Obsah (9)

§ 433§ 430§ 178§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3455 Tsiviilasi Hatluk OÜ hagi Aktsiaselts Baltic Pack Est vast

§ 433lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Hatluk OÜ (hageja) hagi Aktsiaselts Baltic Pack Est (kostja) vastu põhivõlgnevuse 22 260 euro, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 1698,91 euro, kohtueelsete õigusabikulude 462 euro, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 3,14 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kindlaksmääratud menetluskuludelt mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Esitatud asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus valmistama hageja tellimusel AS E-Piim Tootmine (kolmas isik) jaoks labadega konveieri kasutamiseks piimatööstuses tarneajaga 2 – 2,5 kuud ning kostja kohustus tasuma hagejale teostatud tööde eest tasu kokku koos käibemaksuga 22 260 eurot. Hageja poolt valmistatud konveier on kolmandale isikule üle antud ja tootmisesse paigaldatud märtsis
2. Inventari viimane detail – mootorikaitse paigaldati 26.03.
3. Kolmas isik võttis töö üle hiljemalt 13.04.
4. Hageja esitas tehtud töö eest kostjale 05.03.2020 tasumiseks arve nr 20002 summas 22 260 eurot tasumise tähtajaga 19.03.
5. Kostja ei ole arvet tasunud. Kolmas isik ei ole hagejale konveieri puuduste kohta pärast tööde ülevõtmist ühtegi pretensiooni esitanud.
6. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud hagi vale kostja vastu. Inventari tootmine, selle muutmine ja paigaldamine kolmanda isiku tootmisüksusesse on toimunud vastavalt kolmanda isiku nõuetele. Lisaks on hageja ka inventari kolmandale isikule 2 Tsiviilasi nr 2-21-3455 otse üle andnud ning kostja eelduste kohaselt sõlminud kolmanda isikuga üleandmisvastuvõtuakti kostjat üleandmisprotseduuri kaasamata. Ehk kõik inventariga seonduv (omadused, muudatused ja paigaldus) oli tihedalt kolmanda isiku poolt kontrollitud ja hagejale kommunikeeritud ning hageja tegutses vastavalt kolmanda isiku juhistele. Kostja hinnangul on lepinguline suhe töövõtuks hageja ja kolmanda isiku vahel, mitte hageja ja kostja vahel. Kostja osutas kolmandale isikule maakleriteenust.
7. Kohus kaasas 13.09.2022 määrusega menetlusse kostja poolel kolmanda isikuna AS E-Piim Tootmine. Kolmas isik ei nõustu kostja väitega, et temal oli lepinguline suhe hagejaga. Kolmanda isiku selgituste kohaselt kuulutas kolmas isik kuulutas 7.06.2019 läbi Riigihangete registri välja hanke 210075 uue täies komplekssuses juustu riivimis-pakendamisliini hankeks. Parimaks pakkumiseks osutus kostja pakkumus. 2019 sügisel selgus, et puudu on konveier, millise kostja tellis hagejalt. Hageja poolt valmistatud konveier ei vastanud nõuetele, mistõttu ei ole konveier kasutusel ning seisab pakituna Põltsamaal. Antud juhtumis kolmas isik ei pea end vastutavaks kostja ja hageja vahelises vaidluses. Kolmas isik tellis tervikliini ja on selle eest ka kokkulepitud mahus tasunud. Ilmselt kostja eksis pakkumise koostamisel. Kolmas isik ei pea õiglaseks tagantjärele raha juurde küsimist. See oleks ebaõiglane olnud ka kaotanud pakkujate suhtes.
8. Eelistungina korraldaval kohtuistungil 19.04.2023 leppisid pooled kokku lõpetada asi kompromissiga selliselt, et kostja tasub hagejale ühekordse ja lõpliku hüvitise summas 23 010 eurot (22 260 eurot arve 20002 eest ja 750 eurot menetluskulude hüvitis). Kostja maksab hüvitise välja 3 tööpäeva jooksul kokkuleppe kinnitava kohtumääruse jõustumisest kandes nimetatud summa üle hageja arvelduskontole number EE
9. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimisega ja täitmisega on nende vahel kõik nõuded ammendavalt ja lõplikult lahendatud ning pooled loobuvad töövõtulepinguga seonduvatest kõikidest võimalikest vastastikest pretensioonidest. Pooled kinnitavad käesolevaga, et kompromissi sõlmimise ja täitmise ainsaks eesmärgiks on pooltevahelise vaidluse lõpetamine, kompromissi sõlmimine ja täitmine ei tähenda, et kumbki pool tunnustaks teise poole poolt kohtuasjas esitatud nõudeid või loobuks oma seisukohtadest või väidetest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil poolte kokkulepitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). Pooled on kohtuistungil avaldanud, et tagajärged on arusaadavad.

7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, v.a pool riigilõivust, milline sisaldub kompromissisummas.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 3 Tsiviilasi nr 2-21-3455 8. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 02.03.2021 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hageja poolt avaldatud pangakontole 02.03.2021 tasutud riigilõivust pool, s.o. 500 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 4