Obsah (9)

§ 238§ 310§ 175§ 180§ 159§ 203§ 126§ 179§ 183

Kriminaalasi nr. 1-18-3902 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 08.08.2018.a. Tallinnas Kohtunik Sekretär Tõlk Prokurör Kaitsjad Aime Iv

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kar

S § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Larissa Tjukina ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 08.08.2018.a. Süüdi mõista DMITRI IVANOV KarS § 121 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 5 kuud. Süüdi mõista DMITRI IVANOV KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja liitkaristuseks mõista vangistus 9 kuud.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust Kar

S § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Dmitri Ivanov ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 08.08.2018.a. Tõkend-elukohast lahkumise keeld- jätta Dmitri Ivanovi suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdi mõista R.Z KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust Kar

S § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.09.2016.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis 08.08.2018. a. seisuga on 3 kuud ja 29 päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 7 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 08.08.2018.a. Tsiviilhagi Välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5,

§ 310lg 1, Ts

MS § 440 lg 1 alusel Larissa Tjukinalt S Gi kasuks varaline kahju 10 eurot. Summa kanda S Gi arveldusarvele nr xxxx Xxxx. Välja mõista Dmitri Ivanovilt ja R.Z-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, § 137 lg 1,

§ 310lg 1 alusel solidaarselt Vahek OÜ kasuks varaline kahju (485- 100 =) 385 eurot.

Summa kanda Vahek OÜ arveldusarvele nr EE982200771002626038 AS LHV Pank. 2 Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Larissa Tjukinalt riigituludesse: 1)

§ 175lg 1 p.

9 alusel sundraha - 1250 eurot 2)

§ 175lg 1 p.

4 alusel kaitsjatasu – 120 eurot kohtueelses menetluses ja 300 eurot kohtumenetluses, kokku 420 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata Larissa Tjukinal kriminaalmenetluse kulude tasumine kogusummas 1670 eurot ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 11 kuul tasuda igas kuus 140 eurot ja 12.kuul 130 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Larissa Tjukinale täiendavalt eraldi dokumendina. Välja mõista Dmitri Ivanovilt riigituludesse: 1)

§ 175lg 1 p.

9 alusel sundraha - 750 eurot 2)

§ 175lg 1 p.

4 alusel kaitsjatasu – 240 eurot kohtueelses menetluses ja 300 eurot kohtumenetluses, kokku 540 eurost 360 eurot

§ 180

lg 3 alusel määrata Dmitri Ivanovil kriminaalmenetluse kulude tasumine kogusummas 1110 eurot ositi 12 kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 92.50 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Dmitri Ivanovile täiendavalt eraldi dokumendina.

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsjatasudest 180 eurot riigi kanda seoses menetluse lõpetamisega

§ 203alusel süüdistuses Kar

S § 349 järgi.(Harju Maakohtu 08.08.2018.a. määrus) Välja mõista R.Z-ilt riigituludesse: 1)

§ 175lg 1 p.

9 alusel sundraha - 750 eurot 2)

§ 175lg 1 p.

4 alusel kaitsjatasu – 120 eurot kohtueelses menetluses ja 180 eurot kohtumenetluses, kokku 300 eurot

§ 180

lg 3 alusel määrata R.Z kriminaalmenetluse kulude tasumine kogusummas 1050 eurot ositi 12 kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 87.50 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse R.Z-ile täiendavalt eraldi dokumendina. Asitõendid ja salvestised Kriminaalasi nr 16231601133: CD-R plaat häirekeskusesse tehtud kõnede helisalvestistega, DVD-plaat Grossi kaupluse turvakaamera videosalvestisega ja kriminaalasi nr 18231600434: CD-R plaat turvakaamera videosalvestisega (asuvad kriminaalasja materjalide juures)-

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

3 Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Larissa Tjukina´t süüdistatakse selles, et tema võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, murdes teise isiku poolt kannatanu kallal kasutatud kestva vägivalla toimel omaniku valduse järgmiselt: 30.07.2016 kl 21 paiku xxxx asuva kaupluse Grossi juures ründas Dmitri Ivanov Larissa Tjukina kihutamisel S Gi, haaras teda kõrist ja lõi ühel korral näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu, turset nina ja huulte piirkonnas ja verejooksu ninast. Löögi tagajärjel kukkus S G maha ja kaotas lühikeseks ajaks teadvuse ja vastupanuvõime. Samal ajal kukkus kannatanu taskust välja mobiiltelefon Xxxx xxxx väärtusega 399 eurot koos sim-kaardiga taastamisväärtuses 10 eurot. Löömist kõrval seistes pealt jälginud Larissa Tjukina võttis koheselt mobiiltelefoni ära, lahkus koos Dmitri Ivanoviga kannatanu juurest ja samal päeval müüs mobiiltelefoni maha. Oma tegevusega pani Larissa Tjukina tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Dmitri Ivanovi süüdistatakse selles, et tema 30.07.2016 kl 21 paiku xxxx asuva kaupluse Grossi juures tungis Larissa Tjukina kihutamisel kallale S Gile, haaras S. Gi kõrist ja lõi teda käega näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu, turse ninal ja huulte piirkonnas ja verejooksu ninast. Löögi tagajärjel kukkus S G maha ja kaotas lühikeseks ajaks teadvuse ja vastupanuvõtme. Oma tegevusega pani Dmitri Ivanov tahtlikult toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 28.02.2018 ajavahemikus kl 8.30 kuni 8.55 grupis koos R.Z ´iga tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse xxxx asuva Vahek OÜ hoovipoolsesse tööruumi, kust võttis koos R.Z-iga Makita nurgasae 379 euro väärtuses, saejala 88 euro väärtuses ja Makita nurklihvija 15 euro väärtuses, asjad kokku 482 euro väärtuses. Oma tahtliku tegevusega pani Dmitri Ivanov toime võõra vallasasja ära võtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, sissetungimisega, varem varguse toime pannud isiku poolt, s.o KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.Z-i süüdistatakse selles, et tema 28.02.2018 ajavahemikus kl 8.30 kuni 8.55 grupis koos Dmitri Ivanoviga tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse xxxx asuva Vahek OÜ hoovipoolsesse tööruumi, kust võttis koos D. Ivanoviga Makita nurgasae 379 euro väärtuses, saejala 88 euro väärtuses ja Makita nurklihvija 15 euro väärtuses, asjad kokku 482 euro väärtuses. 4 Oma tahtliku tegevusega pani R.Z toime võõra vallasasja ära võtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuotsuse põhjendus Süüdistatav Dmitri Ivanov tunnistas end süüdi kehalises väärkohtlemises, kuid ei tunnistanud süüd varguse toimepanemises. R.Z ja Larissa Tjukina tunnistasid end süüdi neile esitatud süüdistuses. Kohtus süüdistatavad enda ülekuulamist ei soovinud, seega arvestab kohus nende kohtueelses menetluses antud ütlustega. Dmitri Ivanovile esitatud süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi. Kannatanu S Gi väärkohtlemine on tõendatud: - Kannatanu S Gi ütlustega (I kd, tl 66) selle kohta, et 30.07.2016.a. õhtul kella 2 0.30 paiku xxxx parklas tegid üks meesterahvas ja naisterahvas ettepaneku ühiselt alkoholi juua, tutvuda ja suhelda. Seltskonnas oli veel kaks inimest noor mees koos naisega, samuti kaks last. Koos tarvitasid alkoholi ja ühel hetkel tundis, kuidas tal haarati kõrist, pärast löödi näkku. Ta tundis füüsilist valu, kukkus maha, seda kas ta ka teadvuse kaotas või mitte ei mäleta. Teadvusele tulles oli seltskond lahkunud. Kodus helistas häirekeskusesse. - Äratundmiseks esitamise protokollidest (I kd, tl 72, -74, 79-82) nähtuvalt tundis kannatanu ära seltskonnas viibinud A S, kes esitles end S ja kutsus alkoholi tarvitama. Samuti E D, kes on S naine. - Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd,tl 9-12), milles on vaadeldud S Gi kõnet häirekeskusesse nähtub, et kannatanu annab teada, et võttis napsu ja juhuslikud tuttavad tulid kallale, nägu on katki, löödi vastu nina. Peksti meesterahva poolt, kellel oli T-särgi peal number

1. - S Gi 30.07.2016.a. läbivaatuse protokolliga koos fototabelitega (I kd tl 53-55), milles on fikseeritud kannatanu verega määrdunud nina alune, turses huuled ja punetus kaelal. - Tunnistaja J D ütlustega (I kd, tl 130), mille kohaselt 2016.a. juuli lõpus õhtul kella 21.00 ajal viibis abikaasa A Si ja alaealiste lastega kaupluse Grossi juures, tarvitasid õlut. Pisut hiljem tulid sinna ka nende tuttavad Dima ja Larissa. Nad kutsusid neist mööduva meesterahva seltskonda, et oleks lõbusam. Kõik koos tarvitasid alkoholi. Ühel hetkel hakkas võõras meesterahvas ligi tikkuma, kätega katsuma. Mõne aja pärast kõigile ootamatult lõi Dima meest küünarnukiga näo piirkonda. Mees kukkus maha. - Kahtlustatava Larissa Tjukina ütlustega (I kd, tl 139-140), mille kohaselt viibis koos sõprade Dima Ivanovi, A ja Lga xxxx paikneva Grossi kaupluse juures. Tarvitasid alkoholi. L kutsus neist mööduva meesterahva seltskonnaga ühinema. Võõras meesterahvas hakkas Lle ligi tikkuma. Kuna L mees A oli tegevusetu, juhtis ta sellisele käitumisele Dima tähelepanu, kes läks mehe juurde ja lõi teda ühe korra rusikaga näkku, mees kukkus löögist maha. - Dmitri Ivanovi kahtlustatavana antud ütlustega (I kd, tl 152-153), mille kohaselt ta lõi kannatanut ühe korra rusikaga näkku, midagi temalt ära ei võtnud. Saab aru, et tegi rumaluse L pärast, kahetseb. Selgitab, et astus L kaitseks välja, kui seltskonnaga liitunud meesterahvas hakkas Lle ligi tikkuma. - A Si kahtlustatavana antud ütlustega (I kd, tl 168-169), mis haakuvad Dmitri Ivanovi, Larissa Tjukina ja tunnistaja J Da ütlustega, selles, et ühises seltskonnas tarvitati alkoholi, nendega ühines võõras meesterahvas, kes hakkas ligi tikkuma tema naisele Lle. Mees käitus inetult ja see vist ei meeldinud Dimale, kes kõigile ootamatult lõi meest küünarnukiga näo piirkonda. Kannatanu kukkus maha, teadvust ei kaotanud. 5 KarS § 121 lg 1 objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu- tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Kannatanu S G on kinnitanud, et kõrist haaramisest ja näkku löömisest tundis ta füüsilist valu, löögist võis olla lühiajaline ähmastumine. Samuti on fikseeritud isiku läbivaatuse protokolliga esinenud kehavigastused, mis olid põhjustatud 30.07.2016.a toimunud näkku löömisest ja kõrist haaramisest. Seega on tõendamist leidnud süüdistuses nimetatud tegevused, s.o kõrist haaramine ja näkku löömine. Kas löömine toimus käega nagu on öelnud süüdistatav ja Larissa Tjukina või küünarnukiga nagu on öelnud tunnistaja J Da ja kahtlustatavana üle kuulatud A S, ei olegi oluline, sest löök kui selline toimus. Subjektiivsete tunnuste poolest on tegu toime pandud kavatsetult. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Löömine on eesmärgipärane tegu. Õigusvastatust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Larissa Tjukinale esitatud süüdistus KarS § 200 lg 1 järgi Larissa Tjukina tunnistas talle esitatud süüdistuses end täielikult süüdi nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil. Kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt viibis ta koos sõpradega Dima Ivanovi, L ja Aga xxxx asuva Grossi kaupluse juures, kus jõid õlut. Nendega liitus üks võõras meesterahvas. Mingil hetkel see meesterahvas ja L eemaldusid seltskonnast. Nähes, et mees hakkas Lle ligi tikkuma, mis aga Lle ei meeldinud, juhtis ta sellele Dmitri Ivanovi tähelepanu. Ivanov läks mehe juurde ning lõi talle rusikaga näkku, mille tagajärjel mees kukkus ning tema riiete taskust kukkus välja mobiiltelefon. Ta läks ja võttis telefoni maast üles ja pani oma kampsunisse. Telefoni mark oli Xxxx, musta värvi korpusega ja puutetundliku ekraaniga. Kuna väljas oli juba pime, siis keegi teine seltskonnast telefoni kukkumist kannatanu taskust ei näinud. Telefoni äravõtmisest rääkis ta teistele hiljem, kui oldi sellest kohast eemale sõidetud. Telefon müüdi A tuttavale N 100 euro eest ja saadud raha jagati võrdselt nelja vahel ära. (I kd. lk.139-140) Larissa Tjukina ütlused Dmitri Ivanovi poolt kannatanu S Gi löömise kohta on kooskõlas ja tõendatud kannatanu ja teiste temaga samas seltskonnas viibinud isikute ütlustega. Kannatanu S Gi ütlustest tuleneb, et ta tarvitas koos kahe võõra meesterahva ja kahe võõra naisterahva seltskonnas alkoholi ja oli üpris purjus. Mingil hetkel tundis lööki näkku, millest ta kukkus maha. Kas ta teadvuse kaotas või ei, seda ta ei mäletanud, kuid väitis, et pärast lööki oli pea mõnda aega ähmane või hägune. Kui teadvus selginema hakkas, tahtis ta helistada vanaemale, kuid ei leidnud oma telefoni. Kes ja kuidas tema telefon ära võeti, selle kohta ta ütlusi anda ei osanud. (I kd. lk. 66-67) Ka kõnes Häirekeskusele andis S G informatsiooni sellest, et teda peksti, löödi nägu katki ja varastati telefon. (I kd. lk 9-12) Tunnistajate J Da ja A Si ning samas kriminaalasjas süüdistatava Dmitri Ivanovi ütlustest tuleneb, et S G hakkas J Dale ligi tikkuma, teda kätega katsuma ning et Dmitri Ivanov lõi kannatanut näkku. J Da ja A S ei osanud öelda löömise põhjust, kuid Dmitri Ivanov on selgitanud, et löömise põhjuseks oli kannatanu poolt J Dale ligi tikkumine, kallistamine, mistõttu ta otsustas Jelena kaitseks välja astuda, lüües mehele rusikaga näkku, mille tagajärjel mees maha kukkus (I kd.lk.152). Larissa Tjukina poolt S Gi telefoni hõivamist tõendavad peale Larissa Tjukina ka A Si ja Dmitri Ivanovi ütlused, milledes nad on väitnud, et kui olid sündmuskohast eemaldunud, näitas Larissa Tjukina neile mobiiltelefoni ja ütles, et see on kannatanu telefon (I kd.lk.169, 153). J Da ütluste kohaselt oli ta peale sündmuskohast eemaldumist lastega hõivatud, mistõttu ainult kuulis, et 6 teised rääkisid mingist telefonist, kuid millisest telefonist ja millega seoses, sellest ta aru ei saanud ja see teda ei huvitanud ka (I kd lk.130). Kriminaalasjas kogutud tõendite hindamise tulemusena on kohus leidnud, et Larissa Tjukina süü S Gile kuulunud mobiiltelefoni äravõtmises on tõendatud. Tõendatuse osas ei tekkinud vaidlust ka prokuröri ja Larissa Tjukina kaitsja vahel, kuid vaidlusaluseks küsimuseks oli kuriteo kvalifikatsioon. Prokurör jäi ka kohtuvaidluste käigus kindlaks oma varasemale seisukohale, et Larissa Tjukina poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida röövimisena KarS § 200 lg 1 järgi. Kaitsja seevastu leidis, et tegu vastab vargusele ehk KarS § 199 lg 1 kvalifikatsioonile. Kaitsja põhjendas oma seisukohta sellega, et Larissa Tjukina ei ole kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud. Vägivalda tarvitas Dmitri Ivanov, kuid temale ei ole röövimises süüdistust esitatud ja ei ole ka tõendeid selle kohta, et Dmitri Ivanov tarvitas vägivalda kannatanu vara hõivamiseks. Kaitsja vaidlustas ka süüdistuse osa, milles Larissa Tjukinale heidetakse ette Ivanovi kihutamist S Gi suhtes vägivalla tarvitamisele. Samuti ei nõustunud kaitsja süüdistuses väidetuga, et kannatanu kaotas vägivalla toimel teadvuse. Kohus nõustub kaitsjapoolsete etteheidetega selles, et toimikus olevatest tõenditest ei nähtu, et Larissa Tjukina oleks kihutanud Dmitri Ivanovi S Gi ründamisele, tema suhtes vägivalla kasutamisele. Ükski tõend seda ei kinnita. Ka Larissa Tjukina ise on öelnud, et ta üksnes juhtis Dmitri Ivanovi tähelepanu sellele, et nende seltskonnaga hiljem liitunud võõras mees (kriminaalasjas kannatanu S G) hakkas J Dale ligi tikkuma. Sellest aga ei saa kohtu hinnangul teha järeldust nagu Larissa Tjukina oleks käskinud Dmitri Ivanovil kannatanut lüüa. Seega puuduvad tõendid süüdistamaks Larissa Tjukinat Dmitri Ivanovi kihutamises S Gi suhtes vägivalla tarvitamisele. Nõustuda tuleb kaitsjaga selleski, et ei ole tõendamist leidnud kannatanu-poolne teadvuse kaotus peale Dmitri Ivanovi poolt saadud rusikalööki näkku ja peale kukkumist. S G kohtueelses menetluses ülekuulamisel on öelnud, et ta ei mäleta, kas kaotas teadvuse või ei. Kõnes Häirekeskusele vastab ta Häirekeskuse töötaja küsimusele teadvuse kaotamise kohta eitavalt. Samuti tuleneb tunnistaja A Si ütlusest, et S G ei kaotanud kukkudes teadvust. Seonduvalt Larissa Tjukina poolt toimepandud kuriteo kvalifikatsiooniga on kohus seisukohal, et tegu vastab röövimise koosseisule. Röövimise objektiivse külje moodustab vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Tõendatud on, et S Gi suhtes kasutati vägivalda. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendites 3-1-1-27-16 p.-s 8 ja 3-1-1-12-09 p.-s 9 märgitu kohaselt ei eelda KarS §-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis, et samaaegselt vägivalla kasutamise tahtlusega peab olemas olema ka asja hõivamise tahtlus. Dmitri Ivanov ei kasutanud vägivalda S Gi suhtes telefoni hõivamise eesmärgil. Sellest, et Larissa Tjukina oli peale kannatanu kukkumist tema telefoni ära võtnud, sai ta teada hiljem peale kannatanu juurest eemaldumist. Sellest tulenevalt ongi Dmitri Ivanovi tegu kvalifitseeritud mitte röövimisena vaid isikuvastase kuriteona. Kohtu seisukohalt ei ole röövimise puhul nõutav, et vägivalda tarvitaks see isik, kes hiljem ka kannatanu vara ära võtab. Vägivalda võib tarvitada ka keegi teine isik ja hoopis teisel eesmärgil, kuid see tarvitatud vägivald peab olema kannatanu vara äravõtmise vahendiks. Larissa Tjukina nägi, kuidas Dmitri Ivanovi rusikalöögist kukkus S G maha, nägi ka seda, kuidas kannatanu kukkumise ajal kukkus tema taskust välja telefon. Ta läks ja võttis telefoni enda kätte ilma, et maas lamav S G oleks seda takistanud ja eemaldus kannatanu juurest. Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et vägivalla kasutamist ei saa lugeda lõppenuks, kui vägivallategu on toime pandud, kuid selle toime kestab veel edasi (nr. 3-1-1-12-09 p.8, nr. 3-1-1-27-16 p. 8). Dmitri Ivanovi poolt rakendatud vägivallategu (rusikalöök näkku) oli Larissa Tjukina poolt kannatanu mobiiltelefoni äravõtmise ajaks küll juba sooritatud, kuid selle tagajärjel tekkis S Gil maas lamades silme ees ähmastumine või hägustumine, mille tõttu ta ei näinud ega ka tundnud oma telefoni väljakukkumist taskust ega selle äravõtmist Larissa Tjukina poolt. Sellest 7 tulenevalt ei olnud tal ka võimalik vastupanu osutada ja telefoni äravõtmist takistada. Sellise seisundi näol on tegemist kestva vägivallaga, mille mõju kasutas Larissa Tjukina kannatanu vara hõivamiseks. Seega toimis Dmitri Ivanovi poolt S Gi kallal muul eesmärgil kasutatud vägivald Larissa Tjukina poolt kannatanu telefoni hõivamise vahendina. Ka olid vägivallategu ja vara hõivamine vahetult ajalis-ruumiliselt seotud. Röövimise puhul tuleb tuvastada ka vägivalla abil enda valdusesse saadud asja suhtes omastamise eesmärk. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Larissa Tjukinal see eesmärk oli. Seda tõendab tema edasine tegevus – saanud telefoni oma valdusse, läks ta koos teistega kannatanu juurest ära. Kui ta hiljem näitas telefoni Dmitri Ivanovile ja A Sile ja viimane tegi ettepaneku müüa telefon tuttavale naisterahvale, nõustus Larissa Tjukina sellega. Telefoni müügist saadud rahast sai ka tema osa endale. Ebaseadusliku omastamise puhul ei ole nõutav, et vara hõivanud isik jätab vara endale, vaid ta võib seda käsutada oma äranägemise järgi, sealhulgas selle ka ära müüa. Kõike eeltoodut arvesse võttes nõustub kohus süüdistusega ja prokuröri seisukohaga, et Larissa Tjukina tegu vastab röövimise koosseisule nii objektiivsete kui subjektiivsete tunnuste poolest (KarS § 200 lg 1). Subjektiivsest küljest pani süüdistatav kuriteo toime kavatsetult. Nähes Dmitri Ivanovi rusikalöögi tagajärjel maha kukkunud kannatanu taskust telefoni mahakukkumist, tekkis Larissa Tjukinal soov see telefon ära võtta ja kasutades ära kannatanul vägivalla tagajärjel tekkinud teadvuse ähmastumist, millest tingituna ta ei näinud ega saanud aru Larissa Tjukina tegevust ning ei takistanud seda, hõivas süüdistatav omastamise eesmärgil telefoni. Dmitri Ivanovile esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja R.Z-ile esitatud süüdistus Kars § 199 lg 2 p 7, 8 järgi Kohus on seisukohal, et Dmitri Ivanovi ja R.Z-i poolt esemete vargus xxxx asuvast Vahek OÜ tööruumist 28.02.2018.a ajavahemikus kella 8.30 kuni 8.55 on tõendatud süüdistatava R.Z-i ütlustega, kannatanu ütlustega ja kirjalike tõenditega. Kannatanu Vahek OÜ juhatuse liikme A R ütluste (II kd, tl 2-4,7-9) kohaselt avastas ta 01.03.2018.a kella 11.00 paiku, et hoovipoolse tööruumi uksed olid lukust lahti. Tööruumi tagumisest toast olid kadunud MAKITA nurgasaag LS1018L, väärtusega vähemalt 379 eurot ja saejalg väärtusega 88 eurot. Lisaks oli laua pealt kadunud MAKITA nurklihvija, mille väärtuseks hindab 15 eurot. Kokku kahju 482 eurot. Hiljem avastas, et tabaluku lukk oli ära lõhutud, ukse küljes olevad kinnitused olid terved. 25.02.2018.a. töölt lahkudes sulges ta isiklikult ukse väljastpoolt tabalukuga. Xxxx majahaldurilt sai enda valdusesse hoovi sissepääsu juures asuvale tõkkepuule suunatud videkaamera salvestused. Sealt on näha, kuidas 27.02.2018.a. hommikul kella 08.29 ajal sisenevad kaks meesterahvast jalgsi tõkkepuu kõrvalt autoparkla hoovi. Samal päeval kella 08.55 ajal lahkuvad mõlemad meesterahvad, seljas suured mustad prügikotid esemetega. Ühe meesterahvana, kellel seljas neoonkollased tööriided, tunneb ära endise töötaja R.Z-i. Tema kätte jäi ka töölt lahkudes töökoja võti. Varas teadis, millises ruumis asub saag, sest midagi ei olnud otsitud ega vaadatud. OÜ Vahek on esitanud ka tsiviilhagi, mille kohaselt palub kannatanu hüvitada temale õigusvastaselt tekitatud kahju summas 485 eurot, millest 482 eurot moodustab tööriistade väärtus ja 3 eurot ukseluku lõhkumisega tekitatud kahju (II kd, tl 21). Sellest summast on hüvitatud 100 eurot R.Z-i ema poolt 12.06.2018.a. (II kd, tl 148-149). Seega hagisummaks on 385 eurot. Varastatu rahaline väärtus (482 eurot) ületab 20 miinimumpäevamäära, seega on tegemist kuriteoga. 