← Eesti

2-23-1438/6

Obsah (11)§ 394§ 416§ 317§ 407§ 444§ 468§ 173§ 174§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2023.a. Rakvere Tsiviilasja number 2-23-1438 Tsiviilasi OMEGA INVEST OÜ

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Hageja OMEGA INVEST OÜ esindaja esitas
  2. jaanuaril
  3. a hagi kostja M.P. vastu 9 463,28 euro võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a määrusega võeti hagiavaldus menetlusse.
  6. Hagiavalduse kohaselt kostja on sõlminud
  7. jaanuaril
  8. a laenuandjaga TF Bank AB (publ) Eesti filiaal laenulepingu nr xxxx, millega on kokku lepitud laenujäägis summas 8 400,80 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidiandjale krediiti igakuiste maksetena pangakontole vastavalt poolte vahel sõlmitud maksegraafikule 84 kuu jooksul intressimääraga 17,90% aastas. Maksetega hilinemisega tekib krediidiandjal õigus nõuda viivist 17,90% aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, siis tulenevalt laenulepingu tingimuse punktist 5.5.2 oli TF Bank AB (publ) Eesti filiaalil õigus laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles TF Bank AB (publ) Eesti filiaal
  9. augustil
  10. a lepingu erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 102,28 eurot, seejuures kostja viimane tagasimakse oli
  11. juulil
  12. a, kuigi kostja kohustus tasuma
  13. aprillil
  14. a. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset laenusumma katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 8 298,52 eurot (8 400,80 – 102,28) ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista. Laenulepingus pooled leppisid kokku intressimääraks 17,90% aastas. Kostja oli kohustatud tasuma intressi teatud suuruses, mis tuleneb lepingu maksegraafikust. Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele 2

(4)
  4. õigus nõuda tasumata intressi, seega juhindudes eeltoodud selgitustest palub hageja kostjalt välja mõista intressi perioodil
  5. maist
  6. a (maksegraafiku
  7. osamakse) kuni
  8. augustini
  9. a (laenulepingu ülesütlemiseni) summas 490,42 eurot. Vastavalt laenulepingu tingimustele nõuab hageja viivist 17,90% aastas. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast
  10. augustist
  11. a kuni
  12. jaanuarini
  13. a (hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb hagejale viivist 634,34 eurot. Hageja palub kostjalt ka välja mõista võlaõigusseaduse § 1132 lõike 2 punkti 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Hageja taotleb lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks xxxx. Kohus saatis kohtudokumendid aadressile xxxx. Kohtudokumendid tagastati märkega „ei ela/asu aadressil“. Kohus edastas kostjale dokumendid e-posti aadressile xxxx – puudub vastus. Viru Maakohtu
  14. veebruari
  15. a määrusega kohaldati kostjale menetlusdokumendina hagiavalduse teatavakstegemist Ametlike Teadaannete kaudu vastava teate avaldamisega kohtuteadete rubriigis. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates.

§ 317

lõike 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

  1. veebruaril
  2. a ja loeti kättetoimetatuks
  3. märtsil
  4. a, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt
  5. märtsiks
  6. a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 7.

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

  1. Hageja palub menetluskuludena kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 770 eurot ja õigusbikulu summas 200 eurot ning viivise menetluskuludelt.
  2. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. 3

(4)
  1. Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, mis sisaldab nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist ning hagi kohtusse esitamist. Kohus leiab, et õigusabikulu nõue kuulub rahuldamisele.
  2. Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 970 eurot (770 + 200). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 12.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. 13.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.