KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Vutt, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-14-51919

) § 14 lg 2 alusel aluse arvata X kinnistu poolte ühisvara hulka kuuluvaks, kuna X kinnistu väärtus on abielu kestel abikaasade töö ja panuste tulemusel märkimisväärselt suurenenud. Kuna hageja ei ole X kinnistust huvitatud, tuleb see võõrandada avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha poolte vahel võrdselt. XX kinnistul tehtud ehitustööde maksumus, ning kui kohtu arvates ei ole X kinnistut võimalik poolte ühisvara hulka arvata, siis ka X kinnistul tehtud ehitustööde maksumus, tuleb arvestada

§ 34lg 1 alusel ühisvara hulka ning kostjal tuleb hüvitada pool nende maksumusest.

Kostja võõrandas

1. aastal ühisvarasse kuulunud traktori Jumz ja kopptraktori Jumz, kokku 800 euro eest. Samuti võõrandas kostja teadmata ajal teadmata summa eest poolte ühisvarasse kuulunud Saksa väikepallitaja, mille väärtus on hageja hinnangul 800 eurot. Kostja võõrandas
2. a 1000 euro eest poolte ühisvarasse kuulunud Toyota Verso. Traktori Jumz ja kopptraktori Jumz ning Toyota Verso müügihinnad on käsitletavad nende väärtusena. Müüdud vara väärtus tuleb

§ 34

lg 3 alusel arvestada ühisvara hulka ning kostjal tuleb hüvitada hagejale sellest pool, s.o 1300 eurot. Kostja võõrandas 2019. aastal hageja teadmata ja nõusolekuta ühisvarasse kuulunud S. ja L. kinnistu raieõiguse Feature Forest OÜ-le. 30.04.2019 lepingu kohaselt on S. ja L. kinnistu raieõiguse võõrandamise lõplik turuväärtus kokku 32 400 eurot, mis tuleb

§ 34

lg 3 alusel 4 arvestada ühisvara hulka ning kostjal tuleb hüvitada hagejale pool raieõiguse väärtusest, s.o 16 200 eurot. Hageja esitas 18.05.2021 kohtuvaidluse teesides vastuväite kohtu tegevuse peale seoses ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmisega ning asja sisulise arutamise lõpetamisega.

