KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-936 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamis

) § 23 lg 1 alusel. 1) Valgevene kodanik X (sündinud xxxxxxxx) saabus Schengeni viisaruumi 27.01.2022 Poola kaudu. Isikule oli väljastatud Poola D-liiki viisa kehtivusega 24.01.202205.10.

1. Isiku sõnade kohaselt saabus ta Schengeni alale töötamise eesmärgil. Eestisse saabus X esimest korda 17.08.2022, kui tuli sõbrale külla. X juhtis 20.08.2022 Tallinnas mootorsõidukit olles alkoholijoobes ning sõitis otsa pargitud sõidukile, samuti füüsilisele isikule, tekitades varalise kahju ja terviskahjustuse teisele isikule. PPA lõpetas X Eesti Vabariigis viibimisaja ennetähtaegselt ja koostas 20.08.2022 lahkumisettekirjutuse (nr 1052258822) vabatahtliku lahkumistähtajaga 14 päeva jooksul, kohaldades ka siseriikliku sissesõidukeelu pikkusega 3 aastat. PPA pikendas X3-23-936 vabatahtliku lahkumistähtaega kolmel korral kriminaalmenetluses osalemise ajaks. Harju Maakohtu 17.10.2023 otsusega nr 1-22-5669 tunnistati X süüdi karistusseadustiku § 422 lg 2 p 1 järgi ning koheselt kuulus kandmisele 10 päeva vangistust. X lahkus Eestist 05.11.
2. 2) Politseipatrull märkas 28.04.2023 kell 00.05 Tallinnas, aadressil Suur-Sõjamäe 4 rüselust ning rüseluses osalenud isikud hakkasid politseipatrulli nähes ära jooksma. Politseipatrull pidas isikud kinni. Ühe isikuna tuvastati X. Kuna isiku suhtes kehtib sissesõidukeeld Eesti Vabariiki kuni 05.11.2025, pidas PPA pidas XVSS-i alusel 48 tunniks kinni ja toimetas ta kinnipidamiskeskusesse. X selgitas, et lahkus Eestist eelmine kord 05.11.2022 Leedu kaudu Valgevenesse. Tagasi Schengeni alale tuli läbi Leedu 18.04.2023 Poola viisa alusel, mille ta taotles Poolas töötamiseks. Taotlemise hetkel isikul Poolas tööd ootamas ei olnud, selle ta leidis hiljem Poolas olles. X selgituse kohaselt saabus ta 27.04.2023 hommikul kell 06.00 bussiga Vilniusest Eestisse, eesmärgiga kasutada Eestit transiidina ja liikuda edasi Soome Vabariiki tööd otsima. Isik selgitas, et teadis, et tema suhtes kehtib Eesti Vabariigi sissesõidukeeld, kuid soovis Eestist transiidina siiski läbi sõita ja ei kavatsenud siia jääda. Rahalisi vahendeid oli tal 20 eurot, laevapiletit edasi Soome ei olnud ostnud ning bussipileti, millega ta Eestisse saabus, viskas ära. PPA koostas isikule 28.04.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052267367 ja kohaldas Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. 3) Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama sätestab

§ 2lg 1.

X käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. X puhul on põgenemisoht põhjendatud

§ 6⁸ p 6 kohaselt.

Isik selgitas, et teadis oma sissesõidukeelust aga sisenes siiski Eestisse, et kasutada Eestit transiitriigina. PPA hinnangul ei ole X eeltoodu põhjal usaldusväärne isik ning tema kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vältimatult vajalik tema väljasaatmiseks. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. 4) X suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Antud juhul ei ole alternatiivi X kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eestist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puudub elukoht Eestis ja puuduvad sidemed Eestiga ning ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, kuna isiku huvi liikuda edasi Soome tööd otsima on suurem, kui kodumaale naasta. Vastavalt

§ 14

lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Valgevene Vabariiki. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

1. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde, selgitades, et plaanib isiku saata Valgevenesse esimesel võimalusel.
2. X ei esitanud kohtuistungil vastuväiteid PPA taotlusele. Isik kinnitas, et oli teadlik sissesõidukeelust Eestisse ning selgitas, et saabus Eestisse eelmisel päeval (27.04.2023). 2

§ 2lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et X on välismaalane (Valgevene Vabariigi kodanik) ning tal puudub vastavalt VMS § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. X on 20.08.2022 ja 28.04.2023 tehtud ettekirjutused Eestist lahkumiseks, viimane seejuures koheseks lahkumiseks hiljemalt samal päeval. X on kinnitanud, et oli Eestisse sisenemise keelust teadlik. 5. PPA taotluse kohaselt esineb alus X kinnipidamiseks, kuna esineb isiku põgenemise oht (

§ 23

lg 1 p 1,

§ 68

p 6).

§ 23

lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1).

§ 68

p 6 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 11).

6. Kohus nõustub PPA-ga selles, et X osas esineb põgenemisoht

§ 68p 6 tähenduses.

Isik on pannud Eestis korduvalt toime õigusrikkumisi, sh on teda karistatud kriminaalkorras ning ta on sisenenud teadlikult Eestisse sisenemiskeelu kehtivuse ajal. Isiku senise käitumise pinnalt on seega alust arvata, et ta ei pruugi täita vabatahtlikult ka 28.04.2023 ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Isiku Eestis vabadusse lubamisega muutuks ühtlasi sisutuks tema osas kehtestatud sissesõidukeeld Eestisse. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada ka

§-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid. 7. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 29.05.2023 (kaasa arvatud).
2. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

10. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 3