lg 2 p 1, § 329 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning
lg 1, 3 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning M.Z kuulus ärakandmisele 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati M.Z-ile mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.06.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning kohus mõistis M.Z-ile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Kohus luges M.Z-i karistuse kandmise alguseks 29.03.2017. Viru Maakohtu 27.04.2018 määrusega vabastati M.Z temale Viru Maakohtu 29.03.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Kohus määras M.Z-ile katseaja kuni 27.03.2019 ning kohus kohustas 1 M.Z-i katseajal järgima
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p-des 2, 21, 4, 5, 7, 8 sätestatud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; alluma alkoholivastasele ravile, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud ning esitama kriminaalhooldusametnikule tõendi ravi läbimise kohta 2 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; osalema sotsiaalprogrammis. Kohtumäärus jõustus 15.05.2018. 22.08.2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Getlin Klement kohtule erakorralise ettekande M.Z-i kohta. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et kriminaalhooldusalune M.Z on rikkunud
Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusametnikule on laekunud e-maili teel info rikkumiste toimepanemise kohta 27.07.2018 ja 10.08.
lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. 2 Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata M.Z-i kandmata jäänud karistuse osa täitmisele on põhjendatult esitatud. Kriminaalhooldus M.Z-i suhtes algas 15.05.2018 ning käesolevaks ajaks on isikule koostatud juba 1 kirjalik hoiatus alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune on rikkunud taaskord (27.07.2018 ja 10.08.2018)
27.07.2018 koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (tl 193-194) ning 27.07.2018 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 195) nähtub, et 27.07.2018 kell 03.20 toimetati kainenemisele M.Z. M.Z tuli suust alkoholilõhna, kuid isik keeldus puhumast. 27.07.2018 koostatud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (tl 196) nähtub, et M.Z-i suust tuli alkoholi lõhna, tema reaktsioon oli häiritud, kõne oli segane, arusaamatu ning kiire, isik ei mäletanud viimase 24-tunni sündmusi, esines rahutut, ärritunut, ründavat ja elavat käitumist ning meeleolu kiiret vaheldumist. Samuti on erakorralise ettekande juurde lisatud 10.08.2018 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 197), millest nähtub, et 10.08.2018 allutati kontrollile M.Z , kel tuli suust tugevat alkoholilõhna, kuid isik keeldus puhumast. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (tl 198) on märgitud, et isikul tuli suust alkoholilõhna, esines silmade punetust, tema kõne oli aeglane, koordinatsioon oli väga häiritud ning käitumine oli rahutu ja ärritunud. 10.08.2018 kell 23.25 koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (tl 199-200) nähtub, et isik keeldus puhumast, kuid suust tuli tugevat alkoholi lõhna. M.Z ei olnud alkoholijoobe tõttu võimeline aru saama ümbruskonnas toimuvast ning isik käitus ebaadekvaatselt. Kohtuistungil M.Z tunnistas toime pandud rikkumisi. Kohtu hinnangul on ülaltooduga erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised kohtus tõendamist leidnud, samuti leiab kohus, et M.Z on kõnealused rikkumised pannud toime tahtlikult. Vaatamata eeltoodule asub kohus seisukohale, et karistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval hetkel otstarbekas. Kriminaalhooldus algas M.Z-i suhtes 15.05.2018 ning varasemalt ei ole kohtule M.Z-i suhtes erakorralisi ettekandeid esitatud. Senist kriminaalhooldust ei saa lugeda täielikult ebaõnnestunuks, sest isik on käitumiskontrolli jooksul oma alkoholiprobleemiga tegelenud – kriminaalhooldusalune viibis 03.07.2018 Wismari Haiglas psühhiaatri vastuvõtul ning teostati alkoholivastane blokeeriv protseduur, kahjuks see positiivset mõju ei avaldanud. Samas on isikule planeeritud sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimine, mis peaks aitama motiveerima isikut seaduskuulekale käitumisele. Positiivsena märgib kohus ka seda, et isik on enda rikkumise tunnistanud ja kahetsenud ning on andnud ka lubaduse edaspidi alkoholist loobuda. Kohus ei saa mööda vaadata peale alkoholivastast ravi toime pandud rikkumistest, kuid kohtu hinnangul tuleks kriminaalhooldusalusele anda siiski veelkord võimalus näidata, et isik suudab vabaduses edaspidi järgida temale kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 7, kohus ei pööra hetkel täitmisele M.Z-ile Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 29.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3170 mõistetud ja ärakandmata karistust. Maakohus juhindus
MS § 387, 427, 432 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.