1-18-2573 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-2573 (18233000170) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi s

) § 248 lg 1 p-st 5, § 249, § 306 ja § 311 ja 313, maakohus otsustas: Tunnistada O.G süüdi KarS § 424 järgi (alates 01.11.2017 kehtivas redaktsioonis § 424 lg 1) järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui O.G ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 15.05.2018. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta O.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 1-18-2573 Selgitada O.G-le , et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Mõista O.G-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha. Vabastada O.G

§ 180

lg 3 alusel osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes ülejäänud osa menetluskuludest, s.o 157. 71 eurot (kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 90 eurot, kohtus osutatud õigusabikulud 30 eurot ning joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 37.71 eurot) riigi kanda.

§ 180

lg 1 ja 3 alusel kohustub O.G hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha näol summas 750 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700025239 ning selgitus „O.G , 1-18-2573, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Kokkuleppe järgi süüdistatakse O.G selles, et ta juhtis 09.08.2017 kella 00.36 paiku Narvas, Albert-August Tiimanni 6 asuva maja juures mootorsõidukit Volvo S60, riikliku reg.märgiga xxx, olles joobeseisundis (vastavalt kohtuekspertiisile nr 1461T tuvastati tema veres alkoholisisaldus 1,97+/-0,06 mg/g etanooli, s.o vähemalt 1,91 mg/g), mistõttu ta ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime ning riivas maja juurde pargitud sõiduautot Dodge Caliber, riikliku reg.märgiga xxx. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus O.G liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani O.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 lg 1 järgi. 2 1-18-2573 Kooskõlas O.G , tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ragnar Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus O.G süüdimõistmist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jätta tingimisi KarS § 73 lg 1, 3 alusel 2 aasta pikkuse katseajaga kohaldamata. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör O.G-le lisakaristuse kohaldamist, võttes talt ära 5 kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse. O.G-lt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundraha 750 eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 90 eurot ning joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 37,71 eurot.

§ 180

lg 3 alusel vabastada O.G osaliselt menetluskulude tasumisest ning mõista talt riigituludesse välja menetluskuluna 750 eurot, ülejäänud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. O.G peab temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulu näol kogusummas 750 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. 15.05.2018 toimunud kohtuistungil täpsustasid pooled kokkulepet kahes küsimuses, mis ei muuda kokkuleppe põhiolemust: Arvestades, et O.G tegu pandi toime enne 01.11.2017 – so KarS § 424 ühelõikelise redaktsiooni kehtivuse ajal – tuleb O.G tegu kvalifitseerida KarS § 424 järgi, märkides täiendusena, et alates 01.11.2017 kehtivas redaktsioonis vastab see KrS § 424 lg-le 1. Menetluskulude osas nõustusid pooled, et kohtumenetluses tekkinud kaitsetasu tuleb samuti jätta riigi kanda. Seega kokku tuleb O.G-lt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha. Ülejäänud osas O.G vabastatakse menetluskulude tasumisest. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas süüdistatav, et saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja sellest, et need tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ning taotlesid kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist istungil protokollis fikseeritud muudatustega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, arvestades istungil tehtud täpsustusi, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kohtuistungil tehtud täpsustused on asjakohased. Teo kvalifitseerimisel tuleks lähtuda karistusseaduse sellest redaktsioonist, mis kehtis teo toimepanemise ajal (nt RKKKo 3-1-1-11-15 p 12.2) ning kui seadus on teo toimepanemise ja otsuse tegemise vahelisel ajal muutunud, tuleb kohtuotsuses näidata ära nii toimepanemise aegne kvalifikatsioon kui ka see, siis millise sätte järgi on isiku tegu karistatav karistusseaduse uue redaktsiooni kohaselt (nt RKKKo 3-1-1-18-14 p 6). Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista O.G süüdi KarS § 424 järgi (kehtivas redaktsioonis § 424 lg 1) järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud 3 1-18-2573 karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes

§ 248-249.

/ / Heili Sepp Kohtunik 4