1-22-787/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-787 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Aleksandr Tultsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Tultsev (ik 38607192232), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega tunnistati Aleksandr Tultsev süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsusega mõistetud kandmata 11 kuu ja 9 päeva pikkuse vangistuse võrra ning A. Tultsevile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 9 päeva vangistust. A. Tultsevi karistusaeg algas
11. jaanuaril 2022 ja lõppeb
12. aprillil
14. Viru Vangla esitas
15. veebruaril 2023 Viru Maakohtule materjalid A. Tultsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Viru Maakohtu
17. märtsi
18. a määrusega jäeti A. Tultsev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. A. Tultsevil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Enne praegust vangistust tunnistati ta Viru Maakohtu
20. jaanuari
21. a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust, mis asendati 716 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati kaks aastat. Töötundide tegemise ajal pidi ta järgima kontrollnõudeid. A. Tultsev rikkus kriminaalhoolduse ajal keeldu tarvitada alkoholi, registreerimiskohustust ja ei asunud läbima sotsiaalprogrammi. Praeguse karistuse aluseks oleva kuriteo pani A. Tultsev toime katseajal. A. Tultsev on enda käitumisega näidanud, et vangistusest kergemaliigist karistust ta kanda ei suuda.
22. Maakohtu hinnangul on positiivne, et A. Tultsevil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta osaleb riigikeele kursustel ja mängib vangla bändis. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Pere ja paarissuhte vägivalla vähendamine“ ja „Eluviisitreening“. Vabanemise korral on tal olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased. Samas vabaduses tal kindlat töökohta ei ole. Tema enda sõnul on tal mitmeid tööoskuseid ja vabaduses otsiks endale töökohta või võtaks ennast töötuna arvele. Tema toimetulekut mõjutab kindlasti tema majanduslik olukord, sest tal on tasumata võlgnevusi 14 000 euro ulatuses. A. Tultsevil ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid ometi on ta kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Maakohus märgib, et kuigi A. Tultsev ei pea ennast sõltlaseks ja alkoholisõltuvust tal diagnoositud ei ole, on siiski tuvastatav, et alkohol on teda negatiivselt mõjutanud. Teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja ka hilisemad kaks kehalist väärkohtlemist on toime pandud alkoholijoobes. Seega alkohol suurendab temast lähtuvat kuriteoriski. Maakohtu hinnangul ei kaalu A. Tultsevit positiivselt iseloomustavad asjaolud üle teda iseloomustavaid negatiivseid andmeid, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Määruskaebus
23. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Tultsev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
24. Maakohus ei võtnud arvesse teda iseloomustavaid positiivseid asjaolusid. Ta viibib vangistuses esimest korda. Ta viibib avavanglas ja teda usaldatakse. Ta ei ole ühiskonnale ohtlik. Ta läbis kõik programmid. Tal on kindel elukoht ja toetavad lähedased. Tal on keskeriharidus ja elektriku ning keevitaja kutse. Ta töötab metallitööstuses. Ta on tööturul konkurentsivõimeline. Tal on kolm alaealist last, kes vajavad tema toetust. Maakohus ei võtnud arvesse, et
25. aastal, mil teda esimest korda karistati, diagnoositi tal raskes vormis depressioon. Nüüdseks on ta ravi läbinud ja on täiesti terve. Teda ei vabastatud, sest ta võib joobes olles toime panna uusi kuritegusid. Ja teisalt nendib maakohus, et tal ei ole alkoholisõltuvust. Siinkohal on kohus ekslikult väitnud, et tema viimane kuritegu on toime pandud joobes olles. Selle kohta on olemas isegi vigade parandamise määrus, kus kohus parandas otsuses vea, milles väideti, et kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Ta ei hakkaks joobes olles kuritegusid toime panema. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja sai selles osas positiivse tagasiside. Ringkonnakohtu järeldused
26. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Tultsev ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
27. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse 2 kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus A. Tultsevi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga ega rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus on A. Tultsevit iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õigele järeldusele, et tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
28. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 1-14-10087, p 33).
29. Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Tultsev on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk, mis tuleneb otseselt tema poolt varasemalt toime pandud kuritegudest ja tema isikuga seotud asjaoludest, oleks piisavalt maandatud.
30. Kriminaalkorras on A. Tultsevit karistatud neljal korral, millest üks on arhiveeritud. Teda on karistatud nii röövimise, mootorsõiduki joobes juhtimise kui ka lähisuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. A. Tultsevi puhul on kuritegude vägivaldsusaste samaks jäänud ja kuritegude toime panemist on igal juhul soodustanud alkoholi tarbimine. Kuigi vastab tõele, et tema viimane kuritegu ei ole toime pandud alkoholijoobes (vt Viru Maakohtu
31. veebruari
32. a määrus kriminaalasjas nr 1-22-787), ei muuda see tõsiasja, et valdavat enamikku tema kuritegudest on siiski soodustanud alkoholi (liig)tarbimine. Praegust karistust kannab A. Tultsev selle eest, et väärkohtles jaanuaris 2022 taaskord enda abikaasat, väänates tema käed selja taha ja lüües teda kätega vastu pead ning haarates tema juukseid sellise jõuga, et tõmbas sealt välja juuksesalgu. Tähelepanuväärne on, et A. Tultsevit on enda abikaasa väärkohtlemise eest karistatud juba kahel korral ja viimane neist on toime pandud lausa katseajal. Seega ei hoidnud teda tagasi isegi teadmine, et uute kuritegude korral võib karistusena ees oodata vangistus. Teisisõnu ei ole A. Tultsev vähimalgi määral suuteline oma emotsioone kontrolli all hoidma ja kipub konfliktseid olukordi lahendama läbi vägivalla. A. Tultsev on oma käitumisega näidanud, et tema õiguskuulekuse tagab vaid tema ühiskonnast isoleerimine.
33. Kuigi A. Tultsev ei ole alkoholi vangistuses viibitud aja jooksul saanud tarvitada, on ilmne, et vanglas ei ole alkohol ka kättesaadav. Vabaduses on aga olukord teine. Talle võidakse küll määrata alkoholikeeld, kuid see ei garanteeri täie kindlusega tema kainust. Alkoholi hakkas A. Tultsev tarvitama juba 14-aastaselt.
34. aastal läks A. Tultsev kriminaalhooldusosakonda joobes olles, mis tähendab, et tarvitamist esines ka nädala sees päevasel ajal. Kuigi A. Tultsev on vangistuses osalenud rehabiliteerivates programmides, ei ole välistatud, et vabaduses sarnased probleemid jätkuvad. On aga üheselt mõistetav, et alkohol on A. Tultsevi puhul igal juhul kuriteoriski suurendavaks asjaoluks.
35. Arvestades kõike eelmärgitut ei saa A. Tultsevi poolt sotsiaalprogrammide läbimisele ja rehabiliteerivates tegevuses osalemisele vangistuses omistada liiga suurt tähtsust. Ringkonnakohus ei ole sugugi veendunud, et A. Tultsev suudaks konfliktseid olukordi rahumeelselt ilma vägivallata lahendada. Arvestades aga tema poolt toime pandud kuritegusid, 3 võib ta sellistes olukordades ohustada teiste isikute elu ja tervist. Kuna inimesed kipuvad tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, võib A. Tultsevilt seega ka tulevikus karta raskete kuritegude toimepanemist. Seetõttu peab tema uue kuriteo risk olema ennetähtaegseks vabastamiseks väike. Nii see A. Tultsevi puhul aga ei ole ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
36. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
37. märtsi
38. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4