KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-2561 Kohtunik Mairi Heinsalu Kohtuistungi sekre

§ 25

lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Prokurör Anastasia Senetskaja Süüdistatav Mari-Liis Mäesti isikukood: 49210184223; xxx kodanik; elukoht xxx; emakeel: xxx keel; haridus xxx; töökoht: xxx; 9 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati Harju Maakohtu 07.09.2022 otsusega nr 1-22-4850 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 5 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.07.2022, karistus täidetud 09.12.2022. Kahtlustatavana kinni peetud 18.04.2023 kell 16.50 Kaitsja Ahto Sirendi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Mari-Liis Mäesti KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Mari-Liis Mäestile lõplikuks karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja lugeda karistusaja kandmise algust alates Mari-Liis Mäesti kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 18.04.
3. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada Mari-Liis Mäesti suhtes tõkendit vahistamine ning 1 vahistada Mari-Liis Mäest kohtuotsuse kuulutamisel. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
4. Asitõend – 1 CD plaat, mis asub toimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
5. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista Mari-Liis Mäestilt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 1087,50 eurost ½, s.o 543,75 eurot ja kaitsjatasud 266,40 eurot, s.o kokku 810,15 eurot.
6. Kaitsja sõidukulud 7,20 eurot jätta riigi kanda
7. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: esimesed 11 kuud kuulub tasumisele igakuiselt 67,52 eurot ning
8. kuul 67,43 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx ja selgitus „Mari-Liis Mäesti, kriminaalasi 1-23-2561, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
9. Otsuse koopia anda süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile, kannatanule ja edastada Tallinna Vanglale ja Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. SÜÜDISTUS Mari-Liis Mäesti´t kahtlustatakse selles, et tema, olles isikuks, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, olles 07.09.2022 Harju Maakohtu otsusega nr 1-22-4850 süüdimõistetud varguste toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (vargused toime pandud 08.07.2022, 11.07.2022), viibides uuesti 18.04.2023 kella 15:53 paiku Tallinnas, xxx asuvas AS P P kuuluvas kaupluses K P püüdis taas ära võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes järgmist kaupa: - 1 paar „Starter“ jalatsid, kood xxx, maksumusega 24,95 eurot; - 1 paar naiste sandaalid, kood xxx, maksumusega 29,95 eurot; - 1 kõrvaklapid, kood xxx, maksumusega 7,95 eurot; 2 1 Aura tomatimahl, maksumusega 0,89 eurot ehk kaupa kokku summas 63,74 eurot, pani osad kaubad endaga kaasas olnud kotti ja ühed jalatsid jalga, seejärel möödus kassast jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Mari- Liis Mäesti poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna pärast kaupluse kassaderivist möödumist oli ta kaupluse turvatöötaja poolt kinni peetud. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega pani Mari-Liis Mäesti oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 20.04.2023 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kiirmenetluses menetlemiseks kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus Mari-Liis Mäestile KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 20.04.

1. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab oma süüd. Jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Prokurör taotles isiku süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 5 kuud, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 sätete alusel 1/3 võrra, mis teeb lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse alguseks lugeda 18.04.2023 ehk päev, mil isik peeti kahtlustatavana kinni. Kaitsjatasudest sõidukulu jätta riigi kanda, ülejäänud menetluskulud palus prokurör isikult välja mõista ning ajatada 12 kuu peale. Kaitsja märkis, et juriidilises aspektist ei ole vaidlust käesolevas asjas. Kaitsja palus kohtult võimalikult leebet suhtumist ja karistust, kuivõrd siin on tegemist pigem sotsiaalse probleemiga. Palus arvestada, et tegu jäi katsestaadiumisse ning ka kahju pole tekitatud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et 18.04.2023 kella 15.53 paiku Tallinnas P P AS-le kuuluvas kaupluses K P müügisaalist varguse katse toime panemine Mari-Liis Mäesti poolt on tõendatud süüdistatava enda süü tunnistamisega, tunnistajate ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja M S ütluste (tl 6) kohaselt olles 18.04.2023 aadressil xxx asuvas kaupluses P P oma tööpostil kassade ees, sai keskuselt teate, et kinni tuleb pidada naisterahvas tumedates riietes, rohekate pükste ja seljakotiga, kes väljub infokassast. Isik läbis kassarivi kell 15.53 ning oli kinni peetud ja toimetatud kinnipidamisruumi. Kontrolli käigus võttis isik oma kotist ja jalast 3 erinevaid esemeid, milliste eest ta ei olnud tasunud (jalatsid, kõrvaklapid, mahlajook). Tasumata oli kauba eest summas 63,74 eurot, kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Tunnistaja N P ütluste (tl 7) kohaselt oli ta 18.04.2023 aadressil xxx asuvas kaupluses P P oma tööpostil valvekeskuse kaamerate taga kui märkas, müügisaalis naisterahvast tumedas jopes, roheliste pükste ja seljakotiga. Nägi, kuidas naisterahvas pani kaupa endale kotti ja kõndis välja. Sellest andis ta teada teistele turvatöötajatele. Isik läbis kassaderivi kauba eest tasumata kell 15.53 ning oli kinni peetud. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 16-19) kohaselt peeti sündmuskohal turvatöötaja poolt varguse kahtlusega kinni ja anti politseile üle Mari-Liis Mäesti. Lisaks tunnistajate ütlustele, tõendab süüteo toimepanemist süüdistatava poolt ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 9-13), milles on vaadeldud CD-d, millel on 18.04.2023 aadressil xxx asuva kaupluse P P turvakaamerate videosalvestised ning millest nähtub MariLiis Mäesti tegevus, s.o kaupluses liikumine ning riiulitelt erinevate toodete võtmine, nende asetamine kaasasolevasse kotti ning väljumine kauplusest võetud kauba eest tasumata. Mari-Liis Mäesti kahtlustatavana antud ütluste (tl 35-37) kohaselt tunnistab ta end varguses süüdi. Varastas, kuna tal oli uusi jalanõusid vaja, tööl ta ei käi, raha pole ja elab varjupaigas. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu P P AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest ja õigusrikkumise toimepanemise aktist (tl 4-5) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 18.04.2023 kella 15.53 ajal Tallinnas P kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati P le kuuluvat kaupa maksumusega 63,74 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest kestvalt ilma ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatud esemetega kinni pidanud, siis ei oleks ta asju omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohus leiab, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult ja seda on süüdistatav ka ise tunnistanud, et ta läks poodi eesmärgiga varastada endale uued jalanõud. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargusena, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Mari-Liis Mäesti on toime pannud ühe varguse katse episoodi. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Mari-Liis Mäestit 4 karistati viimati Harju Maakohtu 07.09.
2. a kohtuotsusega nr 1-22-4850 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati 5-kuulise vangistusega (vargused toime pandud 08.07.2022, 11.07.2022). Seega on Mari-Liis Mäesti viimasest varguse episoodist möödas enam kui 9 kuud, mistõttu saab siinkohal rääkida süstemaatilisest vargusest, kuivõrd süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning tegudevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Eeltoodut arvesse võttes on Mari-Liis Mäesti tegevus kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti varguste toimepanemiselt kinni, jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Oma tahtliku tegevusega pani Mari-Liis Mäesti toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KARISTUS MÕISTMINE Vastavalt Kar

S § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt Mari-Liis Mäesti ei tööta. Karistusregistri väljavõte kohaselt on süüdistataval 9 kehtivat kriminaalkaristust ning teda on viimati karistatud Harju Maakohtu 07.09.2022. a kohtuotsusega nr 1-22-4850 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 5-kuulise vangistusega. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ning taoline käitumine viitab üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Samuti puudub isikul sissetulek. Taolised süüdistatava karistusandmed ja samas ka majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed välistavad rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Mari-Liis Mäesti süü suurust KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe varguse katse toimepanemist. Arvestades varguse objektiks olnud esemete väärtust (ca 64 eurot) ja seda, et tegu jäi katsestaadiumisse ning kaup tagastati rikkumata kauplusele, siis kohtu arvates on MariLiis Mäesti süü hinnatav alla keskmise. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 5 Eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 6 kuud vangistust, mida lühimenetluse korral tuleb vähendada kolmandiku võrra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus on seisukohal, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 69 ega § 74, sätteid, s.t. vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ega ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Samuti puudub süüdistataval kindel elukoht, mis välistab nii KarS § 74 kui ka § 69 sätete kohaldamise, kuivõrd mõlemal juhul peaks süüdimõistetu alluma käitumiskontrollile, mis esmase nõudena eeldab alalise elukoha olemasolu. Lisaks eeltoodule ei ole Mari-Liis Mäesti näol tegemist isikuga, kelle poolt toime pandud kuritegu oleks esmakordne. Mari-Liis Mäesti puhul on tegemist isikuga, keda on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud (9 kehtivat kriminaalkaristust). Kohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõjus vahend, suunamaks teda seaduskuulekale käitumisele. Lisaks jääks kriminaalhooldusega Mari-Liis Mäesti vabadusse ning on piisav alus kahelda, et isik jätkab uute kuritegude toimepanemisega, olles sellise käitumisega ohtlik ka ühiskonnale. Samuti nähtub see süüdistatava varasemast käitumisest. Harju Maakohtu 07.09.

1. a kohtuotsusega nr 1-22-4850 tunnistati Mari-Liis Mäesti süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati teda 5-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 11.07.
2. a ja lõpp 11.12.
3. a. Vaid 4 kuu möödudes peale karistuse kandmist pani süüdistatav toime uue varguse. Seega tuleb jätkuvate kuritegude toimepanemise vältimiseks Mari-Liis Mäesti ühiskonnast isoleerida ja mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele täies ulatuses. KrMS § 130 lg 41 alusel tuleb Mari-Liis Mäesti suhtes kohaldada tõkendit vahistamine ning vahistada Mari-Liis Mäesti kohtuotsuse kuulutamisel. Vahistamise kohaldamine on vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja seda põhjusel, et isikul puudub elukoht ning ka sotsiaalsed kontaktid, mida kinnitas süüdistatav ka kohtuistungil. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik ilma isikut vahistamata tagada kohtuotsuse täitmist, kuivõrd süüdistatav võib hakata karistuse ärakandmisele asumisest kõrvale hoiduma. Seetõttu on vältimatult vajalik Mari-Liis Mäesti vahistada kohtuotsuse kuulutamisel kohtusaalist. Karistuse kandmist arvestada alates süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 18.04.
4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja kaitsja tasud. Kuna kriminaalasja arutati kiirmenetluse korras, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel tuleb Mari-Liis 6 Mäestilt riigituludesse välja mõista teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 1087,50 eurost pool, s.o 543,75 eurot ja kaitsjatasud 266,40 eurot. Kaitsja sõidukulud 7,20 eurot jäävad riigi kanda. Kohus leiab, et arvestades menetluskulude summa suurust ja seda, et süüdistatav kannab käesoleval ajal vanglas karistust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID 1 CD-plaat, mis asub toimiku juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 7