1-15-5014/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5014 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. mai 2016 määrus I.R-i (ik XXX) tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu I.R, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. juuni 2015 otsusega mõisteti I.R-ile KarS § 424 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
6. juuli 2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning mõisteti I.R-ile liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 11 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 1 kuu ja 8 päeva vangistust. I.R-i karistusaeg algas
7. augustil
9. Tartu Vangla esitas
10. aprillil 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava I.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu
12. mai 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. I.R-i on kriminaalkorras karistatud 13 korda ning ta kannab vangistust 8-ndat korda. Isikut on karistatud eriliigiliste kuritegude eest, sh mootorsõiduki juhtimise eest kokku 5 korda. I.R kannab hetkel karistust katseajal toime pandud kuriteo eest. Lisaks ei järginud isik ka käitumiskontrolli nõudeid. Vaatamata korduvatele eriliigilistele karistustele on süüdlane jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole praeguseks kantud karistus I.R-ile veel piisavalt mõju avaldanud. Lisaks on kinnipeetaval läbimata kuriteoriske maandav „Eluviisitreening“. Süüdlasel on olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei ole piisavad tema tingimisi vabastamiseks, sest varasemalt ei ole I.R-i elutingimused mõjutanud teda oma harjumusi muutma. Kuigi kinnipeetav viitab kehvale tervisele ja vajaliku ravi puudumisele, ei ole käesolevas menetluses isiku tervislik seisund vabastamise aluseks. KrMS § 425 sätestab eraldi menetluse puhuks, kui süüdlase tervis ei võimalda tal vanglakaristust kanda. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I.R, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. I.R kirjeldab, et tema tervislik seisukord on halb nii füüsiliselt kui vaimselt. KrMS § 425 kohaldatakse vaid nendele kinnipeetavale, kes hakkavad elust lahkuma. Kohus ei kaalunud võimalusi süüdlase saatmiseks ravile või muul viisil aitamiseks normaalse elu juurde naasmisel. I.R kinnitab, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning isik on huvitatud oma elukorralduse muutmisest ja enda ravimisest. Ka on arusaamatu, miks ei arvestanud kohus vangla ja prokuratuuri vabastamist toetavaid arvamusi ning asus täiesti vastupidisele seisukohale. Ringkonnakohtu järeldused
14. Ka ringkonnakohus ei vabasta I.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu igati põhjendatud määrusega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavad asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
15. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustab kohus võttes arvesse KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid. Kuigi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestatakse ka vangla ning prokuratuuri seisukohti, ei ole need kohtule siduvad. Antud juhul kujundas kohus enda arvamuse kõiki asjaolusid kogumis arvestades ja määruses ei peagi eraldi selgitama, miks ei nõustuta vangla või prokuratuuri arvamusega.
16. I.R-i ennetähtaegse vabastamise välistavad eelkõige süüdlase korduvad kriminaalkaristused ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Kuritegelik eluviis ning pidev normidest kõrvalekaldumine viitavad, et I.R ei soovi enda käitumist muuta. Isikule on antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses ja järgida katseaja nõudeid, kuid süüdlane ei ole suutnud seda teha. Nimetatud asjaolud kogumis annavad kohtukolleegiumile põhjust arvata, et ka tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ei kulgeks I.R edukalt. Süüdlase elutingimused vabaduses on alati olnud vähemalt rahuldavad, kuid see ei ole siiski suunanud teda õiguskuulekale käitumisele. Ka on I.R vanglas läbimata vajalik sotsiaalprogramm, mis aitaks uute kuritegude toimepanemise riski vähendada. Süüdlasele saab panna kohustuse osaleda sõltuvusprogrammis, kui esineb alus tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuna I.R-i ennetähtaegne vabastamine on hetkel välistatud, siis ei ole põhjust kaaluda ka tema allutamist sõltuvusravile.
17. Vangla iseloomustusest nähtub, et I.R-i tervis on füüsiliselt korras, kuid emotsionaalselt kõikuv. Samas ei ole kirjeldatud selliseid asjaolusid, mis välistaksid edasise vangistuse kandmise ja seetõttu ei ole I.R-i suhtes algatatud ka tema haiguse tõttu vangistusest vabastamise menetlust. Igasugune füüsiline või vaimne terviserike ei saa tingida vangistusest ennetähtaegset vabastamist ning seda ei näe ette ka KarS § 76 lg
18. Vaatamata I.R-i vastupidisele väitele tagab vangla vangistusseaduse kohaselt kinnipeetavatele vajadusel igakülgse arstiabi. Kui I.R on vajalikust ravist mingil põhjusel ilma jäetud, peaks ta pöörduma Tartu Vangla poole.
19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
20. mai 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk