) §-s 11 sätestatud nõuetele, avalduselt on tasutud riigilõiv ning avaldus tuleb menetlusse võtta. 3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 9 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja
§-s 45 sätestatule. Kohus on kontrollinud avalikest registritest, et võlgnikul puudub vara, sh pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus kinnipeetava nõuete täitmise aruande kohaselt on 22 495,77 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on 10.03.2023 maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 4. Kohus, vaadanud C.-S. S. maksejõuetusavalduse läbi, jätab võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata (
lg 2 p 4).
lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib
lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (
S § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Antud juhul esineb PankrS § 29 lg-s 1 nimetatud alus menetluse raugemiseks ning kohus võib võlgniku taotlust arvestades pankroti välja kuulutada üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 6. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole põhjendatud algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kuna võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus ei saavutaks seadusandja poolt taotletavat eesmärki.
lg 2 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Võlgnikul on kohustusi kokku 22 495,77 eurot, sealhulgas perioodiline (igakuine) elatise maksmise kohustus koos elatise võlgnevusega, lisaks kriminaalasja nr 1-20-3782 menetluskulude ja elatisabi maksmise nõuded Eesti Vabariigi ees ning kohtutäiturite täitekulude nõuded. Muud nõuded on võlgnikul üksnes OK Incure OÜ, Inkassoteenused OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ (endine Osaühing Aktiva Finants) ees. Eeltoodust nähtuvalt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks tema õigusvastane käitumine ning suutmatus tasuda seetõttu lapsele elatist ning toimepandud süüteo menetlemisega tekkinud menetluskulusid. Seega on võlgnik ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused elatise maksmise ning kriminaalmenetluse ja täitemenetluste kulude tasumise kohustuste näol. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Käesoleval ajal viibib võlgnik kinnipidamisasutuses, kus tulu teenimine on piiratud. C.-S. S. kohustuste tasumine toimub täitemenetluse raames ning vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-s 44 sätestatule arvestatakse temale laekuvatest vahenditest nende kohustuste katteks maha 50%. Sarnane olukord jääks kehtima ka juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot. Siis laekuks kohustuste katteks minev 2 summa vaid pankrotivarasse. Seadusandja ei ole seadnud pankrotiseaduse eesmärgiks võlgniku maksejõuetuks kuulutamise ainuüksi põhjusel, et ta viibib ajutiselt kinnipidamisasutuses ning tal puudub vangistuses viibimise ajal võimalus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja selle läbi tasuda võlausaldajate nõudeid.
lg 2 järgi ei vabaneks võlgnik nii või teisiti lapsele elatise maksmise kohustusest. Võlgniku muud nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. 7. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on võlgnikule kriminaalasjas nr 1-20-3782 Tartu Maakohtu 21.10.2020 kohtuotsusega mõistetud lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga viieks aastaks. Seega saadetakse võlgnik pärast karistuse kandmist (kõige hilisema karistuse tähtaeg 14.05.2025) Eesti riigist välja. Kuivõrd pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega kestab üldjuhul kolm aastat (
lg 1), ei ole lisakaristusest tulenevalt võlgnikul võimalik kohustustest vabastamise menetlust läbida. Eeltoodust lähtudes ei ole samuti põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kinnipidamisasutuses viibimise vältel on võlgnikul võimalik oma kohustusi vähendada vastavalt VangS §-s 44 sätestatule pankrotimenetluseta ja pankrotiseaduse järgi ei vabaneks võlgnik nii või teisiti lapsele elatise maksmise kohustusest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.