← Eesti

1-22-3347/71

Obsah (7)§ 184§ 65§ 68§ 83§ 191§ 58§ 57

1-22-3347 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprillil 2023. a Tallinn Kriminaalasja number 1-22-3347 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 9.

veebruari

  1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Asja arutamise viis Kaitsja Süüdistatava kaitsja Aleksei Smelov Liis Vainola Avalik kohtuistung Tallinnas
  2. märtsil 2023 VIKTOR JEKIMOV, ik 39107012223; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel vene keel; XXX; elukoht XXX; XXX. Kahtlustatavana kinni peetud 10.12.2021, tõkend vahistamine alates 11.12.
  3. Varem karistatud Harju Maakohtu 02.03.2020 otsusega nr 1-20-1448

§ 184

lg 1 ja § 121 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat, millest koheselt kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust ning vangistus 2 aastat 6 kuud jäeti täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga (kuni 01.03.2024). Aleksei Smelov Tõlk Marianna Sidorok Süüdistatav RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a kohtuotsus Viktor Jekimovi suhtes jätta muutmata ning kaitsja esitatud apellatsioon rahuldamata.
  4. Süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Harju Maakohtu 09.02.2023 otsusega tunnistati Viktor Jekimov süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Viktor Jekimovile mõistetud karistust (6 aastat 6 kuud vangistust) Harju Maakohtu 02.03.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1448 mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat 6 kuud vangistuse) võrra ning mõisteti talle liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Määrati, et

§ 68

lg 1 alusel arvestatakse Viktor Jekimovi karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 10.12.2021. Määrati, et kohtuotsuse jõustudes kohaldatakse asitõenditele ja äravõetud esemetele järgmisi meetmeid: Konfiskeerida Viktor Jekimovilt 3090 eurot ning sõiduauto Toyota Corolla (registreerimismärk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX)

§ 83lg 1 alusel.

Raha on hoiul Rahandusministeeriumi Swedbank AS-s asuval kontol nr EE932200221023778606, sõiduk asub PPA Põhja prefektuuri parklas. Jätta Viktor Jekimovile kuuluv 3090 eurot ja Toyota Corolla (registreerimismärk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX), mis arestiti Harju Maakohtu 21.12.2021 määrusega nr 1-21-8800 ja 03.03.2022 määrusega nr 1-22-1020, konfiskeerimise tagamiseks aresti alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni; Mobiiltelefon iPhone 12 Mini (asub hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) vabastada Harju Maakohtu 03.03.2022 määrusega nr 1-22-1020 seatud aresti alt ja tagastada Viktor Jekimovile või tema poolt volitatud isikule; Viktor Jekimovi mobiiltelefoni koopiafailid ja fotod (asuvad PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) kustutada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Narkootilise aine ekspertiisist 21E-AN1769 järele jäänud kanep (asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, Tervise 30, Tallinn) konfiskeerida Viktor Jekimovilt

§ 83

lg 4 ja

§ 191

alusel ning jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks NPALS § 7 lg 3 alusel; kilekotid, vaakumpakendid, fooliumvoldikud ning üks digitaalne kaal (asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn) konfiskeerida Viktor Jekimovilt

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti välja Viktor Jekimovilt riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 2592,30 eurot. Võimaldati KrMS § 180 lg 3 alusel Viktor Jekimovil menetluskulud tasuda ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena järgmiselt: esimesel 11-nel kuul 216,02 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 216,08 eurot. 2. Viktor Jekimovit süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo. Kokkuvõtvalt seisneb süüdistus selles, et Viktor Jekimov isikuna, kes on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 02.03.2020 otsusega nr 1-20-1448

§ 184

lg 1 järgi, omandas ühiselt ja kooskõlastatult X-ga ebaseaduslikult 10.12.2021 kella 10.30 paiku Haabersti tn 1 asuvas Haabersti Rimi Hypermarketi parklas Q-lt 963,70 grammi kanepit, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 13-20%. Seda kanepit hoidis Viktor Jekimov koos X-ga enda sõidukis Toyota Corolla registreerimisnumbriga XXXXXX, millega sõitsid aadressile Tallinn YYY. Seal suundusid mõlemad kortermaja trepikotta, kus kahtlustatavatena kinni pidamise käigus viskas X kilekoti kanepiga maha. Samuti omandas Viktor Jekimov eelnevalt ebaseaduslikult 14,19 grammi kanepit 2

