Kriminaalasi nr 1-19-3886 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 15. mai 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi D.S süüdistuses
§ 180lg 1 alusel välja mõista D.S-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kakssada nelikümmend
(240)eurot.
§ 180
lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.
§ 180lg 3 alusel määrata, et D.S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700025623. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus D.S süüdistatakse selles, et tema on süstemaatiliselt toime pannud vargusi järgmistel kordadel:
- jaanuaril
- a kella 12:20 paiku Tartu linnas Kalda tee 15 asuvast Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 2 tükki grillitud broilerikintsu väärtusega 2,06 eurot;
- jaanuaril
- a kella 11:41 paiku Tartu linnas Kalda tee 15 asuvast Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kuivatatud kanafilee koerale väärtusega 2,49 eurot;
- jaanuaril
- a kella 15:47 paiku Tartu linnas Kalda tee 15 asuvast Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära TV teleleht jaanuar 2019 väärtusega 1,75 eurot. Sellega pani D.S toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on vargusi toime pannud süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale D.S-ile karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuriteoga on tekitatud kahju kannatanu Maxima Eesti OÜ-le, kes on D.S vastu esitanud tsiviilhagi varalise kahjuhüvitamiseks summas 6,30 eurot. D.S on nõus tsiviilhagi õigeks võtma ja lubab selle hüvitada. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 144,60 eurot. D.S on XXX, kes saab igakuist pensioni XXX eurot. Ta elab üksi (on küll XXX, aga elab lahus) ja saab toetuda ainult oma sissetulekutele. Muid sissetulekuid tal lisaks pensionile ei ole. Süüdistatav elab temale endale kuuluvas korteris, tasuda tuleb kommunaalkulud umbes 150 eurot kuus. Süüdistatav võtab igakuiselt ravimeid, enda sõnul kulub tal ravimitele paarkümmend eurot kuus. Süüdistataval õnnestub säästa harva. Enda sõnul tal võlgnevusi ei ole ja võlglaseks saada ei soovi. Süüdistatava sõnul on ta igakuiselt valmis menetluskulude hüvitamiseks tasuma 20 eurot. Menetluskulude täiemahuline väljamõistmine halvendaks oluliselt D.S hakkamasaamist, seega esinevad alused menetluskulude osaliseks vähendamiseks ja nende riigi kanda jätmiseks. Prokurör taotleb mõista D.S-ilt
§ 180
lg 1 alusel menetluskuluna välja 240 eurot sundaraha ning jätta
§ 180lg 3 alusel 165 eurot sundrahast ja kaitsjatasu 144,60 eurot riigi kanda.
Menetluskulude tasumiseks määrata
§ 180lg 3 alusel süüdistatavale tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates.
Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. D.S tuleb süüdi tunnistada § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. DVD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ning tulenevalt TsMS § 440 lg 1. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
§ 180
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. D.S menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt
§ 2565lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu.
Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda ning tema enda seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele
§ 180
lg 3, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus
§ 180, § 2565 , § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum