← Eesti

2-22-4541/22

Obsah (12)§ 3§ 111§ 14§ 119§ 69§ 52§ 137§ 105§ 113§ 120§ 114§ 65

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-4541 Määruse kuupäev Tartu, 17. mai 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens Kohtuasi Aktiva Fin

) § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad

§ 3lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Kohus ei ole pädev määrama, mis ulatuses saab kohtutäitur saadavast rahast rahuldada sissenõudja nõuded. Sissenõudja nõuded rahuldatakse täitemenetluses ja see on kohtutäituri pädevuses. Seega ei saa kohus määrata, et ühisvara jagamisel kostja II saadavast rahast tuleb rahuldada see hageja nõue kostja II vastu, mis tuleneb Pärnu Maakohtu

  1. juuli
  2. a määrusest.
  3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada hagi osalise menetlusse võtmata jätmise osas ja teha uus määrus, millega võtta hagi täies ulatuses menetlusse. Hageja kui võlausaldaja saab ühisvara jagamise nõudeid esitada vaid täitemenetlustes. Ühisvara jagamise nõue võimaldab sissenõudja rahalise nõude rahuldamise huvides kohtutäituri käsutusse saada tehinguga üleantav vara, kuid olukorras, kus maakohus ei ole sissenõudja nõuet (tulemi arvel rahuldada sissenõudja nõue) kohtuotsuses kindlaks määranud, ei saa täitur neid sissenõudja nõude katteks kanda. Sissenõudja ainus õigustatud huvi ühisvarasse kuuluva eseme jagamise nõude esitamisel ongi asjaolu, et saaks sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist. Samuti tekib olukord, kus näiteks müügi tulemi arvel kaetakse hoopis teise sissenõudja nõuded, kui need on järjekohas eespool. Selliselt tekib olukord, kus hageja on teinud kulutusi ühisvara jagamise hagi esitamisel, kuid tema nõue võib jääda rahuldamata, mis on ebaõiglane. Väär on maakohtu seisukoht, et maakohus ei saa TsMS § 445 alusel täitmise korda kindlaks määrata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  4. Tartu Ringkonnakohus jättis
  5. juuni
  6. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et hageja taotlus on suunatud täitemenetluses müügist saadud tulemi jaotamisele, sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus ühisvara jagamise nõuet lahendades sekkuda. Hageja saab nõuda, et kohtutäitur, kes menetleb täiteasja, kus täidetakse hageja nõuet kostja II vastu, pööraks pärast ühisvara jagamist kostja II osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selleks on kohtutäituril võimalik

§ 111

järgi arestida kostja II nõue ühisvara jagamise tulemusel talle kuuluva osa väljamaksmiseks. Pärast ühisvara jagamist on tegemist kostja II lahusvaraga, millele kohtutäitur saab pöörata sissenõude.

§ 14lg 2 ei reguleeri võlgniku vastu esitatud erinevate täitmisnõuete rahuldamise järjekorda. Seega sellest ei tulene, et kohus saaks 2

(5)2-22-4541 otsustada, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostja II lahusvara hageja nõude täitmiseks kasutada. Hageja nõude puhul ei ole tegemist perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Samuti ei ole hageja nõue TsMS § 445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. Samuti ei ole kohtul võimalik TsMS § 445 lg 1 järgi otsuse täitmise korda määrates kalduda kõrvale seaduses sätestatust. Olukorras, kus nõuete täitmise järjekord täitemenetluses on reguleeritud

-s (hageja soovitud ühisvara jagamise viisi puhul võib eelkõige kõne alla tulla

§ 119

), ei saa kohus otsustada seaduses sätestatust erinevate nõuete täitmise järjekorda. Seega jättis maakohus õigesti hagi osaliselt TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Hageja palub määruskaebuses tühistada kohtute määrused osas, milles kohtud leidsid, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata osas, milles hageja palus rahuldada korteri müügist kostjale II jääva osa arvel enda nõude kostja II vastu, ning saata asi menetluse jätkamiseks või alternatiivselt menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Hageja märkis oma menetluskulude suuruseks kassatsiooniastmes 822 eurot 50 senti, millele lisandub seadusjärgne viivis. Hageja leiab, et kohtud tõlgendasid

§ 14

lg-t 2 valesti.

§ 14

lg 2 mõtteks on võimaldada ühisvara jagamise hagi esitanud sissenõudjal nõuda just enda rahalise nõude täitmist ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku vara arvel. Kohtute tõlgendus

§ 14lg 2 kohta paneb võlausaldaja ebaõiglasesse positsiooni.

Normi eesmärk ei ole tekitada olukorda, kus hagimenetlusele kulutusi teinud isik ei saa soovitud tulemit.

§ 14

lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Samas ei jää teised võlausaldajad kaitseta, kuna nendel on samuti võimalik esitada ühisvara jagamise hagi ja paluda hagide liitmist. Kaitseta jääb aga hageja

§ 111

kohaldades pärast kuue kuu möödumist, sest arestimisel on analoogia alusel eelarestimise tunnused.

§ 69

lg 2 järgi vabastab kohtutäitur asja aresti alt, kui asi ei ole muutunud arestitavaks kuue kuu jooksul eelarestimisest arvates. Samuti ei ole kohtud hagejale selgitanud, kuidas nõue tulnuks esitada, ega andnud võimalust nõuet korrigeerida. Seega on kohtud rikkunud TsMS § 392 lg-tes 1 ja 3 sätestatud selgitamiskohustust ning teinud üllatusliku otsuse.

  1. Kostjad ei ole selleks ettenähtud tähtaja jooksul määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
  3. Samasugust õiguslikku küsimust – kas kohus saaks võlausaldajast hageja nõudel

§ 14lg 2 või Ts

MS § 445 lg 1 alusel määrata kohtuotsuses kindlaks, et kostjate ühisvara jagamise käigus korteri enampakkumisel müümisest saadud raha arvel rahuldatakse hageja nõue ühe kostja vastu – on Riigikohus analüüsinud ka 26. oktoobril 2022 tehtud määruses tsiviilasjas nr 2-20-15758/39. 3

(5)2-22-4541
  1. Riigikohus leidis viidatud määruses, et asja enampakkumisel müümisest saadud raha jaotamine täitemenetluses on tuvastatud asjaoludel kohtutäituri pädevuses. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, korrates põhilisi seisukohti lühidalt allpool (määruse p-d 9.1–9.4), lahendades sh ka praeguse vaidluse. 9.
  2. Kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja (hageja), kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus. Kohtud leidsid õigesti, et tegemist on kohtuotsuse kui täitedokumendi täitmise küsimusega, mis tuleb kohtutäituril lahendada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 9.
  3. Praeguses asjas on ringkonnakohus tuvastanud, et hageja nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus. Seega jõudsid kohtud õigesti määruse p-s 9.1 kirjeldatud järeldusteni. 9.3.

§ 14

lg 2 alusel pööratakse võlgniku varale sissenõue vara arestimise ja müümise teel (

§ 52

lg 1 esimene lause,

§ 137

). See aga ei tähenda, et kohus peaks ühisvara jagamise hagi rahuldamise korral korraldama ka ühisvara jagamise tulemusel võlgnikust abikaasale jääva vara arvel võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamist.

§ 52

lg 1 teise lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll vara müügist saadud raha arvel, kuid see toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 105

jj, § 174 jj), mis kuulub kohtutäituri pädevusse (

§ 3lg 1).

Kohus ei saa asuda ise täitemenetlust korraldama ning kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema. 9.

  1. Hageja heidab määruskaebuses kohtutele põhjendamatult ette selgitamiskohustuse rikkumist. Olukorras, kus hagis esitatud nõue on õiguslikult perspektiivitu põhjusel, et seda ei ole võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel, ei ole kohtul ka selgitamiskohustust. Sellisel juhul ei ole tegemist puudusega, mida oleks TsMS § 3401 lg 1 alusel hagi täpsustamisega võimalik kõrvaldada. Kuna kohtud leidsid praeguses asjas põhjendatult, et hagis esitatud nõue täita ühisvara jagamise tulemusena kostjale II jääva osa arvel hageja nõue kostja II vastu on õiguslikult perspektiivitu, ei ole selgitamiskohustust rikutud.
  2. Vastuseks hageja määruskaebuses esitatud väitele, et tema õigused võivad jääda tõhusa kaitseta, selgitab kolleegium järgmist. 10.
  3. Kolleegiumi hinnangul on võlausaldajal (hagejal) õigus esitada pärast ühisvara jagamise hagi menetlusse võtmise määrusest teadasaamist võlgniku (kostja II) vastu alustatud täitemenetlust korraldavale kohtutäiturile taotlus arestida

§ 111

ja § 113 lg 2 alusel kostjale II kuuluv tulevane nõue saada endale osa enampakkumise tulemist. Nimetatud tulevast nõuet saab pidada

§ 113

lg 2 tähenduses piisavalt piiritletavaks alates ühisvara jagamise hagi menetlusse võtmise määruse tegemisest. 10.2. Kuna määruse p-s 10.1 nimetatud kostja tulevane nõue on piisavalt piiritletav, on see selliselt ka arestitav ning seda nõuet ei ole vaja eelduslikult eelarestida

§ 120

lg 1 tähenduses (toimetada kätte teade, et kavandatava arestimise tõttu ei või võlgnik nõuet käsutada ega võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik võlgnikule maksta). Määruskaebuses viidatud

§ 69reguleerib selliste vallasasjade eelarestimist, mis ei ole eelarestimise hetkel arestitavad, kuid võib eeldada, et muutuvad lähemal ajal arestitavaks. 4

(5)2-22-4541 10.3.

§ 114

lg 4 kohaselt on täitemenetluse võlgnikule kuuluv nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. Kui kohtulahendi kohaselt tuleb ühisvara jagamiseks müüa varaesemeid enampakkumisel ja enampakkumist korraldab kohtutäitur, on kohtutäituril ka kohustus maksta enampakkumisel saadud raha selleks õigustatud isikutele välja. Seega on sellistel juhtudel võlgniku suhtes kohustatud kolmandaks isikuks kohtutäitur, kes enampakkumist korraldab. Võlgnikul on tema vastu nõue maksta raha (ka) talle välja. Ühisvara jagamise hagi esitamise hetkel ei ole veel kindlalt teada, kes on hagi rahuldava kohtuotsuse korral enampakkumist korraldav kohtutäitur. Seetõttu tuleb

§ 114

lg 4 tähenduses arestimise toime tekkimiseks eeldada, et võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik on sama kohtutäitur, kes on sissenõudja (hageja) avalduse alusel alustanud täitemenetluse võlgniku (kostja II) vastu ning kes hageja sellekohase avalduse alusel koostab kostjale II kuuluva tulevase nõude arestimise akti. Eeldus kehtib juhul, kui hageja esitab hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks samale kohtutäiturile. Nõude arestimise akti koostanud kohtutäitur ei pea akti iseendale kätte toimetama (

§ 114

lg 3 esimene lause), nõude saab sellisel juhul lugeda arestituks arestimisakti koostamisest arvates. 10.4. Kui võlgnikule (kostja II) kuuluva nõude saab

§ 114

lg 4 alusel lugeda arestituks, tekib hagejal kui sissenõudjal

§ 65

lg 1 ja § 110 alusel arestimise ajast arvates arestipandiõigus arestitud nõudele. Arestipandiõigus annab

§ 65

lg 3 esimese lause,

§ 119

lg 2 alusel üldjuhul raha jaotamisel eelisõiguse sissenõudjale, kelle kasuks tekkis arestipandiõigus ajaliselt varem. 11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud Riigikohtus TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostjad ei ole Riigikohtus menetlustoiminguid teinud. Seega ei ole kostjatel Riigikohtu menetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.