lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures põhivõlgnevuse ja viivisenõudega seonduvalt järgmist. 4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 344,94 eurot ja kuni 28.11.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 70,04 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ja hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Hageja on hagiavalduses märkinud, et põhivõlgnevus 344,94 eurot kujunes järgmiselt: − arve nr 15112404146, summa 67,88 eurot, tähtaeg 18.09.2021, mobiilside ja internetiteenus nr-le xxx; 3
lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kuivõrd hageja ei ole hagisse konkreetselt kirja pannud, millal ja kuhu on viidatud meeldetuletuskirjad saadetud, ei saa kohus põhivõlgnevuse summat 16 eurot õiguslikult põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et hageja saatis arvetel välja toodud teenuse kirjeldusena meeldetuletuskirjad kostjale. VÕS § 1132 eeldused, sh sama sätte lg 3 piirangud, ei ole hinnatavad. Seega tuleb selles osas hageja põhivõlgnevus jätta osaliselt rahuldamata, s.o 16 euro ulatuses. 5. VÕS § 113 lg 1 I ls kohaselt võib rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on märkinud, et viivis arve nr 15113129763 eest (4 eurot, perioodil 19.12.2021 kuni 28.11.2022, määr 0,05%) on 0,69 eurot ning arve nr 15113604853 eest (12 eurot, perioodil 19.02.2022 kuni 28.11.2022, määr 0,05%) on 1,70 eurot. 4
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 444,98 eurot, s.o põhivõlg 344,94 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 70,04 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega välja aga 426,59 eurot, s.o põhivõlg 328,94 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 67,65 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 95,9% ((426,59x100) / 444,98). Menetluskulud tuleb
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja
Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 9. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetlusekulude hulka (
Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (
10. Tulenevalt
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hagihind on käesolevas asjas 507,93 eurot ning esindajatasu summas 350 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja 5
lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 240 eurot (200 eurot + käibemaks). Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 180 euro ulatuses rahuldamata. 11. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 435 eurot, sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 240 eurot, millest kostja kanda jääb 95,9% ulatuses ehk 417,17 eurot (435x95,9%). Seega hageja kantud menetluskulud summas 17,83 eurot jääb kostjalt välja mõistmata. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes
lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.