1-18-1430/13

(18233000172)Täitmiskohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses) Taotlus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Kaja Krivani erakorraline ettekanne nr 8-2/14005-1 U.U suhtes Kriminaalhooldusalune U.U elukoht XXX, isikukood XXX. Varasemad karistused: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - 16.02.2018 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424 lg 1 ja KarS § 4231 järgi KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 9 kuud, katseajaga 2 aastat. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 427 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3 kohus määras:

1. Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Kaja Krivani erakorraline ettekanne nr 8-2/14005-1 U.U suhtes osaliselt.
2. KarS § 74 lg 4 alusel pikendada U.U-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.02.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-1430 määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni 16.05.
3. Määrus saata U.U-le ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-18-1430 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Kaja Krivan esitas erakorraline ettekande nr 8-2/14005-1 U.U suhtes. Nimetatud erakorralise ettekande kohaselt teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 74 lg 4 ja kriminaalhooldusseaduse (edaspidi KrHS) § 31 lg 1 tuginedes pikendada U.U käitumiskontrolli tähtaega nelja kuu võrra, s.o kuni 11.08.
5. Erakorralise ettekande kohaselt katseaja pikendamine annab U.U-le võimaluse aru saada rikkumise tõsidusest ja mõjutab teda kohusetundlikult suhtuma kohtuotsuse täitmisesse.
6. Kohtuotsuseks, milles mõistetud katseaja pikendamiseks kriminaalhooldaja teeb ettepaneku, on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.02.2018 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-1430, kus U.U tunnistati süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud 1 vangistust. Samuti tunnistati U.U süüdi KarS § 423 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti U.U-le liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.02.2018, s.o 1 päev ja lõplikuks karistuseks mõisteti U.U-le 8 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohaldati KarS § 74 lg 1 ja otsustati mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui U.U ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud aadressil; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustust: - mitte tarvitama alkoholi. Katseajaks määrati 2 aastat. Katseaja algus – 16.02.
7. Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-7418 jõustus 06.03.
9. Eeltoodud erakorralise ettekande nr 8-2/14005-1 kohaselt on U.U rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 07.03.2019 kell 10:55 tuvastas Viru Vangla Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Kaja Krivan registeerimise käigus aadressil Kiriku 6, Narva U.U alkoholijoobe 0,074 mg/l kohta. Alkoholijoove fikseeriti alkomeetriga Alcovisor Mark X2 SN:107283 (indikaatorvahendi järgmise kontrollimise aeg 30.04.2019).
10. 07.03.2019 antud seletuses kirjutas U.U, et ta jõi kalja, mistõttu test näitas alkoholi. Alkoholisisaldusega jooke ta ei tarvitanud, ei olnud teadlik, et kali näitab positiivset tulemust. 2 1-18-1430 MAAKOHTU SEISUKOHT
11. Kohus, olles läbi vaadanud erakorralise ettekande ja selle lisad ning kriminaaltoimiku materjalid, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek on põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
12. Kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus KarS § 74 lg-st 4 tulenevalt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
13. KrMS § 427 lg-st 1 tulenevalt otsustab KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetu katseaja pikendamise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
14. Seda, et U.U on rikkunud Viru Maakohtu 16.02.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-1430 talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mõistetud lisakohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi tõendab erakorralisele ettekandele lisatud 07.03.2019 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, mille kohaselt U.U allutati kontrollile 07.03.2019 kell 10:55 aadressil Kiriku 6, Narva. Indikaatorvahendi tulemus näitas 0,074 mg/l. Protokolli koostaja hinnangu kohaselt esineb kontrollile allutatud kriminaalhooldusalusel kontrollimise ajal alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid. Kontrollile allutatud kriminaalhooldusaluse selgitused ja märkused protokollis puuduvad.
15. Kriminaalhooldusalune U.U on 07.03.2019 andnud seletuse, mille kohaselt jõi ta kalja, mille tõttu tekkis alkoholijoove. Kohus leiab, et eluliselt usutav ei ole see, et eeltoodud indikaatorvahendi tulemuse 0,074 mg/l põhjustas kriminaalhooldusaluse poolt kalja joomine. Üldteada on see, et kali sisaldab väikeses koguses alkoholi, millest aga alkoholijoobe tekkimine on vähetõenäoline. Asjakohane on kalja puhul tõmmata paralleele keefiri joomisega, mis ka sisaldab väikeses koguses alkoholi, kuid kohtupraktikas puuduvad andmed selle kohta, et kellelgi oleks seoses selle vedeliku tarvitamisega tekkinud alkoholijoove. Ka ei ole kohtunikule teada, et kalja joomisest oleks kohtupraktikas tekkinud kellelgi alkoholijoove.
16. Seda, et käesoleval juhul on U.U joonud mingit muud alkoholi sisaldavat jooki tõendab kohtu hinnangul tema senine kriminaalhoolduse kulg, mille kohaselt 05.04.2018 tuvastati tal alkoholijoove 1,112 mg/l kohta, millele ametnik reageeris esimese kirjaliku hoiatusega. 26.04.2018 tuvastati kontrolli käigus U.U väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 0,731 mg/l kohta. Viru Maakohtu 30.04.2018 määrusega määrati U.U-le täiendav kohustus läbida alkoholivastane ravi kahe nädala jooksul määruse jõustumisest. Eeltoodud andmete kohaselt on U.U olnud ka varasemalt raskusi lisakohustuse, s.o alkoholi mittetarvitamise täitmisega. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldusalune rikkunud tahtlikult talle kohtu poolt määratud kohustust ja kohtul tuleb võtta seisukoht, kuidas tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 sellele rikkumisele reageerida.
17. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku KarS § 74 lg 4 ja KrHS § 31 lg 1 tuginedes pikendada U.U käitumiskontrolli tähtaega nelja kuu võrra, s.o kuni 11.08.
18. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud reageerida kriminaalhooldusaluse rikkumisele kõige karmimalt, s.o karistuse täitmisele pööramisega vaatamata sellele, et tegemist ei ole esimese tema suhtes kohtusse esitatud erakorralise ettekandega. Kohus asudes eeltoodud seisukohale arvestab seda, et U.U on täitnud Viru Maakohtu 30.04.2018 määrust, millega määrati talle täiendav kohustus läbida alkoholivastane ravi kahe nädala jooksul määruse jõustumisest. Seega saab järeldada, et U.U on mõistnud tal esinevat alkoholitarvitamise probleemi ning on teinud õigeid samme selle probleemi lahendamiseks. Käesoleval juhul kohus arvestab ka seda, et 3 1-18-1430 tuvastatud alkoholijoove oli väiksem kui eelmistel kordadel, mis annab aluse lootuseks, et U.U on võimeline edukalt katseaja läbima.
19. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et U.U on tahtlikult rikkunud talle Viru Maakohtu 16.02.2018 kohtuotsusega mõistetud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus nagu ka kriminaalhooldusametnik ei pea käesoleval juhul põhjendatuks reageerida kõige karmimalt eeltoodud rikkumisele ja peab põhjendatuks kohaldada leebemat meedet, s.o katseaja pikendamist. Katseaja pikendamine annab kriminaalhooldusalusele selge signaali, et igale rikkumisele järgneb tagajärg ning kuna korduvalt on juba rakendatud leebemaid meetmeid tema lisakohustuse rikkumise suhtes, siis suureneb märgatavalt tõenäosus, et sarnane rikkumine toob edaspidiselt kaasa kõige karmima reaktsiooni, s.o karistuse täitmisele pööramise.
20. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek tuleb rahuldada osaliselt ning KarS § 74 lg 4 alusel pikendada U.U-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.02.2018 kohtuotsusega määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 16.05.
21. Arvestades rikkumise sisu (väike alkoholijoove) ja kriminaalhoolduse lõpu tähtaega (alles 16.02.2020) ei pea kohus põhjendatuks pikendada katseaega 4 kuu võrra. Kohus asudes eeltoodud seisukohale arvestab ka seda, et U.U on ühel korral karistatud kriminaalkorras ning seega peaks olema tegemist isikuga, kelle puhul on võimalik teda edaspidisele seaduskuulekusele suunata ka leebema reaktsiooniga tema rikkumisele ja seega kohus täielikult ei nõustu kriminaalhooldaja ettepanekuga katseaja pikendamise tähtaja osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Täitmiskohtunik 4