLATSIOONIVASTUS
35. Viru Maakohtu 26.10.
36. a otsuse peale esitas apellatsiooni M. Komarovski, kes palub tühistada eelnimetatud otsus tema süüdimõistmises ja karistamises KarS § 4231 järgi ning teha õigeksmõistev otsus. Jätta menetluskulud riigi kanda ning mõista välja Eesti Vabariigilt tema kasuks hüvitis alusetult vabaduse võtmise eest 13 655,87 eurot või rohkem, sõltuvalt vahi alt vabastamise päevast. 5
37. Esmalt leiab apellant, et mopeed ei liikunud töötava mootori jõul, nagu ütles tunnistaja K.T. . Seda kinnitab asjaolu, et apellandil ja tunnistaja A.L. l puudusid kiivrid, mopeed veeres (sh vastassuunavööndisse) ilma käivitatud mootorita. Kuivõrd teda tuvastati ilma tõlgi osavõtuta ning enne kahtlustatavana ülekuulamist, ei olnud allkirjastatava dokumendi tähendus temale arusaadav, mistõttu ei märkinud ta sinna ka vastuväidet mopeedi juhtimise osas. Faktiliselt ei olnud tegemist mootorsõidukiga, kuna mopeedi mulaažil puudus mootor, mille apellant ise
38. aastal võttis lahti remontimiseks. Mittetöökorras oleval mopeedil süttis latern võtme abil, mis ühendas laterna aku kontaktidega. Varasemalt mopeedil olnud mootor käivitus jalastarteri abil mehhaanilisel jõul. Mootori käivitamist võtmega laterna kaudu pole ette nähtud. Võti ühendas ainult mopeedi elektriseadmed aku toitega. Apellant võttis võtme lukuaugust välja selleks, et aku ei tühjeneks, sest ees oli veel 5 kilomeetrit Sillamäeni.
39. Kohus on alusetult jätnud välja M. Komarovski ja A.L. ütlused selles, et mopeed ei olnud töökorras. Sündmuskohal apellant teatas politseile mopeedi mittetöökorras olemisest, kuid kogu helisalvestis ei läinud asja materjalide juurde. Apellandi arvates tunnistaja A.B. otsustas oma äranägemisel, millal lülitada sisse või välja video-ja helisalvestus. Mopeed jäeti järelevalveta tee äärde ning seetõttu ei saa apellant oma seisukohta tõendada. Apellandi ütluste väljajätmine on ühepoolne süüdistav lähenemine tõendite hindamisele.
40. Apellant on seisukohal, et kui mopeedil ei ole mootorit, siis ei saa seda lugeda mootorsõidukiks ning seda peab käsitlema istmega tõukerattana. Ja sellist tõukeratast võib juhtida ka ilma vastava juhtimisõiguseta, mida apellant ka tegi 01.04.
41. Tegemist ei ole süstemaatilisusega. Kohus ei ole toonud ühtegi kohtupraktika näidet, kus 1 aasta 10 kuu ajaperioodile hajutatud sündmusi käsitletakse süsteemsena. Apellandi arvates saab süstemaatilisusest rääkida siis, kui sündmused toimuvad vähemalt 12 kuu jooksul. Lisaks ei ole tal sellist tahtlust olnud.
42. Maakohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt, politseiametnikest tunnistajad on asjast huvitatud isikud, nad on kutsutud välja süüdistuse poolt. Tulenevalt KrMS § 31 p-st 1 ja § 66 p-st 2 ei saa nad olla tunnistajad. Samuti jätsid ametnikud maha tema motorolleri raami, rikkudes sellega KrMS § 8 p
43. Kohus on tuginenud politseiniku vormikaamera salvestisele, mida kohtus ei uuritud. Sõidukil põles liikumise ajal tuli, sest seda nõuab liiklusseadus ning ka jalgratta tuli saab voolu akult – see aga ei muuda seda transpordivahendiks, millele on vaja luba. Samuti ei reguleeri seadus seda, kas sõiduk on mehaaniline ainult seetõttu, et selle raamil paikneb VIN-kood. Lisaks puudub Eesti Vabariigis pretsedendiõigus, mistõttu ei või teda süüdi mõista vaid seetõttu, et teda on varem karistatud.
44. Tartu Ringkonnakohus võttis 22.12.2022 M. Komarovski apellatsiooni menetlusse ning andis menetlusosalistele aega seisukohtade ja täiendavate taotluste esitamiseks kuni 18.01.
46. Ringkonnaprokurör Andrus Ööbik esitas 16.01.2023 Tartu Ringkonnakohtule vastuse apellatsioonile, milles leiab, et viimane tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selles on piisava põhjalikkusega motiveeritud, miks Maksim Komarovski on süüdi tunnistatud KarS § 4231 järgi sätestatud kuriteos, millistele tõenditele tugines kohus kohtuotsust tehes ning miks süüdistatavale mõisteti selline karistus. 6 IV. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA
47. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 26.10.
48. a otsuse tühistamiseks alust ei ole. Apellandi etteheited maakohtule materiaal- ja menetlusnormide rikkumises on põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning nende alusel tehtud järeldustega. Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis ja ei ole eksinud tõendite hindamise põhimõtete vastu. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale M. Komarovski süüdimõistmises KarS § 4231 järgi. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud küsimustele.
49. Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu väidetavatele menetlusõiguslikele rikkumistele ning seejärel lahendab apellatsioonis tõstatatud küsimused M. Komarovski süüdiolekus KarS § 4231 järgi.
50. M. Komarovski on seisukohal, et politseiametnikud K.T. ja A.B. ei saa olla kriminaalasjas tunnistajaks, kuna nad on menetlenud kriminaalasja. Ringkonnakohus selle apellandi väitega ei nõustu. KrMS § 66 lg 2 alusel ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda mh uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi, va tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. K.T. ja A.B. ei ole kumbki kriminaalasja nr 22233000280 menetlevaks uurimisasutuse ametnikuks, kuivõrd nad ei ole teinud kriminaalmenetluse läbiviimiseks kriminaalmenetluse seadustiku alusel uurimis- või muid menetlustoiminguid. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus kriminaalasja nr 3-1-1-91-16 18.11.
51. a otsuse p-s
52. Mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamine, isikusamasuse tuvastamine ning alkoholijoobe kontrollimine ja nende kohta protokollide koostamine ei ole käsitletavad menetlustoimingutena, mis tulenevad kriminaalmenetluse seadustikust.
53. Nii on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest näha, et M. Komarovski kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus tekkis vajadus tema kõrvaldamiseks mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel. Seega on tegemist riikliku järelevalve meetmega KorS § 2 lg 4 mõttes. Sellele viitab ka asjaolu, et tulenevalt LS § 91 lg-st 6 saab seda otsust vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras (mitte uurimiskaebemenetluses). Isikusamasuse tuvastamise protokolli andmetel on M. Komarovski allutatud toimingule KorS § 13, § 27 ning § 32 lg-te 1 ja 4 alusel. Seega on ka tema isik tuvastatud riikliku järelevalve meetme rakendamisel. Indikaatorvahendiga M. Komarovskil alkoholijoobe kontrollimine tuleneb samuti KorS §-st 38 ning ka see on käsitletav riikliku järelevalve meetme toiminguna. Kõik edasised toimingud alates kahtlustatavana kinnipidamisest, kui alustati kriminaalmenetlust kuriteotunnuste ilmnemise tõttu, on uurimisametniku poolt kriminaalmenetluses läbiviidud menetlustoimingud. Neid toiminguid ei ole teostanud K.T. ja A.B. . Asitõendi vaatlusprotokolli vormikaamera ja pardakaamera salvestistest on koostatud uurija V. Narolina, samuti õiendi M. Komarovski ja sõiduki kohta. M. Komarovski on kahtlustatavana kinni peetud uurija I. Korabljova poolt. Seega ei ole M. Komarovski kriminaalasi olnud ei K.T. ega ka A.B. i menetluses, mistõttu on nende ütlused tõendina lubatavad.
54. Ringkonnakohus nõustub M. Komarovskiga selles, et tulenevalt KrMS § 3051 lg-st 2 rajab kohus otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Küll ei nõustu kohtukoosseis sellega, et maakohus on eksinud kui kasutas tõendina politsei vormikaamera salvestist. Viru Maakohtu 07.09.
55. a kohtuistungi protokollist on näha, et kell 10:12:34 7 esitas prokurör taotluse võtta tõenditena vastu politseisõiduki pardakaamera ja politseiniku videokaamera vaatlusprotokollid koos nende videosalvestistega. Kaitsja ei olnud tõendi, sh salvestiste, vastuvõtmise vastu ning prokurör kuvas ekraanil asitõendi vaatlusprotokolli (politseiniku vormikaamera videosalvestis) ja avaldas selle tervikuna ning kuvas ekraanil politseisõiduki pardakaamera videosalvestise. Kui kohus küsis kaitsjalt, kas viimane soovib millelegi viidata või tähelepanu juhtida, siis kaitsja vastas: „hetkel ei ole midagi lisada“.
56. Eelnevast nähtub, et M. Komarovskile ei saanud tulla üllatuslikult politseiniku vormikaamera salvestise kasutamine, kuivõrd prokurör esitas selle tõendina koos asitõendi vaatlusprotokolliga, milles seda oli mh vaadeldud. Arvestades, et kohtuistungil viibis ka tõlk, oli tagatud süüdistatavale teave tema emakeeles. Vaatamata sellele ei soovinud ei süüdistatav ega tema kaitsja vaadata kohtusaalis salvestist ennast. Maakohus on õigesti tuginenud videosalvestisele, kuivõrd see on asitõendi vaatlusprotokolli lahutamatu osa. Tegemist ei ole erinevate tõenditega, vaid samast tõendiallikast pärineva teabega, mis on talletatud erinevas vormis (vt nt Riigikohtu 01.02.
57. a otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-109-16 p-i 18). Seega ei saa rääkida tõendi lubamatusest, kuna tõend on maakohtu poolt nõuetekohaselt vastu võetud ning kohtuistungil uuritud.
58. M. Komarovski hinnangul ei ole tõendina esitatud kogu vormikaamera videosalvestis, vaid A.B. on ise otsustanud, millal lülitada sisse või välja heli- ja videosalvestis. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kohtule on esitatud tõendina politseiametnik K.T. vormikaamera videosalvestis (sellele on viide kell 23:20:36 jj, kui kaameraomanik tutvustab ennast K.T. na), A.B. i oma tõendite hulgas ei ole. Vormikaamera videosalvestisest on tuvastatav, et kaamera lülitatakse sisse 01.04.2022 kell 23:14:26, see kestab 13 minutit 26 sekundit ning lõppeb kell 23:27:
59. Kuigi tekib ühe sekundi pikkune vahe, ei ole see käesolevas asjas määrava tähtsusega. Tõsi on see, et K.T. lülitab kaamera tõesti ise sisse, kuid seda sel hetkel, kui tema koos A.B. iga liigub autost välja M. Komarovski ja A.L. poole, st kohe süüdistatava ja tunnistajaga vestluse alguses. Videosalvestist vaadates on võimalik järeldada, et katkestusi selles ei ole, video on sujuv algusest lõpuni (eelnevalt märgitud kellaajad ja video kestus kinnitab seda). Ka ei ole hetki, mil heli sellel täielikult puuduks. Küll ei ole alati kogu M. Komarovski ja A.L. juttu hästi kuulda, kuna K.T. ei viibinud kogu aeg nende vahetus läheduses. Vormikaamera pandi kinni sel hetkel, kui mõlemad politseiametnikud ning M. Komarovski ja A.L. istusid politseiautosse ja auto hakkas sõitma. Seega ei ole M. Komarovski väidetel alust.