1. Kostja esitas Tartu Maakohtule vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kostja palus: 1) lõpetada ühisomand ja jätta kostja ainuomandisse kostja valduses oleva vallasvara ja hageja ainuomandisse hageja valduses olev vallasvara; 2) mõista ühisvara arvelt kostja kasuks välja hüvitis 78 794,73 eurot kostja lahusvaras olnud EVP-de ühisvara huvides kasutamise eest; 3) mõista hagejalt välja kostja kasuks hüvitis 12 941,88 eurot hageja poolt FIE B.B. X talu kasutatud varade eest.
2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue seoses X ja XX kinnistutel väidetavalt abielu ajal tehtud ehitustöödega on täies ulatuses alusetu ja tõendamata. I.P. eksperthinnang on ebausaldusväärne ning tuleb jätta tõendina arvestamata. Väike-L. kinnistu ja sellel asuvate hoonete omanikuks sai kostja 11.01.2008 ning X kinnistu ja sellel asuvate hoonete omanikuks sai kostja 12.04.
3. Maakohtu poolt määratud ekspert ei ole selgitanud kohtu poolt määratud ajavahemikel X ja Väike-L. kinnistutel väidetavalt teostatud ehitustöid ega selgitanud nende väidetavalt teostatud ehitustööde maksumust nende tööde tegemise aja hindades, vaid on koostanud hageja andmetele tuginedes nimetatud kinnistutel asuvate ehitiste väidetavate ehituskulude loendi tänapäeva hindades. Hageja ei ole tõendanud, et kinnistutel oleks tehtud ühisvara arvelt mistahes ehitustöid või parendatud kinnistute väärtust, mistõttu puudub õiguslik alus X ja XX kinnistute ühisvara hulka arvamiseks või mistahes hüvitise välja mõistmiseks kostjalt. Juhul kui kohus peaks arvama X kinnistu osaliselt või täielikult ühisvara hulka, ei ole kostja nõus kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel. X kinnistu on kostja elukohaks ja elatusallikaks. Juhul, kui kohus peaks arvama X ja XX hüvitise ühisvara hulka, ei nõustu kostja eksperthinnangus määratletud ehitusmaksumusega kui hüvitise suurusega. XX kinnistu on
4. aastal võõrandatud. Kostja ei ole nõus, et FIE B.B. X talu vara puhul on tegemist poolte ühisvaraga, kuna kogu FIE tegevuse alustamiseks vajaliku tehnika ja masinad sai kostja tasuta kasutamiseks oma isalt L.K.. lt koos X taluga. Kostja isalt saadud tehnikat kasutati sissemaksetena uue tehnika soetamisel. Juhul kui kohus leiab, et FIE B.B. X talu vara kuulub osaliselt või täielikult ühisvara hulka, palub kostja arvestada lisaks varade väärtusele ka FIE kohustusi. Täiendavalt ei ole hageja arvestanud, et põhivaras kajastatud ehitised on ühtlasi kajastatud eksperthinnangus, mille alusel on hageja esitanud iseseisva nõude. FIE põhivara nimekirja kohaselt kuulusid 31.12.2014 seisuga mh ehitised (masinahall, kelder-tööruum, kuivatihoone, masinakuur, laut-abiruum, kelder-puukuur, maja, kelderheinaküün, sealaut-puurkaev). Traktori Jumz, kopptraktori Jumz ja Toyota Verso müügist saadud rahalised vahendid on abielu ajal perekonna huvides ära kasutatud, mistõttu tuleb jätta hageja vastavad nõuded rahuldamata. Saksa londiga väikepallitaja on võõrandatud
5. aastal ja müügist saadud rahalised vahendid on perekonna huvides ära kasutatud. Ühtegi teist Saksa väikepallitajat ei ole kostjal kunagi olnud. Asenduskombain soetati seoses kombaini mootoris esinenud rikkega viljakoristuse kõrgajal. Kombain John Deere T550 HM oli FIE B.B. X talu vara, mida kasutati kombaini John Deere T670 7820 TE sissemaksena. Hageja nõusolek ei olnud kombaini võõrandamiseks vajalik, sest tegemist oli FIE varaga. Ühtlasi puudub kostjal kohustus hüvitada hagejale FIE varaks olnud 5 kombaini väärtust, mida kasutati uue FIE vara ostmiseks. Hageja oli kombaini John Deere T550 HM võõrandamisest teadlik.
6. Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. MAAKOHTU OTSUS
7. Tartu Maakohus rahuldas
8. septembri
9. a otsusega hagi osaliselt ja tegi järgmise sisuga otsuse: 1) Rahuldada osaliselt hageja hagi kostja vastu ühisvara jagamiseks; 2) Jätta hageja hagi rahuldamata osas, milles ta taotles FIE B.B. X talu (registrikood XXXXXXXXX) vara jagamist; 3) Jagada poolte ühisvarana järgmine kostja valduses olev vallasvara: palgiveokäru tõstukiga, ribilibisti, sügavkobesti, puhtimisaparaat, murutraktor, võsalõikaja-trimmer, mootorsaed Stihl ja Husqvarna, elektriline keevitusaparaat Panerise; 10 t kütusemahuti, 2 t kütusemahuti, tankur, ketaslõikaja, akulaadija, treipink, puurpink, kompressor, värviprits, ratastel veetünn, plastikust veetünn, kõrvaldatav metallist ja pleksiklaasist kasvuhoone X kinnistul, jahivarustus (relvakapp, jälgimiskaamera ja relvad A * IŽ-27-E* 12* Д05549, A * Brno ZH-308 * 7,65 mm * 3-4801117 * 420205, A * Tikka-595 * 7,62 mm * 245960, A * Saiga-M-M2 *223 Rem * XXXXXXXXXX), kõrvaldatav metallgaraaž X kinnistul, tammepuidust köögilaud ja 6 tooli X kinnistul asuva talu köögis, antiikne kirjutuslaud, 7-kohaline nurgadiivan, nahast nurgadiivan X kinnistul asuva talu kamina eesruumis, tammepuidust riidenagi X kinnistul asuva talu koridoris, Bolero magamistoa mööblikomplekt X kinnistul asuvas talus, ilvese topis, põdrasarved, loomanahad (põder, kits, karu, 4 tk rebane, 2 tk saarmas); 4) Vallasvara müüa avalikul enampakkumisel, kanda müügist saadud rahast müügikulud ning jagada müügist ülejäänud raha poolte vahel võrdselt, kus kumbki pool saab ½ raha ainuomanikuks; 5) Jätta rahuldamata hagi osas, milles ta palub arvata X kinnistu poolte ühisvara hulka ning müüa avalikul enampakkumisel; 6) Rahuldada hageja hagi osaliselt osas, milles ta palub arvata ühisvara hulka ja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitise X kinnistul ja XX kinnistul tehtud ehitustöödega; 7) Arvata poolte ühisvara hulka hüvitis 90 000 eurot seoses kostja lahusvarasse kuuluval X kinnistul perioodil 19.08.1989 kuni 27.03.2015 ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega ning mõista kostjalt hageja kasuks 45 000 eurot; 8) Arvata poolte ühisvara hulka hüvitis 14 000 eurot seoses kostja lahusvarasse kuulunud XX kinnistul perioodil 11.01.2008 kuni 19.11.2014 ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega ning mõista hagejalt kostja kasuks 7000 eurot; 9) Jätta rahuldamata hagi osas, milles ta palub arvata poolte ühisvara hulka hüvitise seoses kostja poolt traktor Jumz, kopptraktor Jumz, Saksa väikepallitaja ja Toyota Verso võõrandamisega; 10) Jätta rahuldamata hagi osas, mille ta palub arvata poolte ühisvara hulka hüvitise seoses kostja poolt FIE B.B. X talu vara hulka kuulunud kombaini John Deere T550 HM (seeria nr XXXXXXXXXXXXX) võõrandamisega; 11) Rahuldada hagi osaliselt osas, milles ta palub arvata poolte ühisvara hulka hüvitise seoses S. ja L. kinnistu raieõiguse võõrandamisega; 12) Arvata poolte ühisvara hulka hüvitis 27 000 eurot seoses kostja poolt
10. aastal S. ja L. kinnistu raieõiguse võõrandamisega ning mõista hagejalt kostja kasuks 13 500 eurot; 13) Jätta täielikult rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamiseks; 14) Jätta rahuldamata hageja 18.05.2021 esitatud vastuväide kohtu tegevuse peale; 15) Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 6 5.
11. Maakohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et poolte abielu sõlmiti 19.08.1989 ning poolte abielu lahutati Tartu Maakohtu 27.03.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-2873, mis samal kuupäeval ka jõustus. Vaidlust ei ole ka selles, et poolte vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, seega kohaldus abikaasade varasuhtele ühisvararežiim (

§ 211

). Poolte varaühisuse varasuhe lõppes abielu lahutamisega 27.03.2015 (

§ 35p 3).

5.

1. Füüsilisest isikust ettevõtja vara, mis on soetatud abielu kestel, tuleb käsitada abikaasade ühisvarana. Kostja on leidnud, et lisaks varadele tuleb arvestada ka FIE kohustusi, kuid kostja ei ole FIE kohustusi puudutavat nõuet kohtule esitanud. Maakohus leidis, et ühisvarana oleks võimalik jagada üksnes põhivara nimekirjas kajastatud konkreetseid varaesemeid, samas asjaoludest nähtuvalt osa neist oli liisinguvara ning hageja ei ole tõendanud nende väärtust. Lähtuda ei saa põhivara nimekirjas kajastatud jääkväärtusest 31.12.2014 seisuga. Maakohus andis 13.03.2020 kirjaga hagejale tähtaja FIE vara koosseisu täpsustamiseks, kuid hageja ei ole pidanud vajalikuks seda teha. Hageja taotles asjas ekspertiisi määramist FIE B.B. X talu väärtuse hindamiseks, kuid ei tasunud eksperdikulude ettemaksu, mistõttu ekspertiisi ei määratud. Maakohus jättis eeltoodud põhjendustel rahuldamata ühisvarana FIE B.B. X talu vara jagamise nõude. 5.
2. Maakohus ei pidanud võimalikuks vallasvara jagada kostja poolt taotletud viisil ja jättis kostja vastuhagi vallasvara jagamist puudutavas osas rahuldamata. Maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude ühisvarasse kuuluva vallasvara jagamiseks. 5.
3. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude X kinnistu arvamiseks poolte ühisvara hulka. Maakohus märkis, et X ja XX kinnistud kuuluvad kostja lahusvarasse. Maakohus märkis, et nõue X kinnistu arvamiseks poolte ühisvara hulka on esitatud alles pärast X kinnistul tehtud ehitustööde maksumuse hindamiseks ekspertiisi tegemist, 30.12.2019 hagiavalduse terviktekstis. Ekspertiisi määramist asjaolude tuvastamiseks, mis võimaldaks tunnistada X kinnistu osaliselt

§ 29

lg 1 kolmanda lause kohaselt teha ilma teise abikaasa nõusolekuta, ning puudub alus

§ 34lg 3 kohase hüvitise ühisvara hulka arvamiseks.

5.8. Hüvitis seoses kostja poolt FIE B.B. X talu vara hulka kuulunud kombaini John Deere T550 HM (seeria nr XXXXXXXXXXXXX) müügiga 09.09.2014 Maakohus luges kostja vande all antud seletuste ning tunnistaja M.T. vande all antud ütlustega tõendatuks, et kombaini John Deere T550 HM vahetuseks oli hageja nõusolek olemas. Vaidlust ei ole selles, et kombaini kasutati uue kombaini sissemaksuks. Kui ka uus kombain kuulub kostja lahusvara hulka, võib hagejal olla nõue kostja vastu

§ 34lg 1 alusel lahusvara huvides kasutatud ühisvara väärtuse hüvitamiseks.

Samas pole hageja vastavat nõuet kohtule esitanud. 5.9. Maakohus leidis, et põhjendatud on S. ja L. kinnistu raieõiguse väärtuseks selle võõrandamise lõplik hind 27 000 eurot, mis tuleb

§ 34

lg 3 alusel arvestada ühisvara hulka ning kostjal tuleb hüvitada hagejale pool raieõiguse väärtusest, s.o 13 500 eurot. 5.

1. Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi ühisvara jagamiseks, milles kostja taotles mõista ühisvara arvelt kostja kasuks välja hüvitise tema lahusvaras olnud EVP-de ühisvara huvides kasutamise eest ning hagejalt kostja kasuks hüvitise hageja poolt FIE B.B. X talu kasutatud varade eest. 5.
2. Maakohus leidis, et

§ 164lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Menetluskulude osaliselt eksperdi kanda jätmiseks ei ole alust. Menetluskulude eksperdi kanda jätmine tuleb kõne alla vaid siis, kui täiendavad menetluskulud on otseselt eksperdi kohustuste rikkumisega seotud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas
2. oktoobril 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt (resolutsiooni p-d 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 15) ning teha selles osas uus otsus, millega: 1) jagada poolte ühisvarana FIE B.B. X talu (registrikood XXXXXXXXX) vara, jätta see kostja ainuomandisse ning mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis 98 944,50 eurot; 2) arvata X kinnistu ühisvara hulka ning müüa X kinnistu avalikul enampakkumisel viisil, kus kinnistu müügist saadud rahast kantakse müügikulud ning ülejäänud raha jagatakse hageja ja kostja vahel võrdselt, kus kumbki pool saab ½ ülejäänud raha ainuomanikuks; 3) alternatiivselt eelmises punktis märgitule arvata ühisvara hulka hüvitis 928 364 eurot seoses kostja lahusvarasse kuuluval X kinnistul perioodil 19.08.1989 kuni 27.03.2015 ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 464 182 eurot; 4) arvata ühisvara hulka hüvitis 86 978 eurot seoses kostja lahusvarasse kuulunud XX kinnistul perioodil 11.01.2008 kuni 19.11.2014 ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 43 489 eurot; 8 5) arvata ühisvara hulka hüvitis 2600 eurot seoses kostja poolt traktor Jumz, kopptraktor Jumz, Saksa väikepallitaja ja Toyota Verso võõrandamisega ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1300 eurot; 6) arvata ühisvara hulka hüvitis 95 999,99 eurot seoses kostja poolt FIE B.B. X talu vara hulka kuulunud kombaini John Deere T550 HM müügiga 09.09.2014 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 48 000 eurot; 7) jätta menetluskulud maakohtus osaliselt I.P. kanda või alternatiivselt jätta menetluskulud maakohtus osaliselt või täielikult kostja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 3, 4, 11, 12 ja
3. Hageja põhjendas apellatsioonkaebust alljärgnevalt. 6.
4. FIE B.B. X talu vara Hageja leiab, et ühe varaeseme oletuslik kuulumine liisinguvara hulka ei välista teiste varaesemete ühisvarana jagamist. Hageja soovis jätta FIE põhivara nimekirjas ja bilansis kirjeldatud varakogum kostja ainuomandisse. Erandiks on kombainid John Deere T550 HM ja John Deere T670 7820 TE. FIE Bilansi kohaselt oli vara väärtuseks 31.12.2014 seisuga 377 889 eurot. Sellest väärtusest tulnuks ka maakohtul juhinduda. Ekspertiisi määramata jätmist maakohus kohtumäärusega lahendanud ei ole. Muuhulgas oleks kohtul võimalik otsustada nõude suurus osaliselt kõiki asjaolusid arvestades siseveendumuse kohaselt. Kostjal tuleb hagejale hüvitada pool FIE B.B. X talu vara väärtusest (arvestades täpsustusi kombainide osas), s.o 98 944,50 eurot. 6.
5. Kostja lahusvarasse kuuluval X kinnistul on perioodil 19.08.1989 kuni 27.03.2015 tehtud poolte abielu ajal ühisvara arvelt suures ulatuses ehitustöid. Maakohus on piirdunud otsuse tegemisel asjas ära kuulatud isikute ütluste refereerimisega, mitte kriitilise analüüsiga. I.P. 04.12.2019 eksperthinnangus nr 755/11-19 leitu langeb samuti kokku just hageja kirjeldusega X kinnistul tehtud töödest. Hageja esitab uuesti taotluse ekspertiisi määramiseks. Hageja ei ole X kinnistu ainuomanikuks saamisest huvitatud, mistõttu tuleb see võõrandada avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha poolte vahel võrdselt. 6.
6. Hageja märgib, et kui ringkonnakohtu arvates ei ole X kinnistut võimalik poolte ühisvara hulka arvata, võib hüvitise nõude lahendamisel tugineda TsMS § 233 lõigetele 1 ja
7. Kinnistul tehtud ehitustööde maksumus tuleb arvestada

§ 34

lg 1 alusel ühisvara hulka ning kostjal tuleb hagejale hüvitada pool selle maksumusest ehk 928 364 : 2 = 464 182 eurot. Maakohtu poolt määratud hüvitis 45 000 eurot on selgelt liiga väike. 6.

1. Kostja lahusvarasse kuulunud XX kinnistul on perioodil 11.01.2008 kuni 19.11.2014 tehtud poolte abielu ajal ühisvara arvelt ehitustöid. Tänaseks päevaks on kinnistu kostja poolt võõrandatud. I. Põldaru 04.12.2019 eksperthinnangu kohaselt oli XX kinnistu ehitustööde maksumus 86 978 eurot. Otsuses ei ole millegagi selgitatud, kuidas on saadud hüvitise suuruseks 7000 eurot. 6.
2. Traktor Jumz, kopptraktor Jumz, Saksa väikepallitaja ja Toyota Verso võõrandati kohtumenetluse ajal. Maakohus luges põhjendamatult kostja uue naise ütlustega tõendatuks, et kostja kulutas sõidukite võõrandamiselt saadud raha perekonna huvides. Müügihinnad on käsitletavad turuväärtusena, mis tuleb

§ 34lg 3 alusel arvestada ühisvara hulka.

Hüvitada tuleb pool traktor Jumz, kopptraktor Jumz, Saksa väikepallitaja ja Toyota Verso väärtusest ehk 1300 eurot. 6.

1. Kostjal tuleb hagejale hüvitada pool kombaini John Deere T550 HM väärtusest ehk 95 999,99 : 2 = 48 000 eurot. 9 6.
2. Menetluskulud oleks õiglane jätta osaliselt kostja kanda. Kui ringkonnakohus on samuti seisukohal, et I. Põldaru 04.12.2019 eksperthinnang ei ole käesolevas asjas tõendina kasutatav, tuleb kaaluda menetluskulude jätmist osaliselt eksperdi kanda. 6.
3. Hageja taotleb ekspertiisi määramist X kinnistu väärtuse määramiseks abielu ajal tehtud töödega ja ilma nendeta.
4. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kostja järgmist. 7.
5. FIE B.B. X talu vara ei ole soetatud ühisvara eest. Osa FIE vara kuuluvad endiselt liisinguandjale ning FIE bilansis kajastuvate ehitiste ja maa osas on hageja esitanud eraldi nõude. Juhul kui vara kuuluks ühisvarana jagamisele, tuleb hüvitise määramisel arvestada FIE kohustusi. Vara turuväärtust hageja menetluses tõendanud ei ole. 7.
6. X kinnistu ehitus- ja parendustöödega seotud nõuete osas ei saa hüvitise määramise aluseks olla I. Põldaru eksperthinnang. Hageja etteheited tõendite hindamise puuduste kohta on alusetud. Kohus on tuginenud mh fotodele. Tõendatud ei ole renoveerimistööde tegemine Väike-L. kinnistul hageja poolt väidetud mahus ja ühisvara arvel. Kostja jääb enda varasemalt eksperthinnangutele esitatud vastuväidete juurde. Maakohus on õigesti leidnud, et traktori Jumz, kopptraktori Jumz, Toyota Verso võõrandamisel oli tegemist tehingutega enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostja ei nõustu hageja väitega, justkui kombain John Deere T550HM võõrandati hageja teadmata ja viimase nõusolekuta. Kombaini T550 HM uue kombaini vastu vahetamine toimus ajal, mil hageja elas veel X talus. Kostja palub jätta hageja ekspertiisi taotlus rahuldamata. 7.
7. Menetluskulude kostja kanda jätmiseks puudub TsMS § 164 lg-st 2 tulenev alus. Kostja on nõus hageja alternatiivse seisukohaga, et ekspertiisi kulu saab jätta eksperdi kanda.
8. Ringkonnakohus selgitas
9. augusti 2022 kirjas pooltele eelistungil arutamisele tulevat ning esitas pooltele küsimused. Eelistung toimus
10. oktoobril
12. Kostja esitas
13. novembril 2022 tõenditena ringkonnakohtule uue adra, Scania, traktor Valtra N111, väetise laotur KUHN, prits Hardi Mega ME-1200, ratastraktor Claas Axion, põimkülvik Rapid RD 4000 ning John Deere T670 võõrandamislepingud. Kostjal ei ole säilinud ketaskoorel Väderstad võõrandamislepingut, mistõttu ei ole tal võimalik seda kohtule esitada. Kostja jääb eelistungil avaldatu juurde, mille kohaselt müüdi ketaskoorel Väderstad hinnaga 500 eurot. Kostja esitas
14. jaanuaril 2023 järgmised tõendid: 1) Cronimet Nordic OÜ ostuarve-saateleht nr. 34704;
15. Toyota Hilux kerekahjustused ja teostatud remonditööde arved;
16. Konto väljavõte põimkülvik Rapid 400C liisingumaksete tasumise kohta.
17. Hageja palus arvata ühisvara hulka hüvitised seoses kostja poolt ühisvara võõrandamisega ning mõista kostjalt välja hageja kasuks: 28.05.2020 uue adra võõrandamiselt 233,14 eurot; Scania võõrandamiselt 2500 eurot; ketaskoorel Väderstad võõrandamiselt 250 eurot; traktor Valtra N111 võõrandamiselt 10 000 eurot; väetise laotur KUHN võõrandamiselt 1860 eurot; prits Hardi Mega ME-1200 võõrandamiselt 4200 eurot; ratastraktor Claas Axion võõrandamiselt ½ selle väärtusest 36 000 eurot. Hageja palus kohustada kostjat täitma ringkonnakohtu
18. novembri 2022 korraldust täies mahus ja esitama ratastraktor Claas Axion liisinguleping koos kõigi lisadega, sealhulgas täieliku maksegraafiku, samuti selle täitmiseks teostatud kõigi maksete väljavõtted; põimkülvik Rapid RD 400C liisingulepingu täitmiseks teostatud kõigi maksete väljavõtted. 10 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata järgmised hageja nõuded: 1) jagada kostja poolt põllumajanduses kasutatavad varaesemed (hageja nimetatud FIE vara); 2) arvata ühisvara hulka traktori Jumz, kopptraktori Jumz, Saksa väikepallitaja ja Toyota Verso hüvitis; 3) arvata poolte ühisvara hulka hüvitis kombaini John Deere T550 HM (seeria nr XXXXXXXXXXXXX) võõrandamisest saadud hüvitis. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab osaliselt hageja nõuded arvata võõrandatud varaesemed ühisvara hulka ja mõistab hageja kasuks välja hüvitise 54 439,14 eurot. Samuti rahuldab osaliselt hageja nõude kostjale jäävate varaesemete eest hüvituse saamiseks ning mõistab hageja kasuks välja 14 645 eurot. Ringkonnakohus loeb võõrandatud traktori Jumz, kopptraktori Jumz, Saksa väikepallitaja ja Toyota Verso hüvitise ühisvara hulka ning mõistab hageja kasuks välja 1300 eurot. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
20. Hageja on esitanud hagi ja kostja vastuhagi ühisvara jagamiseks. Poolte abielu kestis nii praegu kehtiva kui ka enne
21. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse kehtivuse ajal. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ajaliselt kohalduva õiguse kohta ning ei korda neid (maakohtu otsuse p 11).
22. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega: 1) jäeti FIE vara jagamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2); 2) jäeti X kinnistu poolte ühisvara hulka arvamata (otsuse resolutsiooni p 5); 3) määrati X ja XX kinnistute parenduste eest hüvitis liiga väikses suuruses (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 6,7 ja 8) ; 4) jäeti rahuldamata nõue arvata poolte ühisvara hulka hüvitis kostja poolt võõrandatud esemetega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 9); 5) jäeti rahuldamata ühisvaraks olnud kombaini võõrandamise eest hüvitise nõue (maakohtu otsuse resolutsiooni p 10); 6) jäeti menetluskulud poolte endi kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p 15). Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4).
23. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude arvata enne
24. juulit 2010 kehtinud

§ 14lg 2 järgi X kinnistu poolte ühisvara hulka.

Asja materjalide kohaselt, esitas hageja maakohtule hagi ühisvara jagamiseks 12.05.2014, sh soovis ta hüvitist X kinnistul tehtud parenduste eest. Hageja esitas täiendava nõude X kinnistu arvamiseks poolte ühisvara hulka pärast X kinnistul tehtud ehitustööde maksumuse hindamiseks ekspertiisi tegemist, 30.12.2019 hagiavalduse terviktekstis. I. Põldaru 04.12.2019 eksperthinnangu nr 755/11-19 kohaselt on X kinnistul perioodil 19.08.1989 kuni 27.03.2015 tehtud ehitustööde maksumus kokku 928 364 eurot. Ekspert vastas talle esitatud küsimustele ja kasutas metoodikat, mille eesmärk on nn hoonete taastamisväärtuse määramine. Maakohus jättis I. Põldaru ekspertiisi põhjendatult kõrvale. Hageja ei ole taotlenud ekspertiisi määramist asjaolude tuvastamiseks, mis võimaldaks tunnistada X kinnistu osaliselt

§ 27

lg 3 kohaselt ei arvata lahusvara hulka neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. Ringkonnakohtu hinnangul on kinnisasja parendamine, sh sellele elamu ehitamisega selgelt suunatud varalt kasu saamisele, mis seisneb kinnisasja väärtuse tõusus ja kinnisasja suuremates kasutuseelistes.

§ 27

lg 3 järgi ei ole oluline kumb abikaasadest töö või varaliste sooritustega panustas. Oluline on, et see on toimunud varaühisuse ajal. Ka enne

1. juulit 2010 sai lugeda abikaasade panustega tekitatud vara väärtuse juurdekasvu ühisvaraks, mida saab jagada (vrdl Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-09, p 15). Kuna abielu ajal tehtud parendused on tehtud eelduslikult ühisvara arvel ning kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud, ei ole vaja tuvastada üksikute panuste suurust, vaid võimalik on lähtuda sellest, kui palju kulutused tervikuna kinnisasja väärtust on tõstnud. Ringkonnakohtu hinnangul oleks X kinnistu vara väärtuse juurdekasvu tuvastamisel saanud lähtuda eksperdiarvamusest, kui eksperdile oleks antud lähteülesanne anda hinnangud kinnisasja hetkeväärtusele kolmes erinevas hüpoteetilises olukorras. Esiteks olukorras, kus kinnisasjale ei oleks abielu ajal parendusi tehtud, teiseks olukorras, kus oleks tehtud parendused üksnes enne
4. juulit 2010, ning kolmandaks olukorras, kus kinnisasjale oleks tehtud parendused abielu ajal, kuid mitte pärast seda. Tegemist oleks sobiva meetodiga tuvastamaks abielu ajal tehtud abikaasade kulutuste väärtust, kuivõrd see näitab, mil määral mõjutavad abielu ajal tehtud kulutused kinnisasja väärtust täna. Parenduste tulemusel kinnisasja väärtuse suurenemist saabki pidada abikaasade abielu ajal tehtud kulutuste väärtuseks. Sellist ekspertiisi hageja asjas ei taotlenud, ka apellatsioonimenetluses sõnastas hageja taaskord sobimatud küsimused eksperdile esitamiseks. Maakohtul oli arvestades asja menetlemisele kulunud aega (7 aastat), poolte korduvaid asjakohatuid taotlusi ja esile toodud asjaolusid õigus TsMS § 233 lg 2 kohaselt määrata hagejale hüvitis kohtu õiglase hinnangu järgi, kuna selle täpne kindlakstegemine ei olnud esitatud tõendeid arvestades võimalik. Ringkonnakohtule ei esitatud X kinnistuga seoses uusi asjaolusid ega tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras õigesti TsMS § 233 lg-te 1 ja 2 alusel kohtu kaalutlusõiguse alusel ühisvara hulka X kinnistu parendamise hüvitisena 45 000 eurot. 13.
5. Apellatsioonkaebuse väited selles, et maakohus hindas XX kinnistu parenduste kohta esitatud tõendeid valesti, ei ole õiged. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli XX kinnistu omanik 11.01.2008 kuni 19.11.2014, mil kostja võõrandas 60 000 euro eest kinnistu OÜ-le XXXXXX. Vaidlust ei ole ka selles, et parendusi hakati XX kinnistul tegema alates juunist 2012, st pärast seda, kui pooled olid lahku kolinud ning kostja kolis uue elukaaslasega XX kinnistule. Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid, sh poolte vande all antud seletusi ja tunnistaja M.N. 12 ütlusi ning tuvastas, et suures osas tegid kinnistu parendamiseks töid isikud, kes olid seotud hilisema kinnistu ostjaga. Ringkonnakohtu arvates saab hageja nõude aluseks olla

§ 34

lg 1, mille kohaselt, kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Maakohus märkis põhjendatult, et asjas määratud ekspertiis ei ole ühisvara hulka arvatava hüvitise suuruse määramiseks kasutatav. I.P. 04.12.2019 eksperthinnangu nr 755/11-19 kohaselt on XX kinnistul perioodil 11.01.2008 kuni 19.11.2014 tehtud ehitustööde maksumus kokku 86 978 eurot. Eksperdi poolt hinnatud ehitustööde maksumus ületab oluliselt kinnistu hilisemat müügihinda. Seda, et müügihind ei kajastanud asja harilikku väärtust, ei ole pooled väitnud. Ringkonnakohtule ei esitatud XX kinnistuga seoses uusi asjaolusid ega tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras õigesti TsMS § 233 lg-te 1 ja 2 alusel kohtu kaalutlusõiguse alusel ühisvara hulka hüvitise 14 000 eurot seoses XX kinnistul ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks 7000 eurot. 14. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude määrata ühisvara hulka hüvitis kostja poolt traktor Jumz, kopptraktor Jumz, Saksa väikepallitaja ja Toyota Verso võõrandamisega. Pooled ei vaidle, et eelnimetatud esemed kuulusid ühisvara koosseisu. Hageja väitel võõrandas kostja need pärast seda, kui pooled asusid eraldi elama ja kostja moodustas uue naisega ühise leibkonna. Kostja väitel võõrandas ta esemed 2013 ja 2014, st ajal, mil pooled olid abielus, kuid elasid eraldi ja kostja oli uue elukaaslasega koos. Kostja uue elukaaslase M. T. tunnistajana antud ütluste kohaselt „kostja ei jõudnud mitme majapidamise kulusid üksi katta. Kattis vanema tütre korterikulusid, X talu kulusid. A.i paar korda maksis elektri eest B. aga üldjuhul ei ole tasunud makse“. Ringkonnakohus ei sea tunnistaja ütlusi kahtluse alla, kuid leiab, et need ei ole piisavad selleks, et tuvastada, et esemete võõrandamise tehingud tehti perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, mida abikaasa võib

§ 29lg 1 kolmanda lause kohaselt teha ilma teise abikaasa nõusolekuta.

Ringkonnakohus arvab eelnimetatud esemete eest hüvitise 2600 eurot ühisvara hulka ning rahuldab hageja nõude 1300 euro hüvitise saamiseks.

1. Hageja nõue jagada ühisvarana FIE B.B. X talu varaesemed, jätta need kostjale ja mõista hageja kasuks välja hüvitis 98 944,50 eurot, on osaliselt põhjendatud. 15.
2. Ringkonnakohus märgib, et hageja on oma nõudeid ja seisukohti menetluses korduvalt ja ebaülevaatlikult muutnud ja täiendanud. Hageja eiras ringkonnakohtu korraldusi viia nõuded kehtiva õigusega kooskõlla ja jäi ekslikule seisukohale, et FIE vara on ühisvarast eraldiseisev varaesemete kogum, sh kuuluvad sinna viljatorn ja kuivatid ning selle väärtus tuleb kindlaks määrata FIE B.B. X talu 2014 a bilansis toodud kannete alusel. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja oluline ülesanne on esindatavale õiguslikku olukorda selgitada ja anda kohast õigusnõu, eelduslikult oleks sellisel juhul kohtumenetlus kulgenud oluliselt kiiremini. Käesoleval juhul viis ringkonnakohus, eelkõige hagejast tingitud põhjustel, läbi täiendava eelmenetluse, et välja selgitada, mida hageja FIE vara all silmas peab ja millistele tõenditele pooled üksikute varaesemete väärtuse määramisel tuginevad. 15.
3. Ringkonnakohus selgitab, et FIE abielu ajal soetatud vara on ühisvara ning jagada saab konkreetseid varaesemeid. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja nõude lugeda ühisvaraks ja mõista hageja kasuks välja hüvitis FIE 2014 a. bilansis toodud kannete alusel (ostjatelt laekunud arved, maksude ettemaksed, ühistute osamaksed, varud tooraine ja materjalid, põllumajanduslik toodang ning bioloogiline käibevara, bioloogilised varad ja ringlusfond. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et abikaasade ühisvara ei saa käesoleval juhul 13 jagada bilansilise väärtuse alusel. Samuti ei ole nimetatud kanded ühisvara hulka arvamiseks piisavalt määratletud. 15.
4. Ringkonnakohtu menetluses jõudsid pooled FIE varaesemete koosseisus ühisele arusaamisele. Samuti jõudsid pooled hageja hüvitise suuruse osas kokkuleppele järgmiste varaesemete osas: uus ader, 233,14 eurot; ketsakoorel Väderstad, 250 eurot; väetiselaotur KUHN 1860 eurot; prits Hardi Mega ME-1200, 4200 eurot, põllurull FO-KA, 1500; kokku 8 043, 14 eurot. 15.
5. Hageja esitas nõude mõista välja ühisvarasse kuulunud Scania sõiduki eest hüvitis 2500 eurot. Kostja ei esitanud Scania väärtuse kohta ringkonnakohtule tähtaegselt tõendeid, täpsemalt esitas, kuid hiljem muutis oma seisukohti ja väitis, et esitatud dokumentaalsed tõendid käisid nn uue adra kohta. Hageja esitas avalikult kättesaadavad müügikuulutused, milles sarnast masinat pakuti müüa 25 000 euroga. Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja tähtaegselt ringkonnakohtule tõendeid Scania väärtuse kohta ei esitanud, siis tuleb hageja nõue rahuldada ja välja mõista hüvitis 2500 eurot. 15.
6. Pooled ei vaidle selle üle, et liisingulepinguga seotud varalised õigused ja kohustused jäetakse kostjale ja kostja peab AÕS § 77 lg-st 2 tulenevalt maksma hagejale kaotatud ühisvara eest õiglase hüvitise. Riigikohus on andnud juhise, kui tegemist on kapitalirendi tüüpi liisingulepinguga või järelmaksuga müügilepinguga, mille puhul läheb omand liisitud asjale üle viimase liisingumakse tegemisega, saab hüvitise määramisel võtta lähtekohaks tasutud liisingumaksete suhte liisingueseme väärtusse. Sel juhul saab hinnata kogu liisingulepingu järgi ühis- ja lahusvara arvel tehtud ja veel tehtavate liisingumaksete suhet liisingulepingu eeldatava lõppemise aegsesse auto väärtusse ja jagada tulem pooleks. Sarnane metoodika kehtib hüvitise arvestamisel nii

§ 34lg 1 kui ka lg 2 järgi (Riigikohtu tsiviilkollegiumi otsus 13.

detsember 2017, nr 2-15-15138 , p 42). Hageja soovib hüvitist järgmiste liisinguesemete eest: põimkülvik Rapid 400C, Toyota Hilux, Ratastraktor Claas Axio. 15.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et põimkülvik Rapid 400C oli liisinguese ja ühisvara osakaal liisingumaksete tasumisel on 0,
2. Pooled vaidlevad eseme väärtuse üle. Kostja väitel on põimkülviku väärtus 4600 eurot. Tõendeid kostja eseme väärtuse kohta ei esitanud. Hageja väitel on väärtus 33 000 eurot, hageja esitas selle tõendamiseks Mascus veebiportaali kuvatõmmise, millel oli sama marki 2016 a külviku hind 33 000 eurot. Kostja vaidles vastu, väites, et liisitud külvikul on vähem lisasid ja esinevad puudused, kuid tõendeid oma väidete ega külviku väärtuse kohta ta ei esitanud. Hageja pakutud väärtus on usutav, arvestades ka seda, et külvik liisiti
3. a. 57 600 euro eest ja liisingumakseid on tasutud 69 404,59 eurot. Arvestades, et ühisvara arvel on tasutud 61,46%, kuulub poolte ühisvarasse 20 130 eurot (33000 x 0,61). Apellandile makstava hüvitise suurus on 10 065 eurot (20 130 / 2). 15.
4. Pooled ei vaidle selle üle, et Toyota Hilux oli liisinguese ja ühisvara osakaal liisingumaksete tasumisel on 0,
5. Kostja väitel on auto väärtus 6000 eurot. Kostja tõendeid auto väärtuse kohta ei esitanud. Kostja esitatud remondiarve ja fotod auto küljel asuvatest mõlkidest jättis ringkonnakohus hilinemise tõttu asja juurde võtmata. Vaidlust asjaolude üle, et kostja on autot remontinud ja auto on avariitunnustega, asjas ei ole. Hageja väitel on auto väärtus 15 725 eurot, hageja esitas oma väite tõendamiseks Auto24 2012 a Hiluxi müügikuulutused, kus sama marki ja sama aastakäigu auto müügihind oli 15 600 eurot. Ringkonnakohus määrab TsMS § 233 lg 1 alusel auto väärtuseks 10 000 eurot. Väärtuse määramisel arvestab auto esmase registreerimise aastat, avariilisust ja sama aaasta sama marki sõidukite üügikuulutusi. Ühisvara arvel on tasunud 61,62% maksetest. Poolte ühisvarasse 14 kuulub seega 6160 eurot (10 000 x 0,616). Apellandile makstava hüvitise suurus on 3 080 eurot eurot (6160 / 2). 15.
6. Pooled ei vaidle selle üle, et ratastraktor Claas Axio oli liisinguese. Kostja väitel on ühisvara osakaal liisingumaksete tasumisel on 0,
7. Kostja väitel ei ole tal kõiki dokumente liisingulepingu kohta säilinud ja ta ei esitanud neid ringkonnakohtule. Kostja selgituse kohaselt on ratastraktor Claas Axion (väärtus 36 000 eurot)
8. septembril 2020 antud ratastraktori John Deere 7250R sissemakseks. Eseme eest on tasutud liisingumakseid summas 107 376 eurot, neist enne lahutust summas 100 653,95 eurot. Ühisvara osakaal liisingumaksete tasumisel on 0,937 (100 653,95 / 107 376). Ühisvara arvel on seega tasutud 93,74%. Poolte ühisvarasse kuulub 33 732 eurot (36 000 x 0,937) ja hagejale makstava hüvitise suurus on 16 866 eurot. Ringkonnakohus ei rahuldanud hageja korduvat taotlust kohustada kostjat esitama liisingulepingu ja maksegraafikud, kuna kostja esitas ülejäänud materjalid, kuid kinnitas kohtuistungil, et selle traktori kohta dokumendid puuduvad ja ringkonnakohus määras pooltele kahel korral tähtajad tõendite esitamiseks. Samas, kuna hageja oma nõude suurust ei formuleerinud ja kostja arvutustele vastuväiteid ei esitanud, siis loeb ringkonnakohus hageja hüvitise suuruseks 16 866 eurot. 15.
9. Hageja jäi seisukohale, et ta ei ole andnud kostjale nõusolekut kombain John Deere T670 võõrandamiseks. Kostja vaidles hageja väitele vastu. Tõendeid kumbki pool kohtule ei esitanud. Ringkonnakohus loeb eluliselt usutavaks, et FIE majandustegevuses võis tekkida olukord, kus kasutusel olev kombain tuli võõrandada ja osta uus. Arvestades seda, et pooled kasutasid ühisvara majandustegevuses, siis majanduslikult põhjendatud otsuste tegemisel saab eeldada teise poole nõusolekut. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta oleks pidanud nõusoleku andmisest keelduma. Ka abielu lahutamise protsessi ajal peavad pooled lähtuma ühistest huvidest ning tegutsema viisil, millega ei kaasne kahju ja muuhulgas ka ühisvara vähenemine. Ringkonnakohus loeb kostja väited usutavaks. Kombain John Deere T670 eest saadud hüvitist kasutati teraviljakombaini Claas Lexion 670TT sissemakseks. Eseme eest on tasutud liisingumakseid kokku summas 220 478,48 eurot, neist enne lahutust summas 117 660,13 eurot. Ühisvara osakaal liisingumaksete tasumisel on 0,5337 (117 660,13 / 220 478,48). Ühisvara arvel on seega tasutud 53,37%. Poolte ühisvarasse kuulub 54 060 eurot (102 000 x 0,53). Ringkonnakohus märgib, et hageja kasutas enda tehtud arvutuses ümardamata arvu (0,533658115), mispärast sai ta hüvitise suuruseks 27 216,56 eurot. Kuna otsuses on läbivalt ümardatud protesent kahe komakohani, ei kasuta ringkonnakohus ka siinkohal ümardamata protsente. Seega on hageja hüvitise suurus 27 030 eurot (54 060/2). 15.
10. Hageja nõudis Traktor Valtra N111 ühisvarana jagamist ja hüvitise 10 000 eurot välja mõistmist. Kostja väitel andis ta traktori Rein Uibole laenu tagasimaksete tasaarvestamiseks. Kostja lisas tõendi, milles lepingupooled kinnitavad, et traktori üleandmisega on laenusaaja kohustused täidetud.

