1-16-5592/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. aprill 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-5592 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kaitsja Toomas Metsma (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu G.D, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 11.08.2015 ja lõpp 19.06.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.04.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada G.D tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 24.08.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 6 (kuus) kuud ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimisk oha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada G.D suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. G.D vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista G.D-lt menetluskuluna riigituludesse 212,16 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Toomas Metsma poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK AS), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700058790, selgitusse märkida: „1-16-5592, G.D, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv & Partnerid kasuks 212,16 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Toomas Metsma poolt süüdimõistetu G.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, G.D-le ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.08.2016 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 424 järgi ning teda karistati vangistusega 9 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.06.2015 otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse, so 2 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust võrra ning mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 10 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 11.08.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 14-l korral (neist kuus on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab kaheksandat korda. Käesolevat karistust kannab mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja kuritegu toime pandud vastutuse puudumise tõttu. Varasemalt on isikut karistatud vargusete, mootorsõiduki ärandamiste eest, omavolilise sissetungi, kehalise väärkohtlemise, röövi ja tulirelva omandamise eest. Mootorsõiduki juhtise eest joobeseisundis 2 on kinnipeetavat kokku kuus korda kriminaalkorras karistatud ja üks kord väärteokorras. Kuritegude laad on jäänud samaks, käitumine on sarnane varasemaga. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja vastutuse puudumine. Tulenevalt G.D ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Kinnipeetav selgitas, et vabanemisel läheb elama naise juurde xxxx ja hakkab tööle, töökoht on olemas. Tahab minna ka arsti juurde, et see käraka tarbimine lõppeks, tahab täielikult loobuda alkoholi tarvitamisest, varem pole alkoholivastase raviga kokku puutunud. Lähedasteks nimetas elukaaslast, lapsi, õdesid, vendasid ja sama sissekäigu naabreid. Kinnitas, et kriminaalse taustaga tuttavaid pole, on sellistest eemale hoidnud ja on valmis täitma kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et alkoholiprobleem on kinnipeetaval olemas ja selles tuleb näha ohtu, kuid samas on isik avaldanud, et soovib läbida alkoholivastase ravi ja see on tema teadlik otsus, mis on positiivne. Ka vanglas läbitud sotsiaalprogrammid aitavad tal muudatusi ellu viia, oluline on, et inimene on ise aru saanud, et endisel kujul ei ole võimalik enam jätkata. Kaitsja loodab, et G.D on omad järeldused teinud ja peab oma plaanist ning lubadustest kinni. Kaitsja toetas G.D taotlust vabaneda vanglast tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et G.D saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et G.D-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna G.D puuduvad distsiplinaarkaristused. 3 Vabanemise korral asub kinnipeetav elama elukaaslase juurde, kes on selleks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgse töökoha on isikule garanteerinud xxxx. Seega saab isikul olema igakuine kindel sissetulek, mis on oluline tema iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Ka on G.D erinevad töökogemused varasemast ajast (kopa- ja veoauto juht, pagarkondiiter, traktorist jne) ning peamiselt on ta töötanud ametlikult, seega ei tohiks ka tema konkurentsivõime tööturul osutuda problemaatiliseks. Positiivne on siinjuures veel asjaolu, et tasumata võlgnevusi kinnipeetaval pole ja vabanemisfondis on 1432 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane, isa, õed-vennad ning täiskasvanud lapsed. Suhted lähedastega on head ning toetavad, seega on teda vabaduses ootamas positiivselt toetav lähisuhtevõrgustik. Kinnipeetava elukaaslase sõnul on nende omavaheline läbisaamine alati hea olnud, vägivaldset käitumist ei ole esinenud. Negatiivset mõju avaldavaid isikuid vabaduses pole teada ja kriminaalkorras karistatud tuttavatega on suhted katkestatud. G.D on varasemalt diagnoositud alkoholisõltuvus ning alkoholi tarvitamisega seotud risk on olemas, kuna osad kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Elukaaslase sõnul ei olnud kinnipeetaval igapäevaseid probleeme alkoholi tarvitamisega, aga kui tarvitas, siis kippus joobes sõitma minema. Vangla hinnangul isik teadvustab, millist kahju alkoholi tarvitamine talle kaasa on toonud ja toob, kuna elukaaslane on andnud talle viimase võimaluse end tõestada ja seetõttu tahab hoiduda alkoholist ja vabanedes tahab lasta paigaldada vastava ampulli. Läbitud sotsiaalprogrammi tulemusena on isik teadlik, kuidas vältida alkoholi tarvitamisega seotud ohtusid ja tagasilangust. Positiivseks loeb kohus veel seda, et kinnipeetav töötas ja töötab vanglas erinevatel majandustöödel, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevuse, on töötanud erinevates firmades väljaspool vanglat ning alates 11.10.2016 paikneb avavanglaosakonnas. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat töötamise võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Lisaks on kinnipeetavale võimaldatud kaheksal korral käia lühiajalistel väljasõitudel elukaaslase juurde ja probleeme ei esinenud. G.D on olnud ka varasemalt kriminaalhooldusel ja tal on olnud probleeme kontrollnõuete täitmisega. Vangla hinnangul on kinnipeetav motiveeritud muutuma ja alustama õiguskuulekat elu tõestamaks lähedastele, et ta saab sellega hakkama. Kohtu hinnangul näitavad süüdimõistetu püüdlikkus ning positiivsed hoiakud, et karistuse üldja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Kohus on seisukohal, et isiku vabastamist toetavad asjaolud on kaalukamad vabastamist mittetoetavatest asjaoludest ja seetõttu leiab kohus, et G.D kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kohus leiab G.D vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elu- ja töökoht ja suhted lähedastega on head. 4 Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse G.D lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab G.D suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5