järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust.
a kohtuotsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 812 üldkasuliku töö tunni, s.o 1 aasta 1 kuu 11 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Z.R-ile liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 11 päeva vangistust.
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 22.04.2016. 27.04.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Z.R-i vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Z.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult, mille kohaselt toetab prokuratuur Z.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör leiab, et kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded on antud isiku puhul vajalikud, vangla poolt soovitatud lisakohustused maandavad riske. Z.R avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Z.R selgitas esmalt, et kuriteo pani ta toime, kuna ta oli elukaaslase surma pärast depressioonis ja otsis abi alkoholist, kuid on nüüd depressioonist üle saanud. Seejärel selgus, et elukaaslane suri tegelikult juba 4 aastat tagasi ja alkoholiprobleem oli tal ka varem. Kuritegu on muuhulgas toime pandud katseajal. Kuriteo toimepanemise ajal oli Z.R juba uus elukaaslane, kes kinnipeetava sõnul käib tööl ja viina ei võta. Vanglas on Z.R käinud psühholoogi juures ja alkoholiga seoses nõustamisel. Vabanemisel plaanib ta lasta teha süsti alkoholi vastu. Lisaks avaldas Z.R , et ta ei mäleta, mitmel korral ta kriminaalkorras karistatud on, kuna tal on haigusest tingitud mälukaotus. Enne vangistust, eelmise aasta veebruaris, tehti talle peavalude tõttu kompuuter-uuring ning peeti võimalikuks, et tal on kasvaja. Teda saadeti Tartusse täiendavatele uuringutele, kuid uue kuriteo ja vanglakaristuse tõttu jäi uuringutel käimata. Vanglas uuringuid ei tehta, kuna see maksab palju ja võtab kaua aega. Ravile on võimalik minna pärast vabanemist. Kaitsja leiab, et Z.R-i võib vabastada enne tähtaega elektroonilise valvega. Vabanemisel võib elektroonilise valve kestusaeg olla ka pikem kui kolm kuud. Kaitsja hinnangul seisneb Z.R-i viga alkoholiprobleemis. Z.R-i praegune elukaaslane on korralik inimene, kes püüab Z.R-ile toeks olla. Erinevalt eelmisest elukaaslasest, ei tarvita praegune elukaaslane alkoholi. Vabanemisel võib panna Z.R-ile kohustuse läbida alkoholivastane ravi. Kaitsja märkis veel, et Z.R-i tervis on praeguseks kõvasti kannatada saanud. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Z.R temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Z.R-i võimalikku vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa. Korter kuulub kinnipeetava elukaaslasele xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxon andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Z.R-i vabastamine selleks seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud ega kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. Z.R-i karistusandmetest nähtuvalt on teda kriminaalkorras karistatud 13 korral, vangistust kannab Z.R juba 8 korda. Varasemalt on Z.R-i karistatud eriliigiliste kuriteguderöövi, varguse, mootorsõiduki ärandamise, omavolilise sissetungi, kehalise väärkohtlemise ning alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Käesolevat karistust kannab Z.R taas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Samalaadse kuriteo eest karistati Z.R-i juba viiendat korda. Oluline on seegi, et kuriteod, mille eest Z.R käesolevat vangistust kannab, on toime pandud erinevate otsustega määrtatud katseajal. Z.R-ile on korduvalt antud võimalus kanda karistust vabaduses olles, vabastades ta tingimuslikult vangistuse kandmisest Tartu Maakohtu otsusega 1-12-8629 ning asendades vangistuse üldkasuliku tööga Viru Maakohtu otsusega 1-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.