§-st 25 tulenevalt jagatakse ühisvarasse kuuluvaid esemeid ja abikaasade muid varalisi õigusi, kuid vara jagamisel tuleb

§ 38kohaselt arvesse võtta ka ühisvaral lasuvaid kohustusi.

Ühisvara jagamisel tuleb arvestada poolte ühiseid kohustusi ning ühe abikaasa selliseid isiklikke kohustusi, mis on seotud ühisvarasse kuuluva esemega. Kohustused saab vara jagamise käigus täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Asjas ei ole vaidlust, et kostja tegeles talupidajana, hageja väitel osales ka tema talumajapidamistöödel. Abikaasade seadusest tulenevad solidaarkohustused tekivad eelkõige

§ 18järgi perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingust.

Ringkonnakohus leiab, et FIE B.B. X talu poolt 2006 aastal võetud laenu saab lugeda abikaasade solidaarkohustuseks, 15 kuna laen võeti FIE poolt tema majandustegevuses kasutamiseks, seega ühisvara suurendamiseks. Seetõttu saab lugeda traktor Valtra üleandmisega laenu katteks abikaasade solidaarkohustuse täidetuks. Hageja nõue arvata ühisvarasse 20 000 eurot traktori väärtuse katteks ning välja mõista hagejale 10 000 eurot tuleb jätta rahuldamata. 15.

1. Hageja põhinõue oli jätta varaesemed kostjale ja mõista talle välja hüvitis. Rigkonnakohtu
2. oktoobri istungil muutis hageja oma nõuet traktor T 25 osas ja soovis seda endale ning oli nõus kostjale hüvitama 500 eurot.
3. jaanuari istungil hageja taas loobus traktori endale jätmise nõudest ja soovis traktori eest hüvitist 1000 eurot. Ringkonnakohus märgib, et pooled vaidlesid traktori väärtuse üle, kostja väitel on see 1000 eurot, hageja väitel 2000 eurot, tõendeid poolte ühisvarasse kuuluva traktori osas pooled kohtule ei esitanud. Ringkonnakohus loeb traktori T 25 väärtuseks 1000 eurot, kuna hageja oli sellise väärtusega nõus, kui soovis traktorit endale. Ringkonnakohus jätab traktori T 25 kostjale ja mõistab hageja kasuks välja hüvitise 500 eurot. 15.
4. Hageja väitel kuulub ühisvarasse traktorhaagis Palms väärtusega 5000 eurot. Kostja ei vaielnud vastu selle ühisvarasse kuulumisele, väärtuse osas avaldas seisukoha, et see võiks olla 1500-
5. Tõendeid pooled traktorihaagise kohta ei esitanud, haagise omandamise aeg oli 2007, seda arvestades loeb ringkonnakohus selle väärtuseks 2000 eurot. Ringkonnakohus jätab traktorihaagise kostjale ja mõistab hageja kasuks välja 1000 eurot.
6. Hageja nõue FIE varaesemete jagamise osas kuulub rahuldamisele osaliselt. Eeltoodut arvestades kuulub ühisvara esemete, sh võõrandatud ja liisingulepingute alusel kasutuses olevate eest hagejale väljamõistmisele hüvitis kogusummas 69 084,14 eurot.
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti menetluskulud jätnud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte enda kanda, kuna tegemist on hagilise perekonnaasjaga ja hagi rahuldati osaliselt. Vastuhagi rahuldamata jätmine maakohtu poolt ei anna alust käesolevas asjas menetluskulude jaotust muuta. Asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 164 lg 2 kohaldamiseks, kohtu ette toodud ei ole. Hageja seisukoht, et kuna kohus jättis I. Põldaru eksperdiarvamusega arvestamata, siis tuleks jätta ekspertiisi kulud TsMS § 305 lg 1 alusel eksperdi kanda, ei ole põhjendatud. TsMS § 305 näeb ette eksperdi vastutuse ja õiguse nõuda tema tekitatud menetluskulude hüvitamist, kui ekspert mõjuva põhjuseta jätab oma ülesanded täitmata (loetelu TsMS § 305 lg 1 p-des 1-6). Käesolevas asjas ei jätnud ekspert oma ülesandeid täitmata, ekspert vastas temale kohtumääruses esitatud küsimustele ja kasutas ekspertiisi läbiviimisel esitatud küsimustele vastamiseks sobivat metoodikat. Asjaolu, et hageja esitas eksperdile sobimatud küsimused on eelkõige hageja esindaja ebaprofessionaalse käitumise tulemus, mida, tuleb möönda, oleks maakohus saanud kõrvaldada, kuid eksperdil ei ole kohustust selgitada, et ta kahtleb kohtu esitatud küsimuste asjakohasuses. Ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt ja jätab menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 164 lg 1 järgi poolte enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ 16 08.03.2023 määrusega parandatud RESOLUTSIOON
8. Parandada Tartu Ringkonnakohtu otsuses ilmne ebatäpsus, milleks on ühe varaeseme (ratastraktor Claas Axion) väljajäämine otsuse punktist 4.
10. Sõnastada otsuse punkt 4.
11. järgmiselt: „Arvata A.A. ja B.B. ühisvara hulka hüvitised varaesemete (uus ader, ketaskoorel Väderstad, väetiselaotur KUHN, prits Hardi Mega ME-1200, põllurull FO-KA, Scania, John Deere T670, ratastraktor Claas Axion) võõrandamisega ning mõista B.B.lt A.A. kasuks välja hüvitis 54 439 eurot ja 14 senti“.
12. Rahuldada vigade parandamise taotlus. 17