(9)THC sisaldusega 18%, mida hoidis kuni läbiotsimiseni 10.12.2021 kell 11.28 enda elukohas Tallinnas XXX. SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON
  1. Apellatsiooni Harju Maakohtu 09.02.
  2. a otsusele esitas süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 09.02.
  3. a kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 osas, millega Harju Maakohus mõistis Viktor Jekimovi süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Alternatiivselt palub apellant tühistada Harju Maakohtu 09.02.2023 kohtuotsus karistuse osas (resolutsiooni punktid 2 ja 3) ning mõista Viktor Jekimovile kergema karistuse. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 09.02.2023 kohtuotsus vara konfiskeerimise osas (resolutsiooni punkt 5) ning jätta konfiskeerimata Viktor Jekimovilt 3090 eurot ning tagastada see Viktor Jekimovile või tema poolt volitatud isikule; jätta konfiskeerimata sõiduauto Toyota Corolla (registreerimismärk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX) ning tagastada see Viktor Jekimovile või tema poolt volitatud isikule. 3.1. Apellant nõustub Harju Maakohtu otsuse resolutsiooni punktiga 1 üksnes osas, millega kohus tunnistas V. Jekimovi süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ehk suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo. Samas kaitsja ei nõustu otsuse punktiga 1, milles tunnistati V. Jekimovi süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ehk põhiliselt vaidleb apellant ühe kuriteoepisoodi osas, milles maakohus tunnistas V. Jekimovi süüdi isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Apellandi veendumusel ei ole uurimise käigus tõendamist leidnud prokuratuuri hüpotees, et V. Jekimov oleks süüdistuses kirjeldatud ajal omandanud ning hoidnud narkootilist ainet suures koguses kooskõlastatult isikute grupis koos X-ga või kellegi teisega. Vaidlust pole selles, et 10.12.2021. a toimus narkootilise aine käitlemine, mis seisnes vähemalt kanepi üleandmises Q poolt X-le, mistõttu ei ole ka vaidlust kuriteo objektiivse koosseisu üle, küll aga vaidleb apellant V. Jekimovi osaluse osas selles episoodis. Apellant on seisukohal, et maakohus on leidnud ekslikult, et V. Jekimovi ütlused ja kaitseversioon ei haaku muude asjas tuvastamist leidnud asjaoludega üksnes selle pärast, et V. Jekimovi arvelduskontole ei laekunud rahalised vahendid Bolt Operations OÜ-lt ning ka seetõttu, et kinnipidamise ajal puudus V. Jekimovil mobiiltelefon, millega kliendi teenindamine fikseerida, kuna V. Jekimovi kahtlustatavana kinnipidamisel oli kaasas 3090 eurot. Apellant juhib tähelepanu asjaolule, et tegelikult ei olnud 10.12.2021 kahtlustatavana kinnipidamisel V. Jekimovil kaasas 3090 eurot, vaid eelnimetatud summa oli V. Jekimovi elukohas (läbiotsimisprotokoll (II kd, tl 17‒20)). Sellest tulenevalt ei leidnud kinnitust prokuratuuri verisoon sellest, et V. Jekimovil oli kaasas rahasumma, mis on samas suurusjärgus summaga, mille X ütluste kohaselt pidi V. Jekimov talle pärast kanepitehingut tasuma. Arvestades asjaoluga, et V. Jekimovi omandis (kodus) oli olemas rahasumma, millise eest soovi korral oleks V. Jekimov võimeline iseseisvalt soetama temale etteheidetud episoodis kanepit ning tal oli ka sõiduauto ja muud vajalikud võimalused sh telefon, millega ta saaks vajaduse korral teha Telegrammi konto ja nõutud postituse, on sellisel juhul täiesti arusaamatu, ebaloogiline X kaasamine tehingusse, kuna soovi korral oleks V Jekimov võimeline ise sooritama kanepi ostu-müügi tehingu. Apellant ei nõustu, et 3090 eurot on üldse seotud inkrimineeritava episoodiga, sest arusaamatu ning ebaloogiline on ka see, miks oleks pidanud V. Jekimov hoidma raha kodus olukorras, kus tõele vastaksid X ütlused, milliste kohaselt V. Jekimov oleks pidanud kohe peale kanepi ostutehingut maksma X-le raha. Samuti leiab apellant, et telefoni puudumine ei tõenda ega tähenda antud olukorras mitte midagi, sest V. Jekimov on selgitanud, et ta osutas n-ö „taksoteenust“ X-le tööst vabal ajal. Sellest tulenevalt ei pidanudki V. Jekimovil olema kaasas mobiiltelefoni, sest osutades X-le taksoteenust, tegutses V. Jekimov vabal ajal ning tal polnud vaja fikseerida kliendi teenindamist. Sarnaselt ei oma 3

(9)tähtsust, kas ja millal viimati töötas ta „taksojuhina“. Tähtis on käesoleva teo tõendamisel tõendada subjektiivsete tunnuste olemasolu ning nende täitmine V. Jekimovi poolt. Eeltoodust tulenevalt asub apellant seisukohale, et puudub alus kahelda V. Jekimovi ütluste usaldusväärsuses üksnes eelkirjeldatud põhjustel ning ka seetõttu, et tema ütlused ei kinnita süüdistuse versiooni. 3.2. Apellant leiab, et praeguses krimimaalasjas on tegemist „sõna-sõna vastu“ olukorraga ehk üks süüdistatav annab süüstavaid ütlusi teise vastu ning neid ütlusi pole võimalik kontrollida ja kinnitada teiste tõenditega. Järelikult peab süüdistatava puhul, kelle vastu selliseid ütlusi antakse, rakendama KrMS § 7 lg-s 3 sätestatut. Maakohus on ekslikult leidnud, et V. Jekimovi ja X tegevus oli ühine ja kooskõlastatud. Vastupidi, tõendatud on, et kanepi soetamisega tegeles X ise, kes lõi Telegrammi postituse ning suhtles ja leppis kokku kanepi üleandmise asjaolud Q-ga.

§ 184

lg 2 p 1 tõendamisel on tähtis tõendada grupiviisilist tegevust ehk ühist ja kooskõlastatud tegevust, mis käesoleval juhul on jäänud apellandi hinnangul täies ulatuses tõendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab apellant, et antud kohtumenetluse käigus pole leidnud tõendamist, et: • V. Jekimov on olnud teadlik võimaliku narkootilise aine käitlemisest; • ilma V. Jekimovita polnud võimalik toime panna eelpool kirjeldatud kuritegu ehk, et V. Jekimovi panus teosse on olnud oluline; • V. Jekimovi tegevus täiendab teiste kaassüüdistatavate tegevust selliselt, et tulemuseks moodustub ühtne tervik; • et V. Jekimovil oleks olnud võimalus otsustada kas ja kuidas tegu toime panna. Seetõttu on apellant seisukohal, et grupiviisiline tegevus antud kriminaalmenetluses V. Jekimovi suhtes on jäänud tõendamata. Ning üksnes viibimine ühes ruumis teiste kaassüüdistatavatega ei tähenda veel automaatselt kooskõlastatud ja ühist tegevust. 3.3. Apellant on seisukohal, et V. Jekimovi tegevuse ja süüdistusejärgse lõpptulemuse vahel puudub igasugune põhjuslik seos. Nimelt ei ole tõendatud, et V. Jekimovi tegevuses on leitavad

§ 184lg 2 p-le 1 viitavaid asjaolud.

Kuna kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et V. Jekimov on ise või teist isikut ära kasutades käidelnud kanepit ning pole tõendatud V. Jekimovi tahet või teadmist, et X olles tema kõrval, käitleb kanepit suures koguses, on ka ekslik kohtu järeldus, et V. Jekimov on ühiselt ja kooskõlastatult omandanud ning seejärel hoidnud narkootilist ainet kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni. Apellant on seisukohal, et kriminaalmenetluse käigus olid tuvastatud sellised olulised asjaolud, mis räägivad V. Jekimovi kasuks (et ta ei ole narkootikumide käitlemisega tegelenud) ja mille peale ei ole vajalikku tähelepanu maakohus pööranud ja nimelt: 1). V. Jekimovi DNA ja/või sõrmejälgi pole leitud korrakaitseametnike poolt äravõetud kanepilt ja selle pakendilt; 2). Tema elukohas ja ära võetud seadmetest ei ole midagi leitud, mis viitaks sellele, et V. Jekimov on kuidagi seotud narkootikumide käitlemisega suures koguses. Lõppkokkuvõttes asub apellant seisukohale, et maakohus ei saa sedavõrd suurt osa tõenditest ise sisustada, nagu seda teeb prokurör, andes tõenditele süüstava tõlgenduse. Eeltoodust tulenevalt leiab apellant, et narkootilise aine suures koguses käitlemine grupis V. Jekimovi poolt ei ole tõendamist leidnud. Seega ei ole täidetud ka

§ 184lg 2 p 1 kuriteo subjektiivne koosseis, mistõttu tuleb V.

Jekimov mõista

§ 184lg 2 p 1 järgi õigeks.

3.4. Süüdistatavale mõistetud karistuse osas ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puuduvad V. Jekimovi osas karistust kergendavad asjaolud. Samuti võttis maakohus ekslikult arvesse hoopis karistust raskendavaid asjaolusid. Nimelt leidis kohus ekslikult, et koos V. Jekimoviga soetatud kanep oli mõeldud edasimüügiks ehk tulu teenimiseks ehk raskendavale asjaolule

§ 58p 1 tähenduses.

Apellant ei nõustu eelkirjeldatud kohtu seisukohaga põhjusel, et esiteks pole tõendatud, et V. Jekimov üldse osales suures koguses kanepi käitlemises. Isegi, kui lähtuda hüpoteetiliselt, et V. