← Eesti

1-22-3832/40

Obsah (8)§ 175§ 180§ 126§ 199§ 179§ 306§ 1601§ 148

1-22-3832 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-3832 (22233000280) Kohtunik Regiina Lebedeva Ko

) §-dest 311, 314 ja 315, maakohus otsustas:

  1. Tunnistada Maksim Komarovski süüdi KarS § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
  2. KarS § 65 lg 2 suurendada karistust Viru Maakohtu 13.07.
  3. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuu võrra ning liitkaristuseks 1

(10)1-22-3832 mõista 5 (viis) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.
  1. Karistuse kandmise algust arvata alates 01.04.
  3. Jätta Maksim Komarovski vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks Maksim Komarovski vangistuse tähtaeg.
  4. Jätta Maksim Komarovskile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
  5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus (Narva osakond) süüdistatavale Maksim Komarovskile kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks kaitsja poolt
  6. septembril 2022 esitatud taotluse alusel 409,20 eurot (sh käibemaks). 7.

§ 175

lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Maksim Komarovskilt riigituludesse menetluskuludena teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 981 eurot ja osaliselt kaitsjatasu 553,44 eurot, s.o kokku 1534,44 eurot. 8.

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulu 255 eurot ja ülejäänud osa kaitsjatasust, s.o 553,44 eurot Eesti Vabariigi kanda. 9.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Maksim Komarovski kohustub temalt välja mõistetud menetluskulud summas 1534,44 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu

  1. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 125,87 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700036243 ning selgitus „Maksim Komarovski, 1-22-3832, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  2. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 17.11.2022. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 17.11.
  2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 2

(10)1-22-3832 SÜÜDISTUS Maksim Komarovskit süüdistatakse selles, et ta isikuna, kes on varasemalt 18.03.2020, 20.03.2020 ja 13.06.2020 juhtinud süstemaatiliselt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning on viimati Viru Maakohtu 13.06.2020 otsusega nr 1-20-4860 karistatud KarS § 4231 järgi, juhtis uuesti sõidukit ilma juhtimisõiguseta. M. Komarovski juhtis 01.04.2022 kella 23.15 paiku Sillamäe-Viivikonna maantee
  1. kilomeetril mopeedi Taotao, millel puudus registreerimismärk. Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise käitumisega pani M. Komarovski toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD
  2. Prokurör palub tunnistada M. Komarovski süüdi KarS § 4231 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 9 kuud. KarS § 65 lg 2 suurendada karistust Viru Maakohtu 13.07.
  3. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa 4 aasta 6 kuu võrra ja mõista liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvata alates 01.04.
  4. Kaitsja tasu ja ekspertiisikulu palus prokurör jätta M. Komarovski kanda. Süüdistatav M. Komarovski end maakohtu istungil talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud, selgitades, et mopeed ei olnud sõidukorras ja ta tõukas mopeedi jalgadega edasi. Kaitsja Igor Belugin leidis, et M. Komarovski süü ei ole tuvastatud ega tõendatud ja teda tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja palus riigilt M. Komarovski kasuks välja mõista 10 101,57 eurot või rohkem, võttes arvesse, mis päeval avaldatakse kohtuotsus. Menetluskulud palus kaitsja jätta riigi kanda. Psühhiaatriliseekspertiisi kulud palus jätta riigi kanda isegi süüdimõistva otsuse korral. KOHTU SEISUKOHT
  5. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõuab kohus järeldusele, et M. Komarovski süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning tegu õigesti kvalifitseeritud.

  1. KarS §-s 4231 sätestatud koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad selles nimetatud sõidukite süstemaatilises juhtimises ilma nõutavat juhtimisõigust omamata. Süstemaatilisus on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 tähenduses. KarS § 4231 kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (vt RKKKm 3-1-1-75-15, p 8).
  2. Kriminaalasjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et süüdistataval M. Komarovskil puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Nimetatud asjaolu on tõendatud õiendiga juhiloa andmete kohta, millest nähtub, et M. Komarovski juhtimisõiguse kohta puudub info ning kehtivaid juhilubasid ei leitud (KrTo lk 15).
  3. Samuti puudub vaidlus selles, et M. Komarovski on varasemalt 18.03.2020, 20.03.2020 ja 3

(10)1-22-3832 13.06.2020 juhtinud süstemaatiliselt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning on viimati Viru Maakohtu 13.07.
  1. a otsusega nr 1-20-4860 karistatud KarS § 4231 järgi (vt karistusregistri väljavõte KrTo lk 19-24, Viru Maakohtu 13.07.
  2. a otsus KrTo lk 25-25).
  3. Tunnistaja K T ütlustest nähtub, et 01.04.2022 õhtusel ajal kella 11 kuni 12 ajavahemikul tööülesandeid täites tuli politsei sõidukile Sirgala Viivikonna maanteel vastu mopeed ning kaldus otse politsei sõidukile ette. Mopeedi peal oli kaks isikut, kummalgi ei olnud peas kiivrit. Tunnistaja ütluste kohaselt oli esmalt näha, kuidas vastassuunavööndis tuli vastu mopeed, millel tuli põles, aga peatamise hetkel tuli läks kustu. Juhikohal viibinud isikul mõõdeti indikaatorvahendiga alkoholijoovet, kuna tal tuli alkoholilõhna suust. Seejärel kontrolliti, kes on mopeedi omanik ja kas on olemas juhtimisõigus isikul, kes viibis mopeedi juhikohal. Tuvastati, et juhikohal viibinud isikul puudus juhtimisõigus. Seejärel suunduti mõlema isikuga Sillamäe konstaablipunkti, kus tuvastati süstemaatiline rikkumine ja sealt edasi suunduti Narva politseijaoskonda isiku kinnipidamiseks (KoTo lk 50-51 pöördel).
  4. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt kasutati andmete kontrollimiseks EV Rahvastikuregistri andmebaasi ning isikuna tuvastati Maksim Komarovski (KrTo lk 14). Tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka 01.04.
  5. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt juhtis M. Komarovski 01.04.2022 Sillamäe-Viivikonna tee 4,8 kilomeetril sõidukit Taotao ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal puudub juhtimisõigus (KrTo lk 9). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti M. Komarovski 01.04.2022 kell 23.15 kahtlustavana KarS § 4231 järgi kinni (KrTo lk 10-13).
  6. Tunnistaja A B ütlustest nähtuvalt toimus sündmus pimedal ajal ja ta oli koos patrullpolitseiniku K. T. Kaitsja küsimusele vastas tunnistaja, et lund sellel ajal teel ei olnud. Sündmus toimus teel, mis viib Sillamäelt Viivikonnale, tee
  7. kilomeetri lähedal. Nemad liikusid Viivikonna alevikku, nende ees oli auto, mis hakkas liikuma vasakule Sirgala aleviku poole, samal ajal vastassuunavööndist nende suunas sõitis välja mopeed. Mopeedil istusid kaks meesterahvast ning mõlemal ei olnud kaitsekiivrit. Samuti oli see mopeed kaldunud vastassuunavööndisse. Nende ees jäi mopeed seisma. Mopeedi juhtis kohtusaalis viibinud Maksim ning taga istus veel üks meesterahvas. Sai kindlaks tehtud, et Maksimil ei ole õigust juhtida mopeedi. Vestluses M. Komarovskiga tundis tunnistaja alkoholilõhna ning selgus, et Maksim oli seisundis, mis on keelatud juhile juhtimise ajal. M. Komarovski toimetati politseijaoskonda edaspidiste protseduuride läbimiseks (KoTo lk 51 pöördel – 52 pöördel).
  8. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et tunnistaja A. B ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tunnistaja ei mäletanud ülekuulamise alguses sündmusest isegi aasta hooaega. Kohus märgib, et isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Samuti tuleb ütluste usaldusväärsuse hindamisel uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga, samuti on teatud juhtudel kohane tõstatada küsimus ütluste nn elulise usutavuse kohta (vt RKKKo 1-18-1247 p 37; RKKKo 3-1-1-49-16 p 19). Ainuüksi asjaolu, et tunnistaja ei mäletanud täpset sündmuse aega, ei anna alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja A. B on selgitanud, et selliseid juhtumeid on suvel palju, vahetuse jooksul puutus ta nelja kuni kümne sellise juhtumiga kokku, võib-olla ka rohkem, ja seetõttu ajas ta kuupäevad segi (KoTo lk 52).
  9. Tunnistaja A. B kirjeldus sündmuse asjaolude osas riimub nii tunnistaja K. T ütlustega kui ka 05.04.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisadega. Vaatlusprotokollis on vaadeldud nii patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestist („xxx“) kui ka patrullsõiduki pardakaamera salvestist („xxx“). Vaatlusprotokolli kohaselt on patrullsõiduki pardakaamera salvestise vaatlusega tuvastatud, et patrullsõiduauto sõidab pimedas mööda valgustamata (tänavalaternateta) teed. On näha, et patrullsõiduki ees sõidab sõiduauto. Salvestise 00:03 4
(10)1-22-3832 sekundil on näha, et ees, kaugusel ilmub kaadrisse latern, mis hakkab lähenema. Seejärel on näha, et tegemist on mopeediga, mille peal istuvad kaks isikut, ning lähenedes politseisõidukile mopeedijuht kohe pöörab vasakule, mööda vastassuunavööndi teeääre peale. Enne seda, kui mopeed peatub, mopeedijuht hüppab maha. Meesterahva juurde lähevad patrullpolitseinikud ning vestlevad nendega (KrTo lk 4-7). Vaatlusprotokolli lisaks olevatelt salvestistelt (nii patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestiselt kui ka patrullsõiduki pardakaamera salvestiselt) on selgelt tuvastatav, et tunnistaja A. B viibis sündmuskohal. Seejuures riimuvad tunnistaja A. B ütlused pardakaamera salvestisega ka detailides (nt et nende ees oli auto, mis hakkas liikuma vasakule Sirgala aleviku poole, samal ajal vastassuunavööndist nende suunas sõitis välja mopeed), seega vaatamata sellele, et A. B ei mäletanud sündmuse täpset aega, ei ole alust kahelda selles, et ta mäletas kohtuistungil ütlusi andes detailselt sündmuste käiku.
  1. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et 01.04.2022 kella 23.15 paiku liikus SillamäeViivikonna maantee
  2. kilomeetril mopeed, mille juhikohal viibis M. Komarovski. Vaidlust ei ole ka selles, et M. Komarovski taga istus A L . Vaidlus käeolevas asjas seisneb selles, kas tegemist oli süüdistuses nimetatud mootorsõidukiga, kas see oli töökorras ning kas M. Komarovski juhtis seda sõidukit. Nimelt leidis kaitsja esmalt, et asjas ei ole jälgitav, millisel viisil ilmus kohtuistungil esitatud õiendisse VIN-kood mootorsõiduki Taotao kohta registreerimismärgiga XXX. Seetõttu kaitsja leiab, et kohus ei saa iseseisvalt tuvastada, kas sündmuskohal olnud VIN-kood on seesama, mis näidatud õiendis.
  3. Selle kaitseväitega seonduvalt märgib kohus esmalt, et nii süüdistataval kui ka tema kaitsjal oli võimalus õiendi ja selles märgitud VIN-koodi tuvastamise kohta esitada A. B küsimusi. Kaitsja esitas tunnistajale küll küsimuse, kes tuvastas VIN-koodi ja kus see asus, kuid kaitsja ei ole esitanud küsimust, mil viisil jõudis VIN-kood õiendisse, mistõttu kaitsja ega süüdistatav ise ei ole soovinud sellel vastuseid saada. Ilmselgelt oleks selliste küsimuste esitamine vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Tunnistaja A. B selgitas kohtuistungil, et mopeedil puudusid registreerimismärgid ning selleks, et tuvastada mopeedi, nemad otsisid selle pealt VIN-koodi, tema isiklikult otsis ja kui ei eksi, siis VIN-koodi järgi oli tuvastatud, mis mopeed see on (KoTo lk 52 pöördel). Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab 05.04.2022 vormistatud asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olev patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestis („xxx“), millega on tuvastatud, et patrullpolitseinik 2 (salvestiselt tuvastatav kui A. B ) kontrollib mopeedi VINkoodi. Protokolli lisaks olevalt salvestiselt on näha, kuidas 03:22 minutil leiab M. Komarovski ise VIN-koodi, misjärel A. B võtab mobiiltelefoni ja pildistab VIN-koodi. Samuti on salvestiselt näha, et politseisõidukis on pardaarvuti, mille abil A. B kontrollib kohapeal ka andmeid (vt patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestis ajavahemikus 05:08-05:12). Kuigi videosalvestiselt ei ole otseselt tuvastatav, milliseid konkreetseid andmeid A. B kontrollib, on näha, et tal on süles klaviatuur ning ta kerib pardaarvuti ekraanil andmeid. Samuti võtab A. B ühel hetkel välja mobiiltelefoni, millega oli eelnevalt mopeedi VIN-koodi pildistanud (vt patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestis alates 05:44). Seega on kohtu hinnangul jälgitav ja ka eluliselt usutav, et VIN-kood on usaldusväärselt jõudnud õiendisse, tunnistaja oli VIN-koodi kohapeal pildistanud ning õiendis kajastatud andmete alusel on mopeedi Taotao xx näol tegemist mootorsõidukiga liiklusseaduse § 2 p 40 mõttes.
  4. Asjaolu, kas mopeed oli töökorras, sisuliselt tähtsust ei oma, kuivõrd LS § 2 p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. See, et M. Komarovski viibis sõiduki juhi kohal ja mootorsõiduk liikus on üheselt tuvastatud nii tunnistajate ütluste kui ka asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisadega. Kohus leiab siiski, et asjas kogutud tõenditega on ümber lükatud ka väide, et mootorsõiduk liikus üksnes jalgadega lükkamise abil. Nimelt nähtub 05.04.2022 vormistatud asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevalt politseijaoskonna patrullsõiduki pardakaamera salvestiselt, et mopeed möödub patrullsõiduki eest põleva tulega ning mõlema mopeedil viibiva isiku jalad on sõiduki peal, M. Komarovski üks jalg peatamise asendis ette sirutatuna. Mopeedi tuli kustub alles siis, kui M. Komarovski keerab süütevõtit, süütelukus olev süütevõti koos 5
(10)1-22-3832 ripatsiga on salvestisel selgelt nähtav (vt salvestise 00:19-00:35 sekundid, KrTo lk 8). M. Komarovski ja A. L ütlusi selle kohta, et mootorsõiduk ei olnud töökorras, ei pea kohus usaldusväärseks ja jätab need tõendikogumist välja. Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. 04.04.
  1. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kinnipidamisel ei ole M. Komarovski kordagi maininud seda, et mopeed ei ole töökorras ning transportimise eesmärk on viia see remonti. M. Komarovski selgitab vaid, et mopeedi ostis tema onu, kes andis selle mõne päeva pärast temale ja dokumendid on onu käes. Eeltoodut arvestades on ka A. L ütlused vastuolulised, kuivõrd kohtuistungil väitis ta, et politseiametnikele oli kohapeal öeldud, et mopeed ei ole töökorras, nemad ütlesid politseiametnikele, proovige see käivitada, see ei käivitu, nad ei kuulanud (KoTo lk 59 pöördel). Patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestis („xxx“) A. L ütluseid ei kinnita.
  2. Viru Maakohtu 13.07.
  3. a otsusest nr 1-20-4860 nähtub, et M. Komarovski, olles varem kahel korral väärteo korras karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis 13.06.2020 taas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, st kohtuotsusest nähtub, et M. Komarovski on varasemalt juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta kokku kolmel korral – kõik juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimised toimusid
  4. aastal. Käesoleva kriminaalasja esemeks oleval juhul juhtis M. Komarovski mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 01.04.
  5. Riigikohus on lahendis nr 1-20-3067 selgitanud, et KarS §-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid (p 11).
  6. Tuvastatud asjaoludel juhtis juhtimisõiguseta M. Komarovski mootorsõidukit ajal, mil tal oli kehtiv karistus KarS § 4231 järgi Viru Maakohtu 13.07.
  7. a otsuse kohaselt. Viidatud kohtuotsustest ilmneb, et menetletavas asjas tuvastatud rikkumine oli toime pandud samal teel (Sillamäe-Viivikonna tee
  8. kilomeetril) ja samalaadse liiklusvahendiga (mopeed Hyosung). 01.04.2022 tabati M. Komarovski neljandat korda mootorsõiduki juhtimiselt, seejuures pole M. Komarovskil kunagi juhtimisõigust olnudki. Rikkumiste selline hulk viitab menetletava teo süstemaatilisusele. Kaht viimast juhtimisõiguseta juhtimist eraldab küll suhteliselt pikk ajavahemik (13.06.2020-01.04.2022, s.o umbkaudu 1 aasta ja 10 kuud), kuid arvestamata ei saa jätta asjaolu, et tegemist on juba neljanda samalaadse rikkumisega ning see on toime pandud eelmise otsuse alusel samalaadse kuriteo eest mõistetud tingimisi karistusega määratud katseajal. Neil põhjustel leiab kohus, et M. Komarovski tegu on õiguslikult hinnatav kui mootorsõiduki juhtimise õiguseta juhtimine süstemaatiliselt.
