1-17-8415/18

1-17-8415 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Ene Uljanova (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-17-8415 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid I.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav I.T isikukood: XXX; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: XXX. Karistuse kandmise algus ja 16.05.
2. lõpp: 16.07.2017- Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Metsma määratud korras Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 26.02.2018 RESOLUTSIOON
3. Jätta I.T temale Tartu Maakohtu 08.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8415 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4. Välja mõista I.T ’lt menetluskuluna riigituludesse 172,08 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Toomas Metsma poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I.T on Tartu Maakohtu 08.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8415 süüdi tunnistatud KarS §-de 424, 4231 , 123 lg 1 järgi ning karistatud KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 10 kuud. 14.12.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava I.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36%. Tartu vangla toetab I.T vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et võimaluse ennetähtaegselt vabaneda kasutaks ära. Vangistuses 3 kord ja joobes juhtimine ning lubadeta sõitmine. Alkoholisõltuvust enam ei ole, sai aru, et rool ja joomine ei sobi kokku ja loobus vanglas, kuna tal on pere. Varem oli ka, aga nüüd sai aru, et peab valima. Elatakse ühes majas koos, aga eraldi ning 7 last elavad ka seal. Kõigiga on suhted sõbralikud. Kui vaja, on nõus sõltuvusravile käima, aga ise ei näe vajadust, enne vangistust oli ka 7 kuud ilma. Siis tuli üks sünnipäev ja nüüd on vanglas. Oli järve ääres ja seal sõitis. Auto peal oli ka veel 4-aastane tütar. Enda selgituste kohaselt on kinnipeetaval katlakütja amet ja V. betoonist on ka saada töökoht. Katlakütja on kindel kuni mai kuuni. Sõpru on üsna palju, tarvitavad ka alkoholi, karsklased ei ole. Kui kohus keelab nendega suhtlemise, saab hakkama. Esialgne plaan on vabanemisel ajada kõik asjad korda, juhtimisõigus tagasi saada, alkoholiga teeb nulli: kas sõidab või joob. Kui pannakse peale nõue alkoholi tarvitamise keeld, saab 100% hakkama. Vanglas on senimaani läinud hästi, suhtleb kõigiga, kes on enam-vähem. Kodustega suhtleb, lastega. Rikkumisi olnud ei ole. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa I.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega I.T tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et on seisukohal, et I.T võiks enne tähtaega vabastada. Isikul on olemas kindel elukoht, samuti on isik avaldanud, et on olemas töökoht, kus saaks koheselt tööle asuda. Isik on avaldanud, et oma sõpruskonnaga suhtleb minimaalselt või ei suhtle üldse. Ilmselt on isik teinud teatud järeldused, mida on alkohol tema elule kaasa toonud ja asunud seisukohale, et autoga sõitmine ja alkoholi tarbimine koos ei käi. See on põhiline asjaolu, millesse peab I.T väga tõsiselt suhtuma. Isikul on olemas sotsiaalne taust endise elukaaslase näol ja lapsed. Kaitsja palub anda isikule võimalus ning ta ennetähtaegselt vabastada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. I.T kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on I.T temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 7 kuud, so enam kui poole ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX. Antud kinnistu kuulub I.T endisele elukaaslasele H. K. I.T oleks antud elamus võimalus omaette toaks. Hetkel elavad antud majas H. K. ja neli alaealist last. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
5. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
6. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on I.T puhul antud juhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht ja reeglitekohane käitumine vangistuse jooksul ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetav märkis ütlusi andes, et on aru saanud, et rool ja joomine ei lähe kokku, suudab 100% alkoholi tarvitamisest hoiduda ning on valmis ka loobuma suhtlusest tuttavatega, kellel on kalduvus alkoholi sageli tarvitada. Kinnitas, et tal on pere ning ta on aru saanud, et peab valima. Kuigi sellised ütlused annavad justkui lootust, et isiku edaspidine käitumine saab olema seadusekuulekas, nähtub isiku ütlusi tervikuna ja täpsemalt analüüsides, et tegelikkuses isikul motivatsioon selleks puudub. Kohus märgib, et ka varasemalt oli kinnipeetaval pere ning lähedased, kuid sellest hoolimata asus ta katseajal juhtima joobes olles autot, kus koos temaga viibis ka tema 4-aastane tütar. Sellise käitumisega pani kinnipeetav ohtu nii enda, teiste liiklejate kui ka oma väikelapse elu. Ometigi ei leia kinnipeetav, et alkohol oleks tema jaoks probleem ja ravivajadust ta ei näe, kuigi just alkoholi tarbimine oli see, mis tõi kaasa vangistuse. Enne eelkirjeldatud kuriteo toimepanemist oli kinnipeetav enda hinnangul väga pikka aega – 7 kuud – alkoholist eemal. Siis tuli sünnipäev, kus hakkas alkoholi tarvitama ja karistus pöörati täitmisele. Kui isik nii kergekäeliselt hakkas katseajal olles ja teades, et see toob kaasa vangistuse, alkoholi tarvitama ning mõtlematult ka oma laste suhtes käituma, ei saa kuidagi jõuda järeldusele, et alkohol ei ole isiku jaoks probleem. Kinnipeetava ütlustest on ilmselge, et isik ei teadvusta alkoholsõltuvuse tõsidust ning tegelikkuses puudub tal tõsikindel soov ja motivatsioon edaspidi oma elu korraldada seadusekuulekalt. Kuigi vangistuses on isik käitunud korrektselt, ei nähtu vangla iseloomustusest ega isiku ütlustest, et isikus oleks toimunud tegelikult olulisi positiivseid muutusi. Midagi olulist võrreldes varasemaga isiku elus hetkel muutunud ei ole. Isiku vabanemisjärgses keskkonnas muutusi ei ole. Ta on mitu korda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest karistatud, samas alkoholis probleemi ei näe, kuigi vaid ühe sünnipäevapeo tulemusel oli ta alkoholi tarbimise nimel valmis katseajal olles riskima reaalse vangistusega ja oma lapse elu/tervise ohustamisega. Mitte midagi, mis kohut veenaks, et isik on tõsimeeli mõistnud sõltuvust alkoholist ja motiveeritud sellega tegelema, et tulevikus mitte samalaadsete rikkumiste tõttu vangistusse sattuda, ta välja toonud ei ole. Sellises olukorras ei saa jõuda järeldusele, et vangistus on täitnud oma eesmärgi ning uue kuriteo toimepanemise risk on madal ka juhul, kui esineb mitu positiivset asjaolu nagu esialgne töökoht, elukoht ning korrektne käitumine vangistuse jooksul. Kuna käesoleva vangistuse käigus pole toimunud süüdlase olulist suhtumise muutust ning ka varasem kriminaalhooldused ei andnud tulemust, siis eksisteerib tõsiseltvõetav eeldus, et ka antud kriminaalasjas määratav kriminaalhooldus nurjub. Eeltoodust lähtuvalt kohus on seisukohal, et I.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Isikus on juurdunud kuritegelikud käitumismallid, millest vabanemiseks puudub kinnipeetaval käesoleval hetkel arvestatav motivatsioon. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, asuda sõltuvusravile, millised ehk muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. Menetluskulud I.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 26.02.2018 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Toomas Metsma. Kaitsja esitas 26.02.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 172,08 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 172,08 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb I.T riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik