1-17-11003/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Võru Kriminaalasja number 1-17-11003 (kohtueelse menetluse nr 17261000508) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kriminaalasi D.L-i süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav D.L . Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; keskeriharidusega; xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud; viimati Tartu Maakohtu 30.06.2015 otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 - § 25 lg 1, 2 järgi rahalise karistusega 77 päevamäära so 246 eurot; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas
2. Tunnistada D.L süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 järgi avaliku korra raskes rikkumises ja karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega.
3. Jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.L ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
4. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
5. jaanuarist
7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista välja D.L-ilt 175 (sada seitsekümmend viis) eurot H. L. kasuks. Kanda see summa H. L. arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
8. Arvata menetluskulude hulka sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot ja 8 (kaheksa) senti. Mõista sundraha 705 euro ulatuses ja riigi õigusabi tasu täies mahus ehk kokku 1027 (tuhat kakskümmend seitse) eurot ja 8 (kaheksa) senti välja D.L-ilt . Ülejäänud osa sundrahast – 45 eurot – jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb D.L tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
9. Hävitada kohtuotsuse jõustumisel purunenud prillid, mis asuvad kinnises pakendis kriminaalasja materjalide juures. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
10. jaanuarist
11. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
12. peatüki
13. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse D.L-i selles, et ta lõi
14. augustil 2017 kella 17.20 paiku avalikus kohas Võru maakonnas Urvaste vallas (praegu Antsla vald) Lümatu külas Lõõdla järve ääres H. L. vähemalt kahel korral rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule paremal põse piirkonnas pindmised marrastused, turse ja põhjustas valu. Löömise tõttu purunesid kannatanul prillid. D.L rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud põhimõtet, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. D.L-i käitumine häiris tugevalt sündmust pealt näinud M. L. rahu. Seega pani D.L toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava D.L-i , tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on D.L-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.L ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1043 alusel mõistetakse D.L-ilt 175 eurot H. L. kasuks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdimõistava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb D.L KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista 175 eurot H. L. kasuks. See summa tuleb kanda H. L. arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 12 tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Nimelt on selles kriminaalasjas menetluskuludeks kokkuleppe kohaselt määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kaitsjatasu tuleb D.L KrMS § 180 lg 1 alusel riigile hüvitada ja seda täiel määral. Sundraha on kokkuleppe kohaselt 705 eurot. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p-st 2 ja Vabariigi Valitsuse
15. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-st 1 tõepoolest 705 eurot. Tänasel päeval on aga sundraha 750 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
16. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab tulenevalt KrMS § 3 lg-st 2 lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Niisiis peab kohus juhinduma sellest, et sundraha suurus on 750 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 ls
17. Praeguses olukorras seda teha tulebki ja seda sõltumata süüdistatava majanduslikust olukorrast. Siiski võimaldab jätta osa menetluskulu riigi kanda ka D.L-i majanduslik olukord: süüdistatav teeb Soomes juhutöid ja on seega majanduslikult halval järjel. Tulenevalt kokkuleppest ja lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 tuleb D.L tasuda menetluskulud (kokku 1027,08 eurot) ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada purunenud prillid, mis asuvad kinnises pakendis kriminaalasja juures. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik