Obsah (7)

§ 76§ 121§ 68§ 69§ 75§ 263§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2023, Jõhvis Kohtuasja number 1-21-4794 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Va

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus Süüdimõistetu Kaitsja RESOLUTSIOON MÄÄRAS: Jätta Pavel Kustenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe taotlus Pavel Kustenko’le osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 86,40 eurot (sh 36 eurot materjalidega tutvumine, 36 eurot kohtuistungil osalemine, 14,40 eurot käibemaks). Välja mõista Pavel Kustenko’lt kriminaalmenetluse kulud summas 86,40 eurot, s.o kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Pavel Kustenkol tasuda kaitsjatasu ositi 6-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700029688 ning selgitusse märkida „Pavel Kustenko 1-21-4794 menetluskulud“. 1/6 Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.03.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Kustenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Maakohtu 06.07.2021 otsusega mõisteti Pavel Kustenko süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 05.07.2021-06.07.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning mõisteti Pavel Kustenko’le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati Pavel Kustenko’le mõistetud karistus, 11 kuud ja 28 päeva vangistust, 358 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati

§ 69

lg 3 alusel 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Pavel Kustenkot üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 22.07.2021. Viru Maakohtu 22.07.2022 määrusega pöörati

§ 69

lg 6 alusel täitmisele Pavel Kustenko’le Viru Maakohtu 06.07.2021 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 10 kuud ja 28 päeva vangistust. Pavel Kustenko asus karistust kandma 20.09.

1. Karistusaja lõpp 17.08.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 04.03.2023, võimalus vabaneda elektroonilise valve alla avanes 20.01.
3. Süüdimõistetu Pavel Kustenko andis kohtule esitatud materjalide kohaselt 30.01.2023 nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 30.01.2023 kontrollis kriminaalhooldusametnik Pavel Kustenko vabanemisjärgse elukoha (xxx) sobivust elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ning andis hinnangu, mille kohaselt vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. X OÜ administraator (volitatud isik) andis nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ja Pavel Kustenko elama asumiseks eeltoodud aadressile. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kolm kehtivat kriminaalkaristust, vanglakaristust kannab isik teist korda. Kõik kuriteod on olnud seotud vägivallaga. Praegu kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes. Isik on kuritegusid pannud toime nii üksi kui grupis. Kuritegude dünaamika muutunud ei ole, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, impulsiivsus ja puudulik probleemilahendusoskus. Kuna Pavel Kustenko ärakandmisele kuuluv karistusaeg on lühem kui 1aasta, siis individuaalset täitmiskava talle ei koostata. Kehtivad distsiplinaarkaristusi ei ole. Rahvastikuregistri andmetel puudub kinnipeetaval registreeritud elukoht. Enne vangistust elas Narva linnas enda ema juures, kuid kannab praegu karistust ema vastu toime pandud kuriteos ning samasse elukohta elama asuda ei soovi. Isik on avaldanud soovi vabanemise järgselt asuda elama 2/6 xxx asuvas ühiselamus. Samuti on isik andnud kirjaliku nõusoleku alluda elektroonilisele valvele. Tegemist on ühiselamuga, mis kuulub OÜ-le X. Enne vangistust kinnipeetav ametlikult ei töötanud, tegi juhutöid ja kriminaalhoolduse andmetel tegeles töö otsimisega. Ametliku töö kogemus on vähene, töösuhted on olnud lühikesed. Enne vangistust oli isiku sissetulekuks juhutöödest saadav tasu, samuti toetas ema, kuna isik elas ema juures. Vangistuses isik tööga hõivatud ei ole, rahaliselt toetavad tuttavad väljaspool vanglat. Vangla andmetel on isikul 13.02.2023 seisuga tasumata nõudeid 6975 euro ulatuses, vabanemisfondis on 56 eurot. Isik on varem pannud toime varavastase kuriteo. Vabanemisel on Pavel Kustenko’le töökoha garanteerinud Y FIE, mille kohta on kriminaalhooldusametnikul suuline kinnitus töökoha olemasolu kohta. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuulub tema ema. Ema hindab suhteid Pavel Kustenko’ga headeks ja toetavateks. Karistuse kandmise ajal suhtleb kinnipeetav emaga regulaarselt telefoni teel. Kinnipeetava ema on vajadusel valmis võimaluste piires Pavel Kustenkot vanglast vabanedes moraalselt toetama. Viimane kuritegu on pandud toime pärast alkoholi tarvitamist. Sõltuvusdiagnoos puudub ning isik ise hindab alkoholi tarvitamist väheseks ja ei leia, et alkoholi tarvitamine suurendaks kuritegelikku käitumist. Vägivallakuriteod on pandud toime alkoholijoobes. Vanglasse saabudes 20.09.2022 tehtud narkootikumide tarvitamise kiirtest näitas kanepi ja amfetamiini tarvitamist. Enda sõnul on kanepit tarvitanud alates 10-ndast eluaastast, amfetamiini on proovinud ühel korral. Hiljem (09.02.2023) on eitanud narkootikumide tarvitamist. Karistusregistri andmetel on korduvalt karistatud väärteokorras NPALS § 15.1 lg 1 järgi. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks Pavel Kustenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest määrata Pavel Kustenkole katseaeg ja käitumiskontroll 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Pavel Kustenkole järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2- mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4- asuma tööle või võtma ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;

§ 75lg 2 p 9- alluma elektroonilisele valvele 1 kuu. Prokurör teatas, et lähtuvalt Kr

MS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Pavel Kustenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta nagu ka vangla Pavel Kustenko ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Pavel Kustenko selgitas kohtuistungil, et nüüd ta on aru saanud olukorras ja ei haak kuriteguusid toime panema. Samuti sooviks ta elada Kohtla-Järvel vähemalt algul, et mitte puutuda Narvas probleemsete isikutega. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja rõhutas, et tegemist on lühiajalise vangistusega, mis osutab pigem vähesele süüle. Isikul on elukoht tagatud Kohtl-Järvel. Isik teadvustab endale, et võis olla mõjutatud teiste isikute poolt ja tema käitumine ei olnud seadusekuulekas. Isikul on võimalus minna tööle. 3/6 Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Pavel Kustenko tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Pavel Kustenko kannab karistust Viru Maakohtu 06.07.2021 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-214794 teise astme kuriteo toimepanemise eest, mistõttu formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad

§ 76lg 1 p-st 2.

Nimetatud sätte kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Pavel Kustenko kannab temale Viru Maakohtu 06.07.2021 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 22.07.2022 määrusega täitmisele pööratud 10 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust alates 20.09.2022, mistõttu käesolevaks ajaks on karistusest kantud rohkem kui pool, mis on rohkem, kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus analüüsib isiku käitumist enne vangistust. Karistusregistrist nähtuvalt on Pavel Kustenkol kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viru Maakohtu 03.07.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-1955 mõisteti Pavel Kustenko süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja teda karistati 1 aastase vangistusega.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 25.08.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu pikkuse vangistusega ning Pavel Kustenko’le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 kohaldades, asendati Pavel Kustenko’le mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust 479 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli sooritada 2 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitas kriminaalhooldusametnik kahel korral erakorralise ettekande seoses üldkasuliku töö ajakava rikkumisega. 05.08.2020 erakorralise ettekande esitamise ajaks oli tegemata 45 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd, Pavel Kustenko oli jätnud üldkasuliku töö tegemata mais 2020, juunis 2020 ja juulis 2020. Viru Maakohtu 10.08.2020 määrusega pöörati Pavel Kustenko’le Viru Maakohtu 03.07.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 kuu ja 15 päeva vangistust, täitmisele. Ka Viru Maakohtu 06.07.2021 otsusega mõistetud karistus, 11 kuud ja 28 päeva vangistust, asendati

§ 69lg 1 alusel üldkasuliku tööga.

Pavel Kustenko pidi sooritama 358 tundi üldkasulikku tööd 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 22.07.2021. 15.07.2022 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande taotlusega pöörata Pavel Kustenko’le mõistetud karistus täitmisele. Seisuga 14.07.2022 oli Pavel Kustenko sooritanud 358st üldkasuliku töö tunnist vaid 30 tundi, tegemata oli 328 tundi. Kriminaalhooldaja leidis, et katseaja kulgu võib hinnata mitterahuldavaks, isik ei sooritanud ajakavajärgselt üldkasuliku töö tunde ega esitanud töö tegemata jätmise põhjendamiseks dokumente ega objektiivseid põhjuseid. Viru Maakohtu 22.07.2022 määrusega pöörati Pavel Kustenko’le Viru Maakohtu 06.07.2021 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 10 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. 4/6 Seega on süüdimõistetu korduvalt ühiskondlikult kasuliku töö nõuete rikkumise tõttu saadetud kandma reaalset vangistust. Karistuse kandmine vabaduses ja varasem korduv karistatud ei ole süüdimõistetu puhul eesmärki täitnud- ta ei allunud üldkasuliku töö sooritamise režiimile, mistõttu on küsitav isiku motiveeritus alluda nõuetekohaselt kriminaalhooldusele ja selle võimalik mõju õiguskuuleka käitumise saavutamisele. Nüüd kohus kontrollib, milline on isiku käitumine vangistuse ajal. Tulenevalt ärakandmisele kuuluva karistuse pikkusest ei koostata süüdimõistetule individuaalset täitmiskava. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses puuduvad. Järgnevalt annab kohus hinnangu isiku võimalustele vabaduses. Vabanemise järgselt asuks süüdimõistetu elama ühiselamusse aadressil xxx. Tegemist on ühiselamuga, kus elavad muuhulgas endised kinnipeetavad, sõltuvusainete tarvitajad, kehvas sotsiaalses olukorras isikud. Olles ümbritsetud kriminaalse taustaga isikutest, on oht uute kuritegude toimepanemiseks, samuti sõltuvusainete tarvitamiseks kõrgem. Registreeritud elukoht isikul puudub, enne vangistust elas enda ema korteris. Viimane kuritegu on pandud toime ema vastu. Vanglast vabanedes on isikul võimalik asuda tööle FIE Y juures. Kindla töökoha olemasolu on kindlasti oluline aspekt, arvestades süüdimõistetu tasumata nõudeid. Samas puudub isikul varasem ametliku töötamise kogemus, samuti isik ei suutnud järgida üldkasuliku töö sooritamise ajakava. Süüdimõistetu on pannud toime kuritegusid alkoholi tarvitamise järgselt (24.07.2017

§ 263

lg 1 p 1 episood; 07.06.2021 episoodi osas

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi oli isik enda sõnul tarvitanud alkoholi- 1 pudel õlut), mistõttu leiab kohus, et vabaduses uuesti alkoholi tarvitama hakates on oht uute vägivallakuritegude osas arvestatav. Samuti ei saa mööda vaadata asjaolust, et isik ilmus 20.09.2022 karistuse kandmisele, olles tarvitanud narkootikume, kuigi vangla iseloomustuse kohaselt eitab isik narkootikumide tarvitamist. Seega näitab isiku suhtumine, et ta ei pruugi olla aru saanud sõltuvusainete tarvitamise mõjust enda käitumisele ja selle seost kuritegude toimepanemisega. Isikul on säilinud toetavad suhted oma emaga, mis on positiivne, ent ei hoidnud varem ära jätkuvat kuritegelikku käitumist. Viimases kuriteos oli isik vägivaldne just oma ema suhtes. Tulenevalt varasemalt toime pandud kuritegude asjaoludest on kohtu hinnangul tõenäoline, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt võib süüdimõistetu olla mõjutatav. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toime pandud kuriteo asjaolud, aga ka tema võimalused vabaduses näitavad, et tema puhul on olemas uue kuriteo toimepanemise riski tõenäosus ning on küsitav isiku suutlikus järgida kriminaalhoolduse nõudeid ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Eelkõige tekib selline kahtlus kohtul sellest, et isikule on kahel korral antud võimalus kanda vangistust vabaduses, asendades see üldkasuliku tööga, mille nõudeid isik rikkus sellisel määral, et kohtud on pidanud vajalikuks pöörata vangistus täitmisele. Samuti ei muutnud süüdimõistetu suhtumist eelmine reaalne vangistus, isik pani uue kuriteo toime omades juba vangla tingimustes elamise kogemust. Kohus ei näe antud hetkel asjaolusid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Arvestades isiku varasemat käitumist ja korduvat karistatust ei ole kohtu arvates karistuse eesmärgid saavutatud. Isik on üldkasulikule tööle allutatuna näidanud üles ükskõikset suhtumist, omades varasemat kogemust sellest, et üldkasuliku töö täitmata jätmise korral võidakse vangistus täitmisele pöörata. Seega ei ole alust arvata, et isik on võimeline vabanemisjärgsetes tingimustes läbima kriminaalhoolduse eesmärgipäraselt. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast 5/6 karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Hinnates kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid kogumis, jõuab kohus veendumusele, et toime pandud kuriteo asjaolud, isiku varasem käitumine vangistuse asendamisel, tema vabanemisjärgsed tingimused ja risk sõltuvusainete jätkuva tarvitamise osas on need, miks kohtu hinnangul ei ole uue kuriteo toimepanemise oht süüdimõistetu puhul piisavalt maandatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe alust vabastada sellist isikut enne tähtaega. Kohus ei leia, et ka elektroonilise valve kohaldamine oleks siinjuures kuidagi kaalukas asjaolu, mille kaudu saaks isiku puhul kuritegeliku tegevuse riske maandada. Elektrooniline valve ei hoia mingilgi määral ära ühiselamus ühist alkoholi tarvitamist ja sellele järgneda võivaid konflikte. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on käesolevaks ajaks saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid, mistõttu oleks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Riigikohtu varasemast praktikast nähtuvalt loetakse vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu subjektiivseks õiguseks nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Pavel Kustenko vabastamine enne tähtaega ei ole põhjendatud ning seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtul puudub käesoleval ajal kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on süüdimõistetu puhul sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Nii on antud juhul ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Pavel Kustenko temale Viru Maakohtu 06.07.2021 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 22.07.2022 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulu peab kandma süüdimõistetu. Summa ei ole ebaproportsionaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerumist. Kohtu arvates on põhjendatud lubada tasuda menetluskulu ositi 6 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6/6