3-23-321/4

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-321 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Menetlusosalised Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Siiri Sepa Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X Asja läbivaatamine Lihtmenetlus, kohtuistung 16.02.2023 RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
3. Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.04.2023 (k.a).
4. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU
5. Venemaa Föderatsiooni (Venemaa) kodanik X saabus Eesti Vabariiki (Eesti) 14.02.2023 Amsterdamist. 08.02.2023 esitas Hollandi Kuningriik (Hollandi) Eestile abipalve võtta vastu X Dublini konventsiooni alusel. Xle oli väljastatud Hollandi poolt Laissez Passer nr xxxxx ning Xl on olemas reisidokumendid.
6. Tallinna Halduskohtule saabus 15.02.2023 PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel. X suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK). Xle väljastati Eesti C-liiki viisa xxxxxxx äritegevuse eesmärgiga. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ ja riigipiiri seaduse § 17 lg 1 p 1 alusel on X Eestisse sisenemine tema poolt esitatud viisaga keelatud. Politsei andmebaasidest ei nähtu, et X oleks üldse Eestisse sisenenud. 14.02.2023 esitas X suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. X selgitas PPA-le, et soovib rahvusvahelist kaitset kuna ei ole rahul Venemaa poliitilise olukorraga. Venemaal on oht X elule ja tervisele kuna on sõjavastane ning talle on väljastatud kutse ilmuda sõjaväekomissariaati. X kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusse paigutamine on proportsionaalne ja vajalik rahvusvahelise kaitse taotluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. X on esitanud vastuolulisi ja ebausaldusväärseid väiteid seadusliku rände ja kaitse taotluse esitamise põhjuste kohta. X esitas valeandmeid Eesti viisa saamiseks. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et X taotles Eesti viisat ega teadnud, et Eestis on võimalik paluda rahvusvahelist kaitset. Samuti pole PPA-le teada, millises seisus on Hollandis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus. Arvestades Schengeni ala sisesest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, ei oleks X omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. X suhtes ei ole VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. X on väärkasutanud Eesti välja antud viisat, mistõttu puudub alus arvata, et vabaduses viibides võiks X olla menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni ametivõimudele kättesaadav.
7. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud.
8. X selgitas kohtuistungil, et ta ei tulnud
9. aastal väljastatud Eesti viisaga Eestisse koroonapiirangute tõttu, samuti hirmus, et ta ei saa Eestist varjupaika ning et kuna Eestil on Venemaaga ühine piir, võidakse ta kiirelt Venemaale tagasi saata. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
11. PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada.
12. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS 361 lg 2 p 4 järgi võib varjupaigataotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja teise liikmesriiki edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, võib see olla piisav koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1- 52-14, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 08.0.2021 määrus nr 3-21-2004, p 11).
13. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaolu esinemisega. Nimetatud sätte järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93- 16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused 2