1-21-3195 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-3195 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Olga Abakumova Kriminaalasi Viru Vangla esitatud materjalid Sergei Matvejev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Sergei Matvejev isikukood 37207113726; viibimiskoht Viru Vangla Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu Sergei Matvejev (videosilla vahendusel) kaitsja Igor Belugin RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Sergei Matvejev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Määrata OÜle Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Sergei Matvejevile osutatud riigi õigusabi eest 173,28 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi õigusabi kulud 35,28 eurot riigi kanda. Mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Sergei Matvejevilt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulud 138 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank ASis, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700027567 ning selgitus „Sergei Matvejev, 1-21-3195, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud 1
(6)1-21-3195 jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Sergei Matvejevile, kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu 21.06.
- a kohtuotsusega mõisteti Sergei Matvejev süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati teda 3-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 16.02.
- a otsusega nr 1-21-474 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 8 kuu 11 päeva vangistuse võrra ning mõisteti S. Matvejevile liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse algusajaks loeti S. Matvejevi kahtlustatavana kinnipidamine
- märtsil
- Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 13.12.
- Viru Vangla esitas 06.10.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
- Kohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, S. Matvejevi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
- Kohtuistungieelselt esitas S. Matvejev motivatsioonikirja ennetähtaegse vabastamise materjalide juurde lisamiseks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
- Kinnipeetav S. Matvejev kinnitas 03.11.
- a kohtuistungil, et soovib väga enne tähtaega elektroonilise valve alla vabaneda. Elukoht on xxx, kus hakkab ka töötama xxx. Varem ta rehabilitatsioonikeskuses olnud ei ole. Ta soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse selleks, et tõestada oma kavatsusi, et kohus näeks, et ta on muutunud ja midagi enam ei riku. Peale rehabilitatsioonikeskust hakkab ta töötama oma firmas TÜ N , ehituses. Vabaabielukaaslane O. N üürib korterit, kus nad hakkavad hiljem koos elama. Elukaaslane vormistab pensionit. Ta on 12 aastat viibinud vanglas ja 12 aastat enam ei joo ning arvab, et sõltuvust ei ole. Alkoholi ta tarvitada ei kavatse, samuti ei tarvita elukaaslane alkoholi. Alkoholi jaemüügiga tegeledes on reaalne, et pole vajadust alkoholi tarvitada. Baari müüb ta maha. Üksnes lühiajalist vabaduses viibimist ei kordu enam, kuna välistab inimesed, kellega tal võib konflikt tekkida. Ta tarvitas alkoholi, kuna suhtlusringkond tarvitas alkoholi. Eluviisitreeningu juba on varasemalt läbinud, sellest ei olnud kasu, kuna ta ise on õppinud ülikoolis psühholoogiat, kuid programmi läbiviijad ei ole. Rehabilitatsioonikeskuses plaanib ta kõik kursused ja programmid läbida. Kuna ta hakkab töötama ettevõtte juhina, siis seljaprobleemid töö tegemist ei takista. Suhtlusringkond on suur, lähisugulaste hulgas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid. S. Matvejev tunnistas, et lõi kaaskinnipeetavat, samuti ründas arsti, kuid selgitas, et kaaskinnipeetav oli ise süüdi ning arstile mingeid vigastusi ei tekitanud. Iseloomustuse koosatanud ametnik, kelle sõnul S. Matvejevi 2
(6)1-21-3195 ressurss elustiili muutmiseks on vähene, on noor inimene, kes on esitanud oma subjektiivse seisukoha.
- Kaitsja asus seisukohale, et S. Matvejevi saab vabastada karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Eeldused selleks on täidetud. Kaitsealusel on plaanid vabaduses viibimiseks. Tal on plaan muuta suhtlusringkonda. Alkoholi tarvitamisest on ta teinud õiged järeldused. Iseloomustuse negatiivsete väidete osas tuleb arvestada süütuse presumptsiooni. Distsiplinaarkaristused S. Matvejevil puuduvad. Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta.
- Riigikohus on 07.02.
- a määruse nr 1-14-10087 p-s 35 selgitanud, et KarRS § 20 lg 1 p-st 8 tulenevalt on vanglateenistusel õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Et oleks aga üheselt selge, siis seisukoha kujundamisel kohus ei ole arvestatud arhiveeritud karistusandmetega, millele viidatakse kohtule esitatud iseloomustuses. Karistusregistri andmetel on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud kolm korda.
- Prokuratuuri esitatud arvamusega seoses märgib kohus, et esitatud arvamus on üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör nõustub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Subjektiivne hinnang, kas isik vabastada või mitte, arvestamisele ei kuulu.
- Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil S. Matvejevi ja tema kaitsja, on seisukohal, et S. Matvejev tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
- Formaalsed eeldused S. Matvejev vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on KarS § 76 lg 1 p-i 1 järgi täidetud, s.o ta on ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et S. Matvejevi avaldatud vabanemisjärgne elukoht rehabilitatsioonikeskuses vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.
- Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
- Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku 3
(6)1-21-3195 otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
- S. Matvejev on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Positiivselt iseloomustab S. Matvejevit ka riigikeele õppel osalemine. S. Matvejevi kinnitusel on tal elukaaslane, kes teda vabaduses ootab. Iseloomustusest nähtub, et elukaaslane on S. Matvejevit karistuse kandmise ajal toetanud materiaalselt. Iseloomustusest tuleneb seegi, et risk ja ohtlikkus puudub seoses narkootikumidega ja kasiinoga. Kuigi anamneesis on kroonilised haigused ja kinnipeetav vajab perioodiliselt ravi ja jälgimist, siis tema töövõime vähenenud ei ole. Samuti puuduvad kohanemisraskused. Iseloomustusest nähtub seegi, et S. Matvejevil on kutsekeskharidus.
- Samas leiab kohus, et süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104 p 21; 1-14-10087 p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
- Praegusel ajal tekitavad kahtlusi S. Matvejev õiguskuulekas käitumises eelkõige varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, probleemid alkoholiga ja senine võimetus sellele probleemile kindlat lahendust leida, kriminaalhooldusel olles uue tahtliku kuriteo toimepanemine ning S. Matvejevi enda suhtumine toimepandusse.
- Viimase, s.o Viru Maakohtu 21.06.
- a otsusega karistati S. Matvejevit KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, s.o teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud korduvalt. Kohus mõistis liitkaristuse kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 16.02.
- a otsusega. S. Matvejev on pannud toime uue tahtliku kuriteo katseajal. Järelikult varasem süüdimõistev kohtuotsus ning talle antud võimalus viibida vabaduses käitumiskontrollile allutatuna tema käitumisele mõju ei avaldanud.
- Kohus arvestab sellegagi, et S. Matvejevi kantav vangistus ei ole esmakordne. Nii on Viru Maakohtu 16.12.
- a kohtuotsusega mõistetud talle 10 aasta pikkune vangistus KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Varasem pikaajaline vangistuses viibimine ei motiveerinud S. Matvejevit käituma seaduskuulekalt. S. Matvejev on kolm korda kriminaalkorras karistatud isikuks, kes on toime pannud erineva raskusastmega ja erinevate kvalifitseerivate tunnustega isikuvastaseid kuritegusid. Kõik kuriteod on S. Matvejev toime pannud alkoholi mõju all, seega on tema puhul riskifaktoriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul ei ole põhjust arvata, et alkoholi tarvitamise riski maandaksid piisavalt ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad nõuded. Varasemalt kriminaalhooldusel viibides ei suutnud S. Matvejev neid samu nõudeid täita. Et S. Matvejevi retsidiivsusrisk tuleneb alkoholist, tuleks tal selle tarvitamine keelata. Samas ilmneb ülal öeldust seegi, et S. Matvejev ei pruugi suuta seda keeldu täita. Seda enam olukorras, kus kinnipeetava sõnul alkohol ei ole tema jaoks probleem. Vaatamata temale eelmise kohtuotsusega pandud keelule tarvitas S. Matvejev vabaduses viibides 4
(6)1-21-3195 alkoholi ning pani toime uue isikuvastase ründe. S. Matvejevi sõnul on ta varasemalt läbinud asjakohase sotsiaalprogrammi, kuid tema varasemast käitumisest teeb kohus järelduse, et omandatud teadmised ei ole S. Matvejevile mõju avaldanud. Omandatud teadmisi ta vabaduses viibides rakendanud ei ole. Puudu on jäänud oskusest lahendada konfliktsituatsioone. Impulsiivselt käitudes, alkoholi tarvitanuna lahendab S. Matvejev probleemseid olukordi vägivallaga. Sellises olukorras on igati põhjendatud asjakohase sotsiaalprogrammi läbimine. Individuaalses täitmiskavas on vangla riskide maandamiseks selle ka ette näinud. S. Matvejev on aga 28.04.2022 keeldunud sotsiaalprogrammi “Eluviisitreening” läbimisest.
- Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et kui S. Matvejev vabanes viimatisel korral karistuse kandmiselt 22.06.2020, siis juba 28.10.2020 pani ta toime uued isikuvastased kuriteod, mille eest mõisteti talle karistus 16.02.
- a kohtuotsusega. Pärast 16.02.
- a kohtuotsust on S. Matvejev vaid mõne nädala möödumisel, s.o 05.03.2021 pannud taaskord toime isikuvastase kuriteo. Arvestades seega S. Matvejevi varasemat käitumisharjumust, puudub kohtul igasugune veendumus, et kantud karistuse osa (1 aasta 8 kuud ja 5 päeva) on olnud sellise pikkusega, mille jooksul on kinnipeetav teinud oma mõtlemises ja suhtumises märkimisväärsed ümberhindamised. Varasemalt on S. Matvejev viibinud vangistuses 10 aastat, kuid vabadusse naastes pani ta lühikese aja jooksul toime uued isikuvastased kuriteod. Vabaduses viibimise perioodid on olnud äärmiselt lühiajalised. Sellest tulenevalt puudub kohtul veendumus, et käesoleva karistuse kandmise aeg on muutnud S. Matvejevi mõttemaailma selliselt, et kohtul tekiks veendumus tema edasises seaduskuulekas elus.
- Distsiplinaarsüütegusid S. Matvejev karistuse kandmise ajal toime pannud ei ole. Samas karistusregistri väljavõttest nähtub, et S. Matvejevit on karistatud vangistuses viibimise ajal 06.07.2021 võimuesindaja solvamise eest väärteokorras. Väärteomenetluses tehtud otsus on läbinud kohtuliku kontrolli. Kohus asus 22.02.
- a otsuses seisukohale, et sõnad mida kinnipeetav S. Matvejev väljendas valvuri suhtes, on solvavad nii tavalises elus kui ka kinnipidamiskohas, arvestades vangla subkultuuri. Ka see asjaolu iseloomustab isikut viisil, mis ei võimalda teha positiivset järeldust, et kantud karistuse osa on osutunud piisavaks, vabastamaks kinnipeetav karistuse kandmiselt ennetähtaegselt.
- Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et S. Matvejev kasutab probleemide lahendamisel vägivalda ega oska leida muid lahendusi. Ta keskendub pigem enda heaolule mõtlemata tagajärgedele. Asju ja olukordi näeb ta ainult isiklikust vaatevinklist, enne tegutsemist ei suuda peatuda ja mõelda võimalikele negatiivsetele tagajärgedele. Ta suudab püstitada realistlikke eesmärke, kuid võib jääda hätta nende saavutamisel. Eelnevalt märgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et S. Matvejev peab edaspidise karistuse kandmise ajal sotsiaalprogramme läbides analüüsima oma senist käitumist ja probleemide lahendamise oskust, omandama teoreetilised teadmised ning kinnistama need oma käitumises. Oluline on seegi, et individuaalse täitmiskava kohaselt on alles
- aastaks S. Matvejeviga planeeritud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. Kohtu hinnangul on S. Matvejevi puhul programmi läbimine vajalik. Ees ootav programm aitab maandada S. Matvejevist tulenevaid ja praeguse seisuga sedastatavaid riske. Kohtu hinnangul on programmi läbimine S. Matvejevi puhul oluliseks tingimuseks edaspidise õiguskuuleka elu tagamisel. Seega on karistuse kandmise ajal eesootavad sotsialiseerivad tegevused S. Matvejevi puhul igati kohased.
- Kokkuvõtvalt leiab kohus, et antud juhul puuduvad materiaalsed eeldused S. Matvejevi tingimisi ennetähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Kohtul puudub kindlus, et kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära S. Matvejevi poolt uue kuriteo toimepanemine. Ohuprognoos 5
(6)1-21-3195 S. Matvejevi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu S. Matvejev tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata.
- S. Matvejevi kaitsja Igor Belugin esitas 03.11.2022 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 191,28 eurot. Materjalidega tutvumiseks ning ettevalmistuseks kulus 35 minutit, vestlusele kaitsealusega 50 minutit ning istungil osalemiseks 42 minutit. Lisaks tasu sõidule kulutatud aja eest marsruudil Narva-Jõhvi ja Jõhvi-Narva á 15 eurot ning sõidukulu 96 km eest summas 14,40 eurot. Kohus peab esitatud taotlust põhjendatuks osaliselt. Justiitsministri 26.07.
- a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lg 1 p 2 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 15 eurot, kui vahemaa on 41-50 kilomeetrit. Kaitsja on tasutaotluses märkinud tasu sõidule kulutatud aja eest, arvestades Jõhvi kaugust Narvast 48 km ja seda edasi-tagasi sõiduna arvestades kokku summas 30 eurot. Arvestada tuleb aga ühte sõidusuunda, seega tuleb sõidule kulutatud aja eest hüvitamisele kuuluvat tasu vähendada 15 euro võrra. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.
- a määruse nr 16 „ Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 ning § 151 lg 1 p 2 rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 173,28 eurot (sh käibemaks).
- Kaitsja palus jätta kaitsekulu täies ulatuses riigi kanda võttes arvesse S. Matvejevi materiaalse olukorda, tema kavatsust viibida rehabilitatsioonikeskuses ja edaspidi arendada oma äri ehk tema selles mõttes aitamiseks. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Esmalt märgib kohus, et KrMS § 180 lg 3 ei võimalda kohtul jätta menetluskulud täies ulatuses riigi kanda. Teiseks märgib kohus sedagi, et karistuse kandmiselt vabastamise menetluses ei ole kaitsja osavõtt kohustuslik. Kinnipeetav peab arvestama, et soovides kaitsja osavõttu riigi õigusabi korras, kaasnevad sellega ka menetluskulud, mis kuuluvad hüvitamisele. Kuigi S. Matvejevil on võlakohustused, siis nende suurus ei ole märkimisväärne. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Läbi töö tegemise on võimalik teenida tulu ja võtta vastutus endal lasuvate kohustuste eest. Kui menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta kaitsja sõidukulud 35,28 eurot riigi kanda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb ülejäänud menetluskulu summas 138 eurot S. Matvejevilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6
(6)