Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD If P&C Insurance AS esitas 17.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1158,00 euro saamiseks. Kohus tegi 28.2023 võlgnikule makseettepaneku, milles võlgnikult nõutav summa koos nõude ja menetluskuludega kokku on 1246,17 eurot. Kohtumäärus on võlgnikule on kätte toimetatud 05.03.2023 aadressil XXX. Võlgnik I. V. esitas 10.03.2023 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt tunnistab võlgnik nõuet põhinõude ulatuses, summas 1 030,70 eurot. Pärnu Maakohus 31. märtsi 2023 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis If P&C Insurance AS nõude I. V. vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.04.2023 määrusega jättis kohus avalduse (hagi) käiguta, andes avaldajale (hagejale) tähtaja 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esindaja esitas 25.04.2023 kohtule taotluse maksekäsu tegemiseks, kuna võlgnik on tunnistanud põhinõuet summas 1030,70 eurot. Avaldaja palus vastavalt
lg 11, § 172 lg 9 ja § 4842 maksekäsk võlgniku poolt tunnustatud osas summale 1030,70 eurot; mõista võlgnikult välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 85,00 eurot; ning lõpetada menetlus tsiviilasjas seoses avaldaja loobumisega kõrvalnõuete (sissenõudekulud, viivis) nõudest, so avaldaja ei soovi nende nõuete osas hagi esitada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 487 lg 11 kohaselt kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. 2
kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on avaldaja tasunud 17.02.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot. Kuna kohus teeb maksekäsu 1 030,70 euro sissenõudmise osas ning taolise nõude esitamisel oleks avaldajal tulnud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 6 alusel tasuda 65 eurot riigilõivu (3% nõudelt, kuid mitte vähem kui 65 eurot), siis tuleb
kohaselt võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv 65 euro ulatuses ja menetluskulud summas 20 eurot.
lg 2 kohaselt võib võlgnik määruskaebuses tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.