← Eesti

2-16-16611/60

Obsah (4)§ 175§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi A. L. kohustustest va

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 9. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. A. L. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Seega ei esine antud juhul absoluutset alust võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on tuvastatud raske puue (isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud) ning perioodil 11.05.2018 – 06.05.2021 oli võlgnikule Töötukassa otsusega määratud puuduv töövõime. Lisatulu saamiseks tegeles võlgnik vahetevahel illustratsioonide ja portreede joonistamisega ning afropatside punumisega. Alates 2018.a suvest elab võlgnik Saksamaal, kus tema elu on võtnud väga keerulise pöörde tulenevalt võlgniku vaimsetest probleemidest. Võlgnik viibis Saksmaal pikemat aega ravil psühhiaatriakliinikus. Seoses Saksmaal toimuva lapse hooldusõiguse taastamise protsessiga on võlgniku suhtes läbiviidud mitmeid ekspertiise, kus on samuti viidatud võlgniku suutmatusele tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega tulenevalt võlgniku vaimsetest probleemidest. Võlgnik ei ole saanud majanduslikel põhjustel naasta Eestisse, et lasta Eesti Töötukassal uuesti hinnata töövõimet. Võlgnik on elanud kodututele mõeldud elupaigas ning viimase elukoha on saanud evangeelse organisatsiooni kaudu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud kohustist tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 11.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 3/5 Kohtu hinnangul on võlgnik edastanud kohtule piisavat informatsiooni enda tegevusest ja sissetulekutest ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Võlgnik on esitanud kohtule aruandeid. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. 12.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja lähedaste rahaline toetus. Pärast töövõimetoetuse lõppemist on võlgnik saanud eluks vajaliku toidu ostmiseks toidupoe kinkekaarte organisatsiooni poolt, kes võimaldas võlgnikule elamise. Võlgnik on lisatulu saamiseks pununud afropatse ja joonistanud portreid ning illustratsioone. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

  1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
  2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. Arvestades kohtule esitatud asjaolusid võlgniku elukäigu kohta viimase viie aasta jooksul puudub kohtul mõistlik alus kahelda võlgniku siiras käitumises. Kohustusest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on muuhulgas anda võlgnikule võimalus alustada uus senistest võlgadest vaba elu. Taolise privileegi saamiseks peab võlgnik enda parimate osakuste ja võimete raames täitma seaduses sätestatud kohustusi. Antud juhul on võlgniku puhul tegemist isikuga, kelle võime esmast toimetulekut ületavat sissetulekut saada on erakordselt madal. Võlgniku oskamatus oma elu majanduslikult mõistlikult korraldada on ilmne, arvestades kohtule esitatud andmeid võlgniku elu kohta Saksamaal. Asjaoludest nähtub, et võlgnikul on esinenud puuduv töövõime, mis selgelt viitab võlgniku objektiivsele suutmatusele teenida piisavat sissetulekut.

  1. Võlausaldajad, kes on vaielnud vastu võlgniku vabastamisele kohustuste jäägist, on osaliselt ise ennast asetanud sellisesse olukorda, kuna krediite väljastades ei ole piisava hoolikusega kontrollinud võlgniku tausta ja tegelikku maksevõimet. Arvestades asjaolu, et ka kohustusest vabastamise 5-aastase perioodi kestel ei ole võlgnik suutnud piisavat sissetulekut teenida, puudub mõistlik alus arvata, et ta suudaks seda kas menetluse pikendamisel või kohustusest vabastamata jätmisele järgnevas täitemenetluses.
  2. Kohus märgib, täiendavalt, et seadusest ei tulene võlausaldajate ootus saada kohustustest vabastamise menetluse kestel rahuldatud oma nõue kas täielikult või suures osas. Võlgnik on menetluse kestel teinud endale jõukohaseid tagasihoidlike makseid võlgade katteks ning antud juhul on kohtu hinnangul see piisav. 17.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on olukorras, kus ei ole alust eeldada, et võlgnik suudaks teenida suuremat tulu senisest, eelkõige tulenevalt võlgniku tervislikust seisundist. Võlgnik on aruande esitamise kohustust täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A. L. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 4/5 18.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 19.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 20.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. A. L. saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 5/5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.