8 Süüdistatav R.Z oma kohtueelses menetluses antud ütlustes ( II kd, tl 61-67) tunnistab, et töötas OÜ-s Vahek ja lahkudes töölt jäi tööruumidesse sissepääsu võti tema kätte. Tekkinud rahaprobleemide lahendamiseks otsustas ta OÜ-st Vahek varastada tööriistad ja need maha müüa. Kuna tööriistad olid rasked, kutsus ta rndaga kaasa xxxx toas xxxx (või xxx) elava meesterahva hüüdnimega . Ta pakkus osa rahast , et ta kaasa tuleks. 28.02.2018.a. hommikul läks koos OÜ Vahek territooriumile, avas võtmega hoovipoolse tööruumi ukse ja seejärel võttis koos tööruumis oleva sae Makita ja saejala. Asjad panid samast tööruumist leitud musta värvi prügikottidesse. Nurklihvija võttis . Enne tööruumist lahkumist murdis tööruumist leitud sõrgkangiga tabaluku ühe aasa katki, et jätta mulje sissemurdmisest. Tema võttis tööruumist lahkudes kaasa sae võttis saejala ja nurklihvija. Varastatud asjad viis koos enda elukohta xxxx. Saag ja saejalg jäid tema kätte, nurklihvija jättis endale. Alguses tahtis sae ja saejala müüa naabrile, kellel aga ei olnud kohe raha anda. Hiljem müüs sae ja saejala tuttava ja tema tuttava B abiga 300 euroga maha, raha jagati kolmeks, igaüks sai 100 eurot. Tunnistaja A Mi ütluste (II kd, tl 101-102) kohaselt Priidu ühiselamukaaslase Dmitri Ivanovi hüüdnimi on Süüdistatav Dmitri Ivanov süüd ei tunnistanud ja oma kohtueelses menetluses antud ütlustes (II kd, tl 129-131) selgitas, et xxxx ühiselamu koridoris tegi R.Z ettepaneku aidata tal nurgasaag koos saejalaga töö juurest ära tuua. Kuna tal oli aega, oli ta nõus. Kesklinna kandis, jõudnud ühe maja juurde, kus sissepääs oli tõkkepuuga tõkestatud, jäi ta tõkkepuu juurde ootama. Priit läks maja hoovi, umbes 2-3 minuti pärast tuli Priit tagasi ja kutsus kaasa. Uks oli avatud, uks ega ukselukk ei olnud lõhutud. Ruumis sees pakkis Priit seal olnud sae ühte prügikotti ja saejala teise prügikotti. Rohkem esemeid kaasa ei võtnud. Priit lahkus ruumist viimasena, tõmmates ukse lihtsalt enda järel kinni, ust tema nähes ei lukustanud. Sae ja saejala viisid Priidu elukohta. Asjade edasisest saatust ei tea. Priidu selgituse kohaselt vajas ta saagi ja saejalga saagimiseks. Territooriumile sisenedes sai aru, et seal on kaamerad. Kui ta oleks teadnud, et Priit kavatseb esemed varastada, poleks ta mingil juhul temaga kaasa läinud. R.Z-i ja Dmitri Ivanovi sisenemine OÜ Vahek territooriumile ja lahkumine varastatud asjadega on tõendatud ka asitõendi vaatlusprotokolliga 05.06.2018.a (II kd. tl 26-30), milles vaadeldavaks objektiks on A R poolt üle antud CD-R plaat, mille peal on turvakaamera videosalvestus õues asuvast kaamerast (PILT 1). Videosalvestusel oleva aja järgi 28.02.2018.a. kell 08:29 ilmub kaamera vaatevälja kaks inimest (PILT 2). Kollases tööriietes mees sarnaneb R.Z-iga ja teine mees sarnaneb oma olekut Dmitri Ivanoviga. Kell 08:55 ilmuvad kaamera vaatevälja samad mehed, kes kannavad seljas suuri esemeid (PILT 4). Mehed lahkuvad hoovist koos asjadega (PILT 5). Kohus ei nõustu kaitsja Kristina Suvalova väitega, et turvakaamera salvestus ei lükka ümber Dmitri Ivanovi ütlusi selles, et algselt R.Z läks üksi territooriumile, aga pärast tulid juba koos. Kaitsja hinnangul on asja materjalide juurde lisatud selle teise tuleku salvestus. Kannatanu on andnud peale varguse avastamist ütlusi samal päeval, s.o 01.03.2018.a. ja 27.03.2018.a. ning mõlemal korral kirjeldanud, mida nägi turvakaamera videosalvestuselt, s.o kell 08.29 sisenevad kaks meest jalgsi tõkkepuu kõrvalt autoparkla hoovi. Teise kellaajana on kannatanu maininud 08.55, s.o meesterahvaste lahkumine autoparklast, mõlemad kannavad üle õla suurt musta värvi prügikotti. Ka kohtuistungil vaadati turvakaamera videosalvestust, millel nähtu ühtib kannatanu ütluste ja asitõendi vaatlusprotokollis märgituga ja protokollile lisatud fotodega. Videosalvestuselt ei nähtu, et R.Z käiks edasi tagasi, vaid kaks isikut, jõudes tõkkepuu juurde lähevad mõlemad koheselt tõkkepuu kõrvalt hoovi, Dmitri Ivanov ei jää ootama. Kaitsja väide puudulikust salvestusest on paljasõnaline, tõendamata ning kohus ei näe mingit põhjust, miks pidi kannatanu esitama menetlejale töödeldud turvakaamera videosalvestuse. 9 Kaitsja Kristina Suvalova etteheide sündmuskoha vaatlusprotokolli puudumisele kriminaalasja materjalides ei anna alust seada süüdistatava R.Z-i ja kannatanu esindaja ütlused kahtluse alla ukse luku lõhkumise osas. Samuti ei nõustu kohus kaitsja Kristina Suvalovaga selles, et süüdistatava R.Z-i ütlused on vastuolulised selles osas, et Dmitri Ivanov oli teadlik, et lähevad varastama. Tõepoolest esimesel ülekuulamisel 29.03.2018.a on R.Z öelnud, et kutsus Dmitri Ivanovi kaasa ja pakkus varastatud tööriistade mahamüümise korral osa raha temale (II kd, tl 62). Teisel ülekuulamisel 05.06.2018.a. on R.Z öelnud, et otseselt ta Dmitri Ivanovile ei öelnud, et lähme tema töökohast asju varastama. Samas on R.Z lisanud, et Dmitri Ivanov pidi aru saama, et panevad toime varguse.(II kd, tl 135) Kohus ei näe R.Z-i ütlustes vastuolu, sest tema ütlustest nähtub, et Dmitri Ivanov pidi ühel või teisel moel aru saama, et panevad toime varguse. Mõlemal korral on R.Z öelnud, et pärast sae, saejala ja nurklihvija kotti panemist lõhkus ta Dmitri Ivanovi nähes ukse ees olnud tabaluku aasa ja seda põhjusel, et jätta mulje nagu oleks luku lõhkumise teel tööruumi sisse murtud. R.Z on ka selgitanud, et ta ütles Dmitrile, et tabaluku aasa lõhkumine on selleks, et ülemus arvaks, et keegi võõras on sisse tunginud, kuna ülemus oli teadlik, et tal on tööruumi võti. Sellisel juhul, kui uskuda Dmitri Ivanovi ütlusi, et R.Z läks tööriistu võtma kasutamise eesmärgil ja tema jäi tõkkepuu juurde ootama, kui R.Z käis eelnevalt ust avamas, siis tõusetub küsimus, miks pidi ta jääma tõkkepuu taha ootama, kui nad ei teinud midagi keelatut ega õigusevastast. Samuti, miks R.Z ei lukustanud lahkudes enda järel ust, kui ta eelnevalt oli selle avanud. R.Z on kohe esimesel ülekuulamisel rääkinud, et varguse pani toime koos Dmitri Ivanoviga. Riigikohus 16.09.1994.a. lahendis III-1/1-35 on märkinud, et rõõn kui süüdistatava või kaaskohtualuse ütluse eriliik ei erine oma tõendusliku jõu ja tähtsuse poolest teistest tõenditest. Rõõnaks ei saa lugeda mitte igasuguseid süüdistatava ütlusi lähtudes üksnes ta protsessuaalsest seisundist, vaid ainult kohtu poolt hinnatud ütlusi. Rõõna sisuks on teise isiku alusetu süüstamine. Alles süüdistatava või kohtualuse ütluste hindamise tulemusel ja teiste tõenditega kõrvutamisel jõuab kohus järeldusele, kas neid ütlusi saab käsitleda rõõnana. Kohus leiab, et süüdistatava R.Z-i ütluste puhul ei ole tegemist rõõnaga. Puudub igasugune põhjendus, miks peaks R.Z-i alusetult süüstama Dmitri Ivanovi. Pigem oleks R.Z kasulikum rääkida, et varguse pani toime üksinda. Sellisel juhul langeks üks kvalifitseeriv tunnus (KarS § 199 lg 2 p 7 - grupp) ära, aga R.Z on läbivalt andnud ütlusi, et Vahek OÜ tööruumidest varastas ta esemed koos Dmitri Ivanoviga. Samuti on R.Z asunud kahju hüvitamisele ja avaldanud kohtuistungil valmidust tasuda ka ülejäänud summa. Seega puudus tal igasugune vajadus süüstada alusetult Dmitri Ivanovi. Arvestades R.Z-i ütlusi, et rahaprobleemide lahendamiseks otsustas tööriistad varastada ning sae ja saejala müüs maha, nurklihvija jäi Dmitri Ivanovi kätte, siis leiab kohus, et süüdistatavate eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud tööriistadest kestvalt ilma jätta, s.t õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et kriminaaltoimikus olev tõendikogum tõendab, et R.Z ja Dmitri Ivanov panid Vahek OÜ tööruumidest toime tööriistade (MAKITA saag, saejalg ja nurklihvija) varguse ja tegid seda koos, s.o. grupis. Kannatanu ja R.Z-i ütlustest nähtuvalt oli töösuhe nende vahel lõppenud ja R.Z puudus õigus siseneda Vahek OÜ ruumidesse. Kuivõrd R.Z ja Dmitri Ivanov sisenesid Vahek OÜ tööruumidesse ukse avamise teel, siis on õige mõlema süüdistatava puhul kuriteo kvalifitseerivaks tunnuseks sissetungimine. 10 Dmitri Ivanovi karistusregistrist (I kd, tl ……) nähtub, et teda on varem karistatud varguse toimepanemise eest, nimelt 29.01.2013.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 6 kuud. Seega on Dmitri Ivanovile esitatud kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p 4, so varguse toimepanemine korduvalt, õige. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatavate käitumine kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p-s 7, 8 ettenähtud kuriteona. Dmitri Ivanovile lisandub korduvus, s.o p
2. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et R.Z ja Dmitri Ivanov panid KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult. R.Z ja Dmitri Ivanov seadsid eesmärgiks süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise ja teadsid, et see saabub või vähemalt pidid seda võimalikuks pidama. Tsiviilhagid on esitanud tsiviilhagi seoses Larissa Tjukina poolt mobiiltelefoni Xxxx xxxx röövimisega, millega kaasnes sim-kaardi taastamine. S G taotleb mobiiltelefoni sim-kaardi taastamisväärtusega seoses 10 euro välja mõistmist Larissa Tjukinalt. Kohus leiab, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav Larissa Tjukina tunnistas tsiviilhagi, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi hindama ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Seetõttu kuulub esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu, S Gi, kasuks väljamõistmisele. on esitanud tsiviilhagi seoses varguse toimepanemisega xxxx asuva Vahek OÜ tööruumist summas 485 eurot. Hagi põhineb kannatanult varastatud asjade väärtusel.

§ 310

lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et Vahek OÜ poolt esitatud hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et Vahek OÜ-le on põhjustanud kahju R.Z ja Dmitri Ivanov oma tegevusega. Seega tuleb mõlemal süüdistataval hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju. Toimunud kohtuistungil R.Z tunnistas hagi. Samuti on R.Z asunud vargusega tekitatud kahju hüvitama. Nimelt on R.Z tasunud kohtuvaidluste ajaks 100 eurot Vahek OÜ-le. Seega on tsiviilhagi summaks 385 eurot. Juhul kui R.Z jätkab 11 kahju hüvitamist ja on enne kohtuotsuse jõustumist tekitatud kahju hüvitanud, siis puudub kannatanul õigus nõuda kahju hüvitamist Dmitri Ivanovilt. Dmitri Ivanov ei tunnistanud varguse toimepanemist ja vaidles vastu esitatud tsiviilhagile. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et hagisummat tuleb vähendada, kuna varaline kahju on tõendamata, asjad ei olnud uued. Kohtu hinnangul ei ole tööriistade hind üle paisutatud. Kannatanu on vähendanud MAKITA nurklihvija väärtust 15 eurole, kuna see oli ammu ostetud. Ilmselgelt uus nurklihvija maksab rohkem. Makita nurgasae ja saejala hinnaks on kannatanu nimetanud 2017.a ostetud esemete ostu hinna. Hinda tõendavad MAKITA sae ostutšekk ja saejala ostukeskkonnas osta.ee oksjonilingi kaudu soetatud hind. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Käesoleval juhul tekib kannatanul kulu seoses varatatud tööriistade asemele ostmisega. Kannatanule tuleb välja mõista kahjuhüvitis, mis võimaldaks tal asemele soetada samaväärsed tööriistad, nagu need olid enne varguse toimepanemist. See tähendab, et VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi. Kohus leiab, et antud kriminaalajas esitatud Vahek OÜ tsiviilhagi on põhjendatud, esitatud mõistlikus suuruses ja kahju on tekitatud süüdistatavate õigusvastase käitumisega, mistõttu kuulub tsiviilhagi täies ulatuses (385 eurot) süüdistatavatelt R.Z-ilt ja Dmitri Ivanovilt solidaarselt väljamõistmisele. Karistamine Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemist ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks kahe – kuni kümneaastase vangistuse, KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja 8 järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 121 lg 1 järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. karistuse mõistmisel KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest arvestab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur. Larissa Tjukina ise ei kasutanud vägivalda, vaid kasutas ära Dmitri Ivanovi poolt rakendatud vägivalda S Gi suhtes. Süüdistatava tegevus ei olnud planeeritud, pigem spontaanne tegu. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust. Kohus nõustub prokuröriga, et Larissa Tjukinat võib karistada sanktsiooni alammääras, s.o 2-aastase vangistusega. Kuna asja arutati lühimenetluses, tuleb Larissa Tjukinale mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb 1 aasta 4 kuud vangistust. Kohus on seisukohal, et Larissa Tjukina suhtes võib talle mõistetud vangistuse jätta täitmisele pööramata. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et KarS §-de 73 ja 74 järgi karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes võib muuta karistuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Samuti on Riigikohtu varasemas praktikas asutud seisukohale, et KarS §-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samal ajal nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtudes (3-1-1-20-16 p 15). Kohus leiab, et Larissa Tjukina puhul esinevad sellised erandlikud asjaolud, mis võimaldavad tema suhtes karistuist täitmisele mitte pöörata. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, tegemist oli juhusliku laadi teoga, ta töötab ning kuriteo toimepanemisest möödunud kahe aasta jooksul ei ole ta uuei kuritegusid toime pannud. Seega võib tema suhtes kohaldada 12 KarS § 73 alusel vangistusest tingimuslikku vabastamist. Kohus määrab katseajaks 1 aasta 6 kuud. poolt mõlema toimepandud kuriteo eest on võimalik mõista nii rahalist karistust kui vangistust. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Dmitri Ivanovi ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades ja rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Dmitri Ivanovi on varem kriminaalkorras karistatud ja varguse pani toime ajal, mil tema suhtes toimetati kriminaalmenetlust varasemalt toimepandud kuritegudes. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et Dmitri Ivanovi tegevus ei olnud väga intensiivne, tegemist oli ühe löögi ja kõrist haaramisega. Arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist. Kohus mõistab karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et oma tegevusega realiseeris Dmitri Ivanov kolm KarS § 199 lõikes 2 toodud koosseisutunnust: korduvus, isikute grupis teo toimepanemine ja sissetungimine. Seega võib tema süüd pidada suureks. Kuna aga Dmitri Ivanov ei olnud initsiaatoriks, ei lõhkunud tabalukku, siis need asjaolud vähendavad tunduvalt süü suurust ja kohus mõistab talle prokuröri poolt küsitud karistuse – 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõistab kohus liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Kuna asja arutati lühimenetluses, tuleb Dmitri Ivanovile mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb 6 kuud vangistust. Dmitri Ivanov on pärast viimati mõistetud karistuse ärakandmist mitu aastat õiguskuulekalt käitunud. Kohus nõustub prokuröriga, et Dmitri Ivanovi puhul võib jätta mõistetud karistuse täitmisele pööramata tingimisi KarS § 73 alusel. Kohus ei nõustu aga prokuröriga selles, et pöörata mingi osa karistusest koheselt täitmisele, kohaldades nn šokivangistust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-99-06 punktis 21 on selgitatud, et Süüdistatav on olnud varasemalt kriminaalkorras karistatud ja ta on kandnud ka reaalset vangistust. 29.01.2013.a Harju Maakohtu poolt karistati KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 6 kuud. Dmitri Ivanov on isikuks, keda on varem karistatud reaalse vangistusega ja ta on kogenud eelnevalt vabaduse võtmisega seonduvat. Seega ei saa loota, et Dmitri Ivanov, kui juba vangistust kandnud isikule, saaks lühiajaline vangistus mõjuda distsiplineerivalt ning oleks karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorda arvestav. Kohus jätab mõistetud karistuse täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud. poolt toimepandud kuriteo eest on võimalik mõista nii rahalist karistust kui vangistust. Kohus nõustub prokuröriga, et R.Z-i puhul ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. R.Z on varem kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajal kannab Harju Maakohtu 07.09.2016.a otsusega KarS § 121 lg 1, 263 p 1, 4 järgi mõistetud ja 07.11.2017.a. täitmisele pööratud 8 kuu 20 päevalist vangistust. Seega tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Karistuse määra valikul võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse, et R.Z oli initsiaator, ta haaras kaasa teise isiku (Dmitri Ivanovi), sest tööriistade üksinda ärakandmine oleks ilmselgelt ebamugav. Kohus arvestab seda, et oma tegevusega realiseeris R.Z kaks KarS § 199 lõikes 2 toodud koosseisutunnust: isikute grupis teo toimepanemine ja sissetungimine. Karistuse kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja 13 kahju vabatahtliku hüvitamise alustamist. Kohus peab võimalikuks mõista R.Z-ile karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna asja arutati lühimenetluses, tuleb R.Z-ile mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandamata osa võrra, järgides karistusseadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Süüdistatav on talle inkrimineeritud kuriteo toime pannud ajal kui eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus oli Harju Maakohtu 07.11.2017.a. määrusega täitmisele pööratud, kuid isik ei olnud läinud karistust kandma. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.09.2016.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis 08.08.2018. a. seisuga on 3 kuud ja 29 päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 7 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaja algust tuleb arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 08.08.2018.a. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära ja sama paragrahvi punkti 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära.

§ 180

lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et nii Larissa Tjukinal, Dmitri Ivanovil ja R.Z esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatavad ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Seega mõistab kohus süüdistatavalt Larissa Tjukinalt

§ 179lg 1 p 1 alusel välja sundraha 1250 eurot.

Lisaks sellele tasu õigusabi osutamise eest kokku 420 eurot. Dmitri Ivanovilt mõistab kohus välja

§ 179

lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot.

§ 183lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik.

Kuivõrd Dmitri Ivanovi suhtes lõpetas kohus

§ 203lg 1 p 1 alusel menetluse süüdistuses Kar

S § 349 järgi, siis on mõistlik jätta 1/3 kaitsjatasudest riigi kanda. Dmitri Ivanovilt mõistab kohus välja 540 eurost kaitsjatasudest 360 eurot. Ülejäänud 180 eurot jääb riigi kanda. R.Z-ilt mõistab kohus välja

§ 179lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot ja kaitsjatasud kokku 300 eurot.

Arvestades kriminaalmenetluse kulude suurust ning asjaolu, et Dmitri Ivanov hetkel ei tööta ja R.Z-i puhul vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine süüdistatavatel ilmselgelt üle jõu. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kõikidel süüdistatavatel ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Asitõendid ja salvestised Kriminaalasjas on kaks CD-R plaati ja üks DVD -plaat kõne-ja videosalvestustega. Need asuvad kriminaalasja materjalide juures. Kohus leiab, et kriminaalasja nr 16231601133: CD-R plaat häirekeskusesse tehtud kõnede helisalvestistega ja DVD-plaat Grossi kaupluse turvakaamera 14 videosalvestusega ja kriminaalasja nr 18231600434: CD-R plaat turvakaamera videosalvestusega tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindub

§ 238lg 1 p.

1. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 31.08.2018.a kell 13.
2. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 15