  9. Seejuures pole kohus tuvastanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, mis vähemalgi määral saaks M. Komarovski käitumist 01.04.2022 mootorsõiduki juhtimisel õigustada. M. Komarovski ütluste kohaselt tahtis ta viia mopeedi Sillamäele parandusse. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole M. Komarovski ütlused selles osas usaldusväärsed (vt otsuse p 13). Samas ei oleks see asjaolu ka tõele vastavuse korral mingil viisil M. Komarovski käitumist õigustavaks asjaoluks ning ei vabasta teda kohustusest täita seadusest tulenevat nõuet, mille kohaselt on mootorsõiduki juhtimiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Kokkuvõttes on KarS § 4231 kuriteo objektiivsed tunnused täies ulatuses tõenditega kinnitust leidnud. Subjektiivsed tunnused
  10. Subjektiivsete tunnustuse poolest eeldab KarS § 4231 koosseis tahtlust. Koosseis on realiseeritud, kui teo toimepanija pidas võimalikuks, et tal ei ole vastava sõiduki juhtimisõigust ning et ta vaatamata sellele juhib mootorsõidukit süstemaatiliselt. Kohus leiab, et M. Komarovski on teo toime pannud kavatsetult. M. Komarovski varem karistatud isikuna oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus ning ta sai aru, et sõidukit juhtida ta ei tohi. M. Komarovski 6
(10)1-22-3832 oli kandnud muuhulgas 1 kuu pikkust vanglakaristust selle eest, et oli toime pannud sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta, kuid vaatamata sellele otsustas ta uuesti mootorsõidukit juhtida ning seda varasemalt määratud katseajal. Seega oli tema tegevus tahtlik ning süüdistatava tegevusega on täidetud KarS 4231 subjektiivne süüteokoosseis. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud
  1. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr xx kohaselt esines M. Komarovskil inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal xxx, kuid need asjaolud ei takistanud M. Komarovskil temale inkrimineeritavate kuritegude tähendusest aru saamast ja enda käitumist kontrollimast. Ka käesoleval ajal esineb M. Komarovskil xxx, kuid ta on võimeline aru saama oma tegude tähendusest ning neid juhtima (KrTo lk 27-32). Ka kohtuistungil veendus kohus, et M. Komarovski on võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Seega õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud.
  2. Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et M. Komarovski tegu vastab KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo nii objektiivsetele kui subjektiivsetele koosseisuelementidele ning ta tuleb KarS § 4231 järgi süüdi tunnistada. Karistus
  3. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
  4. Seadusandja on KarS § 4231 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. M. Komarovski suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda korduvalt karistatud nii väärteo- kui kriminaalkorras. Väärteokorras mõistetud rahatrahvid on tasumata. Samuti on M. Komarovski juba varem süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Viru Maakohtu 13.07.
  5. a otsusega mõisteti M. Komarovskile KarS § 4231 järgi karistuseks 4 kuud vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel 4 aasta ja 3 kuu võrra, liitkaristus 4 aastat ja 7 kuud vangistust, millest kuulus koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud vangistuse osa jäeti täitmisele pööramata, kui M. Komarovski ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Arvestades eeltoodut oleks rahalise karistuse mõistmine M. Komarovskile selgelt ebapiisav. M. Komarovskit on eelnevalt karistatud analoogsete süütegude eest nii rahatrahviga kui tingimisi vangistusega (KarS § 74 lg 1), ent varasemad karistused ei ole mõju avaldanud. Kuritegude toimepanemise jätkamine, sh eelmise kohtuotsusega määratud katseajal kinnitab seda, et rahaline karistus karistusliigina on M. Komarovski isikuandmeid arvestades ebatõhus karistusliik, mistõttu ei pea kohus võimalikus selle kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb M. Komarovskit karistada vangistusega.
  6. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 4231 sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 6 kuu pikkune vangistus. M. Komarovski juhtis mopeedi, mis kujutab teistele liiklejatele väiksemat ohtu kui sõiduauto, ning ta ei põhjustanud oma teoga kahjulikke tagajärgi. Siiski ei saa jätta arvestamata, et tegu on toime pandud alkoholi piirmäära ületavas seisundis (KrTo lk 16-18) pimedal ajal, mil asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt osalesid liikluses ka teised liiklejad. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et M. Komarovski sooritas ohtliku manöövri kaldudes vastassuunavööndist lähenevale (politsei)sõidukile ette. M . Komarovski juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata kavatsetult. Karistust kergendavad ja 7
(10)1-22-3832 raskendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad. Seega hinnates M. Komarovski teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteo toimepanemise tehiolud kõnelevad keskmist määra ületavast süüst.
  1. Nagu eelevalt osutatud, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel lisaks isiku süüle arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Viimati karistati M. Komarovskit Viru Maakohtu 13.07.
  2. a kohtuotsusega KarS § 4231 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, millele liideti varasem kandmata karistus ning liitkaristus jäeti osaliselt tingimisi kohaldamata 5 aasta pikkuse katseajaga. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani M. Komarovski käesoleva menetluse esemeks oleva kuriteo toime katseajal. Seega varasem süüdimõistev kohtuotsus ning talle antud võimalus viibida vabaduses käitumiskontrollile allutatuna M. Komarovski käitumisele mõju ei avaldanud. Eeltoodust järeldub, et M. Komarovski on taas jätkanud kuritegude toimepanemist. Võttes arvesse, et uus karistus samalaadse kuriteo eest ei saa olla reeglina eelmisest kergem, et mõjutada süüdistatavat lõpetama kuritegude toimepanemist, kuid võttes arvesse lisaks ka süüteo toimepanemist alkoholi piirmäära ületavas seisundis, leiab kohus, et M. Komarovskile tuleb mõista karistuseks 8 kuud vangistust.
  3. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada karistust Viru Maakohtu 13.07.
  4. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud vangistust.
  5. Kuivõrd M. Komarovski on kahtlustatavana KarS § 4231 järgi viibinud eelvangistuses alates tema kinnipidamisest 01.04.2022 ning viibib seal ka kohtuotsuse tegemise ajal, siis tuleb liitkaristuse alguseks lugeda eelnimetatud M. Komarovski kahtlustatavana kinnipidamise päev. Tõkend
  6. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.04.
  7. a määrusega vahistati M. Komarovski alates 01.04.2022 (KrTo lk 53-57), süüdistusaktist nähtuvalt on vahi all pidamise tähtaega pikendatud kuni 01.07.
  8. Kriminaalasja arutav kohus jättis 28.06.
  9. a esialgse kohtu alla andmise määrusega M. Komarovski suhtes kohaldatud vahistamise muutmata (KoTo lk 8-10) ning 08.07.
  10. a kohtumäärusega kontrollis kohus M. Komarovski vahistatuse jätkuvat põhjendatust ning leidis, et vahistamine on endiselt põhjendatud, mistõttu jättis kohus M. Komarovski suhtes kohaldatud vahistamise muutmata (KoTo lk 28-30). Seega on M. Komarovski käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 01.04.
  12. Kuivõrd kohus mõistab M. Komarovskile pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, millest ta on otsuse tegemise ajaks kandnud ära juba 6 kuud, siis on otstarbekas, et M. Komarovski kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus M. Komarovski suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus
  13. Kaitseaktis taotles kaitsja õigeksmõistva kohtuotsuse hüvitada süüdistatavale alusetult vahi all viibitud ajaga tekitatud kahju. SKHS § 5 lg 1 p 1 kohaselt võib isik nõuda vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui ta mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus

§ 199lg 1 p 1, 2 või 5 alusel.

Kuivõrd kohus mõistab M. Komarovski süüdi, jääb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Menetluskulud 29. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. 8

(10)1-22-3832 Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), kohtueelsesja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175

lg 1 p 4) ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemise kulu (

§ 175lg 1 p 3).

30. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 31.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära, s.o 981 (1,5x654 eurot) eurot. 32.

§ 175

lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks ka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Varasema menetluse käigus on kohus 08.07.

  1. a määrusega määranud Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus OÜ-le süüdistatavale M. Komarovskile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 445,68 eurot (sh käibemaks 74,28 eurot) ning arvas selle menetluskulude hulka (KoTo lk 28-30).
  2. 26.09.2022 on kaitsja I. Belugin esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 409,20 eurot (sh käibemaks). Esitatud taotlus on põhjendatud ja tasu suurus kooskõlas justiitsministri
  3. juuli
  4. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-tega 1, 4 ja § 6 lg-ga 3 ning nimetatud summa kuulub kaitsjale hüvitamisele.
  5. Kokku moodustavad määratud kaitsjale makstud tasud ja kulud 1106,88 eurot (kohtueelses menetluses 252 eurot ja kohtumenetluses 854,88 eurot).
  6. Samuti on menetluskuluks

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut teinud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, mille kulu on 255 eurot (KrTo lk 52). 36.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr xx kohaselt on M. Komarovskil tuvastatud xxx. xxxxxxxxxxxxxxx. Pidades silmas menetluskulude kogusuurust ning M. Komarovski kasinat varanduslikku seisu, peab kohus võimalikuks jätta kaitsjatasust pool, s.o 553,44 eurot ja ekspertiisikulu 255 eurot Eesti Vabariigi kanda. Veelgi suuremas osas menetluskulude riigi kanda jätmist ei pea kohus põhjendatuks, arvestades seda, et kulud tekkisid M. Komarovski toime pandud kuriteo menetlemise tõttu. 37. M. Komarovskilt tuleb

§ 180

lg 1 alusel välja mõista sundraha 981 eurot ja kaitsjatasu 553,44 eurot, s.o kokku 1534,44 eurot. Arvestades seda, et M. Komarovski asub koheselt kandma temale mõistetud vangistust, peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohus ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Kuigi M. Komarovskil on tuvastatud xxx siis ei ole välistatud, et ta on vangistuses võimeline tegema lihtsamaid majandustöid. Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. M. Komarovski peab temalt väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1534,44 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. 38. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-109-13 selgitanud, et süüdistatava huvidest lähtuv pikem tähtaeg võib kahjustada teiste isikute huvisid. Saavutamaks selles küsimuses lahenduse proportsionaalsust, oleks põhjendatud, kui ühest kuust pikem tähtaeg kohtukulude 9

(10)1-22-3832 hüvitamiseks ei tähendaks üldjuhul mitte kohtukulude hüvitamise edasilükkamist, vaid nende ositi hüvitamist. Seega määrab kohus, et M. Komarovskil tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda iga kuu 25. kuupäevaks vähemalt 127,87 eurot. 39. Tulenevalt

§ 306

lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse asitõenditega toimimise kohta. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

40. Kriminaalasja toimikus olev elektrooniline andmekandja DVD-R plaat on

§ 1601

lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokolli lisaga, siis jääb see

§ 148lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde.

Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist

§ 126

lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega

§ 126lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.

Vea parandamine

  1. 26.10.
  2. a kohtuotsuse resolutiivosa sissejuhatuses on ekslikult märgitud, et M. Komaraovskil on kolm kehtivat karistust, millest viimane Viru Maakohtu 13.06.
  3. a otsus nr 1-20-
  4. Õige otsuse koostamise kuupäev on 13.07.2020, mis on kajastatud ka kohtuotsuse resolutiivosa resolutsiooni p-s
  5. Otsuse andmeid tuleb vastavalt parandada. Parandus ei mõjuta parandatava resolutiivosa sisu. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.