60. Mis puudutab M. Komaravski väiteid seoses sellega, et politseiametnikud rikkusid KrMS § 8 p 5, mis kohustab mh uurimisasutust andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule, ja võtsid sellega temalt võimaluse oma väiteid tõendada, siis ka sellega ei saa ringkonnakohus nõustuda. K.T. vormikaamera salvestiselt on näha ja kuulda, kuidas initsiatiiv mopeedi sinna jätmiseks ei tule ametnikelt, vaid süüdistatavalt ja tunnistajalt. Politseiametnikud küll selgitavad, et kuna süüdistataval ei ole dokumente mopeedi kuuluvuse kohta (samuti ei ole see tema nimele registreeritud), ei ole võimalik neil seda kaasa võtta. Samuti ei lubatud neil sellega minema sõita. Veel arutletakse mopeedi eemale lükkamise üle, et seda poleks näha ja keegi sellele otsa ei sõidaks. M. Komarovski lükkabki mopeedi tee pealt eemale ja jätab selle sinna. Kriminaalasja materjalide juures ei ole viiteid, et M. Komarovski oleks taotlenud vara üleandmist kellelegi teisele või oleks andnud ametnikele teavet, kuhu tuleks mopeed viia. Süüküsimuse lahendamisel mopeedi edasine saatus tähtsust ei oma, kuivõrd olemasolevate tõendite alusel on võimalik tuvastada, et tegemist oli mopeediga, s.o mootorsõidukiga. 8
61. Süüküsimuse osas ei ole vaidlust selles, et M. Komarovskil puudus 01.04.2022, s.o süüks arvatud teo toimepanemise ajal, juhtimisõigus. Samuti puudub vaidlus selles, et M. Komarovski oli 01.04.2022 kella 23.15 paiku Sillamäe-Viivikonna maantee
62. kilomeetril liikunud mopeedil koos A.L. ga ja M. Komarovski oli mopeedijuhi kohal. Vaidlusaluseks küsimuseks on jätkuvalt see, kas M. Komarovski poolt juhitud sõiduk vastab seaduses sätestatud mootorsõiduki nõuetele ning kas M. Komarovski ja A.L. antud ütlused sõiduki töökorras oleku kohta on usaldusväärsed või mitte. Maakohus asus seisukohale, et M. Komarovski ja A.L. ütlused ei ole selles osas usaldusväärsed, kuna need on ümber lükatud asjas esitatud muude tõenditega ning asjaolu, kas mopeed oli töökorras või mitte, ei ole õiguslikus mõttes mootorsõiduki juhtimise seisukohalt oluline. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste seisukohtadega.
63. LS § 2 p 41 esimene lause ütleb, et mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Küll eeldab see esmalt, et tegemist oleks mootorsõidukiga. LS § 2 p 40 sätestab, et mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. 04.04.2022 õiendist kriminaalasjas nr 22233000280 on näha, et sõiduk, mida M. Komarovski juhtis on keretüübilt mopeed, selle mootorimaht on 50 m3 ja võimsus 3 kW, kiiruspiirang 45 km/h, tühimass 106 kg. Seega vastab see LS § 2 p-s 42 sätestatud mopeedi tunnustele, mis on LS § 2 p 40 mõttes mootorsõiduk. Samuti ei ole M. Komarovski poolt juhitud sõidukil ühegi sõiduki tunnuseid, mis ei ole LS § 2 p 40 mõttes mootorsõiduk (nt pisimopeed, jalgratas, kergliikur vms). Ringkonnakohus märgib siinkohal, et maakohus on selgelt ja jälgitavalt tuvastanud, kuidas jõuti järeldusele, et M. Komarovski poolt juhitud mootorsõiduk on õiendis märgitud mopeed Taotao registreerimismärgiga XXX ning kuna apellatsioonis sellele vastuväiteid enam ei esitata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel täiendavalt peatuda ega maakohtu seisukohti üle korrata.
64. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et M. Komarovski ja A.L. ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks osas, mis puudutab väidet, et mopeed ei olnud töökorras ja sellel puudus mootor. Politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt on näha, kuidas salvestise 00:02 sekundil hakkab paistma üksik tuli (nähtav on lisaks ka liiklusmärgi peegeldus), mis jõuab suhteliselt sujuva sõiduga politseiautoni salvestise sekundil 00:
65. Arvestades seda, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi ning ka tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et temagi oli tarvitanud sel päeval alkoholi (see on tajutav tema välise oleku ja kõne järgi ka vormikaamera salvestiselt), ei ole tõenäoline, et jalgadega lükates suudavad kaks alkoholi tarvitanud isikut hoida mopeedi liikumises nii sujuvalt ja stabiilselt. Lisaks on maakohtul õigus selleski, et K.T. vormikaamera salvestiselt ei ole tuvastatav, et süüdistatav ja tunnistaja oleksid sündmuskohal väitnud, et mopeed ei ole töökorras. Vastupidi - nad on korduvalt viidanud mopeediga sõitmisele, mitte selle lükkamisele. Samuti pakkus tunnistaja A.L. välja mõtte, et politsei võib neid saata sihtkohta, ehk politsei eskordib neid. Sellest saab järeldada, et nad soovisid sellega sõita, vastasel juhul ei oleks sellisel ettepanekul mõtet: mopeedi käekõrval lükkamiseks poleks politsei sekkumist tarvis. Seega kinnitab videosalvestis hoopis seda, et tegemist oli töökorras mopeediga. Sama kinnitavad ka tunnistaja K.T. ütlused, et mopeedi ei lükatud, kuna isikute jalad ei olnud sellises asendis, ning tunnistaja A.B. i ütlused (nende usaldusväärsust on maakohus veenvalt põhjendanud) selle kohta, et mopeedi kiirus oli selline, et see ei saanud töötada ilma mootori jõuta. Lisaks katsus A.B. VIN-koodi otsides mopeedi mootorit, mis oli kuum.
66. Ringkonnakohus peab vajalikus veel selgitada, et mopeedi töökorras olekust ei sõltu M. Komarovski vastutusele võtmine. Mootorsõiduki juhtimine ei eelda mootori sisselülitamist ja 9 selle töötamist, mistõttu ei oleks ka oluline, kas mootorsõiduk liikus mootori jõul või seda lükkas M. Komarovski ise jalgadega. Kuivõrd politseiauto pardakaamera salvestiselt on selgelt näha, et M. Komarovski istub juhipositsioonil ja suunab mopeedi liikumistrajektoori, mopeed liigub selle käigus, siis on tegemist mootorsõiduki juhtimisega LS § 2 p 41 mõttes igal juhul.
67. Maakohus on leidnud, et M. Komarovski tegevus vastab KarS §-le 4231, s.o süstemaatilisele juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisele. M. Komarovski on seisukohal, et ei ole võimalik käsitleda üle 12 kuu pikkuse vahega tegusid süstemaatilistena.
68. Ringkonnakohus ei nõustu M. Komarovski seisukohaga, et tegemist ei ole süstemaatilisusega põhjusel, et tema poolt varem toime pandud viimase sarnase teo ja käesolevas asjas süüks arvatud teo vahele jääb liiga pikk ajavahemik. Seda seisukohta, et süstemaatilisena ei ole võimalik käsitleda osategusid, mille ajavahemik on olnud pikem kui üks aasta, olemasolev kohtupraktika ei toeta. Riigikohus on kriminaalasja nr 3-1-1-66-13 20.06.
69. a määruse punktis 7 leidnud, et ajalisele faktorile iseseisva õigusliku tähenduse omistamine ei oleks õiguslikult põhjendatav ega ka vajalik ning puudub igasugune mõistlik selgitus, miks peaks varguse süstemaatilisuse hindamisel olema õiguslikult siduv 12 kuud, kuus kuud, üks kuu või üks päev (viimati seisukohale viidatud RKKK 15.06.
70. a otsuse kriminaalasjas nr 1-20-3067 p-s 12). Küll tuleb eelviidatud Riigikohtu lahenditest tulenevalt hinnata ajalist faktorit, mis aitab tuvastada tegudevahelise sisemise seose või selle puudumise. Tegemist on vaid ühe kriteeriumiga, mida tuleb arvestada sisemise seose hindamisel.
71. M. Komarovski on varasemalt mootorsõidukit juhtinud ilma juhtimisõiguseta 18.03.2020 (PPA Ida prefektuuri 18.03.
72. a otsus), 20.03.2020 (PPA Ida prefektuuri 16.04.2020 otsus) ning 13.06.2020 (Viru Maakohtu 13.07.
73. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-4860). Käesoleva kriminaalasja aluseks oleva teo pani M. Komarovski toime 01.04.2022, seega umbes 1 aasta 10 kuud hiljem. Ringkonnakohus möönab samuti, et kahe viimase teo vaheline ajavahemik on üsna pikk, aga nagu eespool öeldud, siis ajaline vahe ei ole määrava tähtsusega. Nii räägib M. Komarovski süstemaatilise käitumise kasuks esmalt see, et kokku on ta juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta neli korda, seega rohkem kui selleks vajalik miinimum (s.o kolm korda). Veelgi enam, teda süüdistatakse kuriteo toimepanemises eelmise otsusega määratud katseajal, mil ta kandis karistust samuti KarS § 4231 järgi. Seega tegi süüdistatav teadliku valiku eirata jätkuvalt liiklusnõudeid, sh teades, et sisuliselt käitub ta samamoodi nagu eelmisel korral.
74. Viru Maakohtu 13.07.
75. a otsusest nähtuvalt kasutas M. Komarovski ka eelmine kord sõitmiseks mopeedi ning sõitis samuti Sillamäe-Viivikonna teel. See näitab, et tegemist on tema jaoks tavapärase sõiduvahendi ja liikumistrajektooriga. Veelgi enam, M. Komarovskil puudub juhtimisõigus, tal pole seda kunagi olnud. Ometigi soetas ta sellises olukorras peale seda, kui Viru Maakohus konfiskeeris temalt 13.07.
76. a otsusega süüteo toimepanemise vahendina mopeedi, uue mopeedi, et sarnast eluviisi jätkata. Järelikult ei ole M. Komarovski kas pidanud vajalikuks juhtimisõigust üleüldse omada või ta leiab, et olukorras, kus tal ei ole võimalik kehtivate karistuste ajal juhtimisõigust saada, on lihtsam seadust rikkuda. Mõlemal juhul räägib tema käitumine süstemaatilisuse kasuks. Inimesel, kes ikka ja uuesti asub mootorsõidukit juhtima ilma selleks juhtimisõigust omamata, tehes seda sarnasel viisil ja sarnase mootorsõidukiga, on see kujunenud tema elustiiliks.
77. M. Komarovski väidab veel, et temal polnud tahtlust sellist tegu toime panna. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Komarovski pani kuriteo toime tahtlikult. Kuigi maakohus leidis, et tegu on toime pandud kavatsetult, on maakohus sisustanud selle otsese tahtluse elementidega. Kohtukolleegiumi hinnangul panigi M. Komarovski teo toime otsese 10 tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Nii teadis M. Komarovski, et tal puudub juhtimisõigus, teda on varasemalt karistatud juhtimisõiguseta sõidu eest, sh süstemaatiliselt, ning vaatamata sellele asus ta taaskord mootorsõidukit juhtima.
78. Eeltoodut kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti, et M. Komarovski täitis oma teoga nii KarS § 4231 koosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused.
79. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on mõistnud M. Komarovskile karistuse vastavalt seadusele ja kohtupraktikale ning ei ole eksinud karistuse mõistmise alustes. Kuivõrd M. Komarovski karistust kui sellist ei vaidlusta (apellatsioonis puuduvad vastuväited), maakohus on seda piisava põhjalikkusega põhjendanud ning ringkonnakohtul puuduvad sellele etteheited, ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel pikemalt peatuda.
80. M. Komarovski leiab, et kriminaalasjas tekkinud menetluskulud tuleb jätta täielikult Eesti Vabariigi kanda, kuna tema vanglas saadavad sissetulekud ei võimalda tal tasuda igakuiselt kohtu poolt määratud summasid. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustuse muutmiseks alust ei ole ning ka selles osas jääb M. Komarovski apellatsioon edutuks.
81. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et KrMS § 180 lg 3 võimaldab kriminaalasjas olevatest menetluskuludest riigi kanda jätta vaid osa, sellele viitab selle lõike teine lause. Seega ei oleks kohtul võimalik M. Komarovski sellekohast taotlust täies mahus rahuldada. Tõsi on see, et M. Komarovski on töövõimetu, tema enda sõnul 100%. Maakohus on süüdistatava töövõimekaotust ning ka seda, et süüdistatav ei saa vanglas sotsiaaltoetusi, menetluskulusid väljamõistes arvestanud. Samas on M. Komarovski apellatsioonis kinnitanud, et vanglas on ta määratud tööle (selle kohta esitas ka Viru Vangla käskkirja) ning töötasu suuruseks on 0,63 eurot tunnis. Kuigi osa tema saadavatest sissetulekutest läheb vabanemisfondi (20%), jäetakse võlgnevuste katteks 50% ning vabaks kasutamiseks jääb temale veel 30% (vt VangS § 44 lg 2). Seega on tal võimalik menetluskulusid hüvitada nii võlgnevuste katteks jäetavast 50%-ist kui ka vanglasiseseks kasutamiseks mõeldud 30%-ist.
82. Ringkonnakohus nõustub M. Komarovskiga selles, et vanglas saadav töötasu ei ole piisav, et tasuda igakuiselt otsusega väljamõistetud menetluskulusid, kuid rahaliste vahendite nappus ei ole arvestatav põhjus, et väljamõistetavaid menetluskulusid veelgi vähendada. M. Komarovski pidi kuritegu toime pannes arvestama, et sellele lisanduvad kriminaalasja menetlemisega seotud kulud. See ei saanud tulla temale üllatuslikult, teda on ka varem karistatud. Seega on süüdistatav ennast ise sellesse olukorda pannud. Maakohus on niigi jätnud riigi kanda pool riigi õigusabi tasust ning ekspertiisikulu. Sundraha ja ülejäänud riigi õigusabi tasu väljamõistmine on igati põhjendatud. Kui süüdistataval ei õnnestu menetluskulusid tähtaegselt tasuda, saadetakse nõue täitemenetlusse, mille käigus on samuti võimalik tasumist jätkata.
83. Rahuldamata jääb samuti M. Komarovski taotlus temale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks seoses alusetult vahi all viibimisega. Kuivõrd ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust ja M. Komarovski suhtes jääb kehtima süüdimõistev kohtuotsus, ei ole taotluse rahuldamiseks aluseid.
84. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
85. oktoobri
86. a kohtuotsuse M. Komarovski süüdistusasjas muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. 11
87. M. Komarovski kaitsja advokaat Igor Belugin esitas 01.12.2022 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse andmetel kulus kaitsjal apellatsiooniteate koostamiseks 5 minutit, maakohtu otsusega tutvumiseks 18 minutit, kaitsealusega koos apellatsiooni koostamiseks 145 minutit ning sõidule kulunud aja eest (Narva – Jõhvi 48 km, tasu jagatuna kahega) riigi õigusabi tasu summas 192,60 eurot, sh käibemaks 32,10 eurot. Lisaks palub kaitsja välja mõista sõidukulu Narvast Jõhvi ja tagasi, kokku 96 km, kuid jagatuna kahega, s.o summas 8,64 eurot (sh käibemaks 1,44 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud täielikult ning selles ulatuses tuleb kaitsjale tasu välja mõista.
88. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud 201,24 eurot, sh käibemaks 33,54 eurot, KrMS § 185 lg 2 alusel M. Komarovski kanda.
89. Ringkonnakohus leiab, et Maksim Komarovskile on võimalik anda KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumiseks aega üks aasta alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tegemist on isikuga, kellel on piiratud töövõime ja vangistuse kandmise ajal piisava sissetuleku teenimine raskendatud kui mitte võimatu. Samuti tuleb tal tasuda igakuiselt maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulusid. Seega ei ole tõenäoline, et ta 30 päeva jooksul suudab tasuda apellatsioonimenetluse kulud. (allkirjastatud digitaalselt) 12