KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-143184 Tsiviilasi LEADELL Pilv Advokaadibür

§ 61

lg 3 lisada, et kokkuleppel kliendiga võib tasu seada sõltuvusse advokaadi töö tulemusest ja muudest asjaoludest. Hageja lõpetas 17.10.2022 kliendilepingu ning tekitas kostjale kulutusi juurde seoses sellega, et tsiviilasjas nr 2-19-20423 kohustas kohus 10.11.2022 määrusega K. P. u taotluse alusel andma K. K. i hagejana menetluskulude katteks tagatise summas 2970 eurot. Kostja soovib, et lepinguline eesmärk: „kliendi õigusalane nõustamine ja esindamine kinnistu omandi tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes tsiviilasjas nr 2-19-

1. Kliendi esindamine suhtlemisel kolmandate isikute ja ametiasutustega ning kõikides Eesti Vabariigi kohtuastmete“ saaks täidetud, siis saavad ka kõik võlgnevused likvideeritud. 2/5 KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
2. Kostja võttis kohtuistungil hagiavalduse õigeks. Samas nähtub kostja 29.03.2023 vastuväitest, et kostja ei ole hagiavaldusega nõus ning jääb nende seisukohtade juurde, mida ta on esitanud enne kohtuistungit. Seega ei saa kohus teha õigeksvõtul põhinevat kohtuotsust.
3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud.
4. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale õigusteenust tsiviilasjas nr 2-19-
5. Kohtule esitatud käsunduslepingul ei ole kostja allkirja. Käsunduslepingule ei ole võlaõigusseaduse kohaselt ette nähtud kohustuslikku kirjalikku vormi.

§ 55

lg 4 sätestab, et suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kohus leiab, et hoolimata

§ 55

lg 4 nimetatud vormi mittejärgimisest tuleb lugeda praegusel juhul leping sõlmituks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja vandeadvokaat Anneli Aab esindas kostjat tsiviilasjas nr 2-19-20423. Seega oli kostja hoolimata lepingu allkirjastamata jätmisest nõus, et poolte vahel tekib käsundusleping. Advokatuuriseadusest ei nähtu, et

§ 55

lg 4 nimetatud vormi järgimata jätmise tagajärjeks oleks käsunduslepingu tühisus. Ka kostja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud vastuväidetest nähtub, et ta soovis enda esindamist tsiviilasjas nr 2-19-

1. Hageja on õigusabilepingu lõpetanud, kostja sooviks ka selle praegust edasi kestmist. Kostja vastuväite kohaselt kostja soovib, et lepinguline eesmärk: „kliendi õigusalane nõustamine ja esindamine kinnistu omandi tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes tsiviilasjas nr 2-19-
2. Kliendi esindamine suhtlemisel kolmandate isikute ja ametiasutustega ning kõikides Eesti Vabariigi kohtuastmetes“ saaks täidetud. Kostja on tasunud hageja poolt õigusteenuse osutamise eest esitatud arveid. Kohus loeb VÕS § 9 alusel, et poolte vahel oli sõlmitud VÕS § 619 kohane käsundusleping, s.o 18.05.2020 õigusteenuse leping. Lepingu kohaselt pidi hageja kostjat esindama ja õigusalaselt nõustama tsiviilasjas nr 2-19-20423 (dtl 30-32).
3. Poolte vahel on lahkarvamus kokku lepitud hinna osas.

§ 60lg 1 sätestab, et advokaaditasu lepitakse kokku kliendilepingus.

Käsunduslepingu p 7 kohaselt maksab klient advokaaditasu vastavalt büroo kehtivale hinnakirjale ja advokaadi tööaja arvestusele. Lepingu sõlmimise hetkel on vandeadvokaadi advokaaditasu tunnimäär 160 eurot. Eeltoodud summadele lisandub käibemaks seaduses sätestatud ulatuses. Bürool on õigus üks kord kalendriaastas tasumäärasid ühepoolselt suurendada (dtl 30-31). Kui kostja oli nõus käsunduslepingu sõlmimisega, oli ta järelikult ka nõus hageja pakutud tingimustega. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale teinud pakkumuse lepingu sõlmimiseks teistsugustel tingimustel ning et hageja oleks sellega nõus olnud. Kostja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid tasu osas

§ 61lg 3 nimetatud kokkuleppe.

Sellise kokkuleppe olemasoluks peaks olema selgelt välja toodud, kuidas sõltub esindaja tasu töö tulemusest, kuidas tulemuslikkust hinnatakse ning mis on need muud asjaolud, millest advokaadi töö tasu võib sõltuda. Ainuüksi see, et kostja soovis selle sätte alusel kokkulepet sõlmida, ei ole piisav.

§ 61lg 3 nimetatud kokkuleppe sisu ei ole pooled välja toonud.

3/5 Poolte esitatud selgitustest nähtub, et kostja on varem esitatud arved tasunud. Kostja on saanud ajatasu alusel koostatud arved ja soovinud ka pärast arvete saamist õigusabi teenust saada. Seega oli kostja nõus, et pooled arvestavad advokaadi tasu ajatasuna. Arvest nr 20220428 nähtuvalt on arve selgituseks: õigusabi tsiviilasjas nr 2-19-20423 vastavalt spetsifikatsioonile (lisatud); Vandeadvokaat Anneli Aab. Õigusabi mahuks on 3h 52min, hind 160 ja arve summaks 618,67 eurot + käibemaks, kokku 742,40 eurot (dtl 33). Seega on hageja esitanud ka vaidlusaluse arve ajatasuna ning see vastab poolte vahel kokku lepitule. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei ole talle teenust osutanud. Seega loeb kohus, et hageja on kostjale osutanud õigusabiteenust arvetel näidatud mahus. Kostjal on VÕS § 627 lg 1 alusel tekkinud kohustus tasu maksta. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 627 lg 1 alusel hageja kasuks välja põhivõla 600 eurot.

1. Käsunduslepingu p 9 kohaselt on arve tasumise tähtaeg 7 päeva esitamisest ning viivise määr 24% aastas. Kuna arve maksetähtaeg oli 05.05.2022, tuleb viivist arvestada alates 06.05.
2. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel viivistena hageja kasuks välja 06.05.2023 kuni 05.04.2023 eest kokku 132,16 eurot. Lisaks mõistab kohus TsMS § 367 alusel kostjalt välja viivised alates kohtuotsuse kuulutamisest vastavalt hageja taotlusele 0,022% päevas.
3. Menetluskulud Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 175 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud, riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 175 eurot.
4. Kohtuotsuse täitmise kord Kostja palus kindlaks määrata otsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub hagejale summa osamaksetena 200 eurot kuus. Kostja oli valmis võla tasuma alates aprillist. Hageja oli kostja taotlusega nõus. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Riigikohus on näiteks täitemenetluses kehtiva nn õiglusklausli (TMS § 45) kohta olnud arvamusel, et võla ajatamine või täitemenetluse peatamine on erandlik ega saa olla väga pikaajaline, üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Kohus leiab, et täitmise korra kindlaks määramine ei ole poolte huvidega vastuolus. Kostja kinnitusel ei suuda ta kogu välja mõistetud summat korraga maksta ning hageja oli kohtuistungil nõus sellega, et kostja tasub võlga 200 euro kaupa. Esimene makse tuleb teha kohtuotsuse jõustumise kuule järgneval kuul. Kostjal tuleb tasuda hagejale 200 eurot kuus seni, kuni on tasutud põhivõlg, sissenõutavaks muutunud viivised, menetluskulud ning need viivised, mis on arvestatud alates kohtuotsuse kuulutamisest. 4/5 Kohus hoiatab kostjat, et tal tuleb tasuda viivist kuni võla täieliku tasumiseni. Tasumata võlgnevuse viivise summa on võimalik arvutada https://www.viivisekalkulaator.ee/debt. Kostjal on õigus tasuda kõik kohtu viidatud summad enne määratud tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5/5