1-16-5592/16

(5)traktoristi ja autoremondilukkseppa eriala. Lisaks on omandanud vanglas viibides xxx erialad. Enne vangistust töötas ametlikult. Omab erinevate ametite osas töökogemusi (xxx ja xxx. Vabanedes võimalik tööle asuda xxx garantiikiri puudub, kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik tööandjaga ühendust saada. Samas 20.04.2016 koostatud iseloomustuses (elektroonilise järelevalvega vabanemiseks) said sama tööandja andmed kontrollitud ning töökoht oli garanteeritud. Varasemalt on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest (k.a. rööv), kuid enda sõnul ei ole neid sooritanud eesmärgiga saada materiaalset kasu, vaid võttis tagasi, mis kuulus talle. K-Raha andmetel 02.01.2017 seisuga rahalised nõuded puuduvad. Vabanemisfondi hoiustatud 1243 eurot, mis tagab vabanemisjärgselt esialgse sissetuleku. Lähivõrgustikku kuuluvad elukaaslane, isa, kaks õde ja kaks venda. Õed- vennad elavad xxx. Isaga suhtleb vähesel määral. Kaks last on täiskasvanud, elavad välismaal, suhted hetkel puuduvad. Vabanedes kavatseb nendega suhted taastada. Elukaaslasega suhted head, vägivaldsust ei esine. Õdede- vendadega suhtleb vastavalt võimalusele. Eelmise elukaaslase suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise. Kriminaalkorras karistatud tuttavatega on suhted katkestanud. Kinnipeetava riskiv hoolimatu elustiil väljendub pidevas alkoholi tarvitamises ning alkoholijoobes mootorsõiduki juhtumises, mis viitab hoolimatusele enese ja teiste suhtes. Diagnoositud varasem sõltuvus alkoholist. Korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Alkoholijoobes on esinenud vägivaldset käitumist. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud krooniline haigus ja kinnipeetav on saanud ning saab ka käesoleval hetkel psühhiaatrilist ravi. Senised erinevad karistused ei ole mõjutanud kinnipeetava käitumist, ta on jätkanud ka kuritegude toimepanekut tingimisi karistuse ajal, üldkasulikku töö tegemise kohustust ei täitnud. Varasemate kriminaalhoolduste ajal oli probleeme kontrollnõuete täitmisega. Süüdimõistetu enda sõnul on motiveeritud muutuseid ellu viima ja alustama õiguskuulekat elu, tõestamaks lähedastele, et saab sellega hakkama. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 24%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 21%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla kinnipeetav S.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad S.K lähivõrgustikku tema elukaaslane, isa, kaks õde ja kaks venda. Kinnipetava lapsed on täiskasvanud. Elukaaslase sõnul elasid nad enne vangistust koos paar aastat, nende omavaheline läbisaamine on alati hea olnud, vägivaldset käitumist ei ole esinenud. Ka väidab elukaaslane, et kinnipeetaval polnud probleeme pideva ja/või igapäevase alkoholi tarvitamisega. Samas kui tarvitas alkoholi, kippus joobes peaga sõitma minema. Elukaaslase sõnul annab ta süüdimõistetule viimase võimaluse ja tahab näha, et mees oskab edaspidi seaduserikkumistest hoiduda. Vangistuse ajal on nad pidevalt suhelnud telefoni teel, samuti on toimunud kokkusaamised. Otseselt negatiivset mõju avaldavaid isikuid vabaduses pole teada. S.K saab võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressile xxxTegemist on 2- toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele. Praegusel ajal elab nimetatud korteris elukaaslane üksinda. Elukaaslane on nõus, et S.K tema juurde elama asub. Olemasolevate materjalide andmetel saab kinnipeetav vabaduses tööle asuda xxx- sse, kuid nimetatud ettevõttega kriminaalhooldajal kontakti saada ei õnnestunud. Süüdimõistetu elukaaslane töötab ametlikult. Varasemalt on S.K seaduserikkumisi toime pannud ka tingimisi karistuse ajal, samuti ei täitnud ta korralikult kontrollnõudeid. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et toetab Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuses 03.01.2016 toodud arvamust ning peab samuti võimalikuks toetada S.K ennetähtaegset vabastamist väljapakutud tingimustel. Kinnipeetav S.K vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarrikkumiste puudumine, avavanglaosakonnas paiknemine; tööhõives majandustöödel toidujagajana ning väljaspool vanglat Flexa Eesti AS-is osalemine, Töötukassas aktiivse tööotsijana registreerimine, sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, lühiajalisel väljasõidul korralik käitumine jm - viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et süüdlane omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse 2

