KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-932 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamis

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku osas esineb põgenemisoht (

§ 68p-d 1, 5 ja 6).

Tadžikistani Vabariigi kodanik X (sündinud xxxxxxxx Tadžikistanis) saabus viimati Schengeni viisaruumi 07.01.

1. Isik soovis asuda Eestis lühiajalisele tööle, milleks omas lühiajalise töötamise registreeringut 01.12.2021-28.02.2023 tööle asumiseks Staffrent OÜ-s. Staffrent OÜ 3-23-932 teavitas 22.12.2021 PPA-d, et isik ei asunud nende juurde tööle. Isiku lühiajalise töötamise registreering tunnistatud kehtetuks alates 20.01.
2. PPA keeldus 07.02.2022 otsusega isikule lühiajalise töötamise registreeringu väljastamisest välismaalaste seaduse (VMS) § 108 lg 11 p 5 alusel. PPA tunnistas VMS § 78 lg 2 p 9 alusel 05.04.2022 kehtetuks isiku pikaajalise D-liiki viisa. PPA liiklusjärelevalve politseipatrull peatas isiku 21.07.2022 ning ta toimetati viibimisaluste väljaselgitamiseks ja vajalike menetlustoimingute läbiviimiseks PPA-sse. Isik selgitas, et saabus Eestisse töötamise eesmärgil, kuid esimene tööandja (Staffrent OÜ) teavitas, et nad ei oota teda tööle. Isiku sõnade kohaselt püüdis ta leida uut töökohta, kuid ei õnnestunud kellegi juurde tööle asuda. Isik oli veennud PPA-d, et ta lahkub Eestist, kuna ei leia ettevõtet, kuhu saaks asuda tööle. Menetluse raames tuvastati, et isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis viibimiseks ja enda elatamiseks. Lisaks oli kindlaks tehtud, et isik töötas Eestis ilma seadusliku aluseta. Isikul puuduvad igasugused majanduslikud, perekondlikud või sotsiaalsed sidemed Eesti Vabariigi ja Schengeni liikmesriikidega. Kuna isikul puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks, koostati talle 21.07.2022 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052257696 vabatahtliku lahkumistähtajaga kuni 05.08.
3. Ettekirjutusega kohaldati isiku suhtes 2 aastane ja 6 kuune sissesõidukeeld kogu Schengeni viisaruumi territooriumile lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. Lisaks oli isikule ettekirjutusega määratud järelevalvemeetmed vastavalt

§ 10

lg-s 2 toodud alustele ehk kohustus elada kindlaksmääratud elukohas, ilmuda määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele ja teavitada PPA-d oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest. Isik oli kohustatud PPA-s registreerimisel käima kuni tema lahkumiskohustuse täitmise päevani. Isiku suhtes alustati 21.07.2022 ka väärteomenetlus, kuna isik rikkus VMS § 43 lg 1 ja § 104 lg-t 3, mis on kvalifitseeritav VMS § 298 ja § 303 alusel. Väärteomenetluse raames koostati isikule samal päeval kiirmenetluse otsus, millega määrati rahaline trahv summas 300 eurot. 1) PPA kontrollis 27.04.2023 Eesti Vabariigis töötavate toidukullerite viibimis- ja töötamisaluseid, mille raames peatasid PPA järelevalveametnikud 27.04.2023 kell 18:15 X Tallinnas, Xxxxxx. Kontrolli käigus selgus, et isikul puuduvad igasugused tööload, isik viibib Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta ning isikule 21.07.2022 koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks on täitmata ja kuulub alates 06.08.2022 sundtäitmisele. Isik selgitas 27.04.2023, et ta ei lahkunud Eesti Vabariigist ja Schengeni viisaruumist peale lahkumisettekirjutuse saamist meelega, kuna ta ei soovinud minna tagasi oma kodakondsusjärgsesse riiki ehk Tadžikistani. Isik tunnistas, et peale lahkumisettekirjutuse saamist jätkas ta ebaseaduslikku tööd toidukullerina. Lisaks oli isik peale lahkumisettekirjutuse saamist loata lahkunud teisse Schengeni liikmesriiki, milleks tal puudus alus, ning ei teavitanud oma lahkumise kavatsusest PPA-d, millega jättis täitmata talle määratud järelevalvemeedet. Küsitlusest selgus, et 21.07.2022 isikule koostatud kiirmenetluse otsus on täitmata. Isik põhjendas kiirmenetluse otsuse täitmata jätmist asjaoluga, et tal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid või oli kaotanud vajalikud dokumendid, kuid politseisse teadlikult ei pöördunud, et saada nõustamist selles osas, kuidas otsus täita ja rahatrahv ära tasuda. Lisaks tegi PPA kindlaks, et isik oli mitmelt korral vahetanud oma elukoha aadressi, millest ei teavitanud PPAd. Isikule koostati 27.04.2023 lahkumisettekirjutuse sundtäitmise protokoll nr 1052257696. 2) VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Xil käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. Tulenevalt

§ 13

lg-st 1 kehtib ettekirjutus teatavaks tegemise päevast kuni kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Isik on oma lahkumiskohustuse mittetäitmise soovi kinnitanud 27.04.2023 läbi viidud küsitluses. X teavitas, et töötas Eestis ilma seadusliku aluseta, ei tasunud talle väärteokorras määratud rahalist trahvi, kaldus kõrvale lahkumiskohustuse täitmisest ning 2

§ 6⁸ p 1, 5 ja 6 kohaselt.

Isikule anti võimalus lahkumiskohustust vabatahtlikult täita, kuid ta ei lahkunud ega teavitanud PPA-d lahkumist takistavatest asjaoludest. Seni on isik lahkumiskohustuse täitmist selgelt vältinud vaatamata asjaolule, et ta on kinnitanud PPA-le soovi kodumaale naasta. Isiku käitumine on vastuolus tema väidetega ja ta on otsinud põhjusi lahkumiskohustuse täitmata jätmiseks. Tegemist ei ole õiguskuuleka käitumisega, see ei ärata usaldust isiku suhtes ega võimalda arvata, et isik aitab tema sunniviisilisele väljasaatmisele kaasa. X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, mida ta on oma varasema käitumisega näidanud. X suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikust. Isik hoidis väljasaatmise menetlusest kõrvale ning PPA hinnangul jätkab väljasaatmisest kõrvalehoidmist, kuna tema soov jääda ebaseaduslikult Eestisse ja Schengenisse on suurem, kui soov täita lahkumisettekirjutust. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

5) Vastavalt

§ 14

lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Tadžikistani Vabariiki. Tiheda lennuühenduse puudumise tõttu Eesti ja Usbekistani vahel ei ole võimalik X väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul.

1. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas täiendavalt, et isiku deporteerimine Tadžikistani on planeeritud Türgi kaudu ning soovi korral võib isik esitada kirjaliku taotluse, et ta deporteeritaks vaid Türki. Kui isik vastava taotluse esitab, siis see lahendatakse tõenäoliselt ühe nädala jooksul. PPA hinnangul peaks väljasaatmine toimuma kahe nädala jooksul, ent maksimaalselt ühe kuu jooksul. PPA organiseerib isikule lennupiletid omal kulul. PPA selgitas ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusega seonduvat.
2. X selgitas kohtuistungil, et oli teadlik Eestist lahkumise kohustusest hiljemalt 05.08.2022, kuid ei soovinud kodumaale naasta, kuna teda võidakse seal vastutusele võtta tema poliitiliste vaadete tõttu. Isik on täna nõus Eestist lahkuma, ent mitte oma kodumaale, vaid Türgi Vabariiki või Usbekistani. Isik palus enda vastava taotluse lahendada esimesel võimalusel, kuna kinnipidamiskeskuses võivad tal tekkida terviseprobleemid. X möönis, et ei ole enne kohtuistungit teavitanud PPA-d sellest, et kodumaal esineb oht tema turvalisusele. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et X on välismaalane (Tadžikistani Vabariigi kodanik) ja tal puudub vastavalt VMS § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. X ile on 21.07.2022 tehtud ettekirjutus nr 1052257696 Eestist lahkumiseks hiljemalt 05.08.2022 ning talle on kehtestatud 2 aasta ja 6 kuu pikkune sissesõidukeeld Schengeni viisaruumi territooriumile. X on kinnitanud, et oli 21.07.2022 ettekirjutusest teadlik. 3

§ 23

lg 1 p 1,

§ 68

p-d 1, 5 ja 6).

§ 23

lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1).

§ 68

p 1 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1); kui välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid (p 5) ja kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 11).

6. Kohus nõustub PPA-ga selles, et X osas esinevad

§ 68p-des 1, 5 ja 6 nimetatud asjaolud.

Isik ei ole Eestist lahkunud PPA 21.07.2022 ettekirjutuses esitatud tähtajaks ning ei ole järginud ettekirjutuses toodud järelevalvemeetmeid (

§ 10lg 2 p-d 1, 2 ja 4).

Samuti nähtub isiku poolt PPA-le ja kohtule antud selgitustest soovimatust naasta päritoluriiki, mis on väljendunud ja võib jätkuvalt väljenduda lahkumiskohustuse eiramise soovis. Kokkuvõttes leiab kohus, et põhjendatud on PPA seisukoht, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla enam PPA-le kättesaadav, et viia väljasaatmine lõpuni ning põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada ka

§-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid. 7. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 29.05.2023 (kaasa arvatud).
2. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

Kohus selgitas istungil isikule ka rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalikkust. 10. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4