(5)vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 19.06.

1. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada S.K uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör nõustub eelmainitud iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Ühtlasi teeb ettepaneku määrata S.K-le käitumiskontrolli pikkus kuni tema karistuse lõpuni s.o. kuni 19.06.
2. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides S.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu S.K selgitas, et soovib vabaneda enne tähtaega. Ra saab eru alkoholi liigtarvitamise kahjulikkusest aru ja soovib alkoholist loobuda lõplikult. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et S.K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetaval on keskharidus. Samuti omab autojuhi, traktoristi ja autoremondilukkseppa eriala. Lisaks on omandanud vanglas viibides xxx erialad. Enne vangistust töötas ametlikult. Omab erinevate ametite osas töökogemusi (xxx). Vabanedes võimalik tööle asuda xxx-sse, kuid kohtutoimikus garantiikiri puudub ja kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik tööandjaga ühendust saada. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 7 kehtivat kriminaalkaristust. Vanglakaristust kannab
3. korda. Varem on teda korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, varguste, mootorsõiduki ärandamiste, omavolilise sissetungi, kehalise väärkohtlemise, röövi ja tulirelva omandamise eest. Kehtivatest kriminaalkaritustest 5 on mootorsõiduki joobes juhtimise eest, sealhulgas käesolev karistus. Kehtivaid väärteokaristusi S.K käesoleval hetkel pole. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd süüdimõistetu on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud ning pannud katseajal toime uusi rikkumisi, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Samas tuleb positiivseks lugeda, et S.K on osalenud vanglas olles majandustöödel toidujagajana ja majandusabitöölisena, on külastanud töötukassat ja registreerinud seal aktiivse 3

(5)tööotsijana ning osalenud sotsiaalprogrammis xxx. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi andmetel puudub kinnipeetaval isikut tõendav dokument, kuid see asjaolu iseenesest ei ole määravaks vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Pealegi on isik 23.11.2016 algatanud uue isikut tõendava dokumendi taotlemise PPA Ida prefektuuri büroos. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele. Praegusel ajal elab nimetatud korteris elukaaslane üksinda, kes on nõus, et isik tema juurde elama asub. Vabaduses on süüdimõistetul olemas garanteeritud töökoht xxx-s. Samas pole kohtule sellekohast garantiikirja esitatud. Isiku lähedasteks on elukaaslane, isa, kaks õde ja kaks venda. Õed- vennad elavad Soomes. Isaga suhtleb vähesel määral. Kaks last on täiskasvanud, elavad välismaal, suhted hetkel puuduvad. Vabanedes kavatseb nendega suhted taastada. Elukaaslasega suhted head, vägivaldsust ei esine. Õdede- vendadega suhtleb vastavalt võimalusele. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, töökoht ning lähedaste toetus, mis maandavad mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul S.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vähetähtis pole seegi, et süüdimõistetu on korduvalt toime pannud uusi liiklualaseid kuritegusid, mis on olnud samaliigilised-mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (S.K puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et S.K tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.06.2018, ärakandmiseni on veel 1 aasta ja 5 kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindla elukoha ja töökoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama 4

(5)asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et ta ei võta tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu S.K-le temale Viru Maakohtu 24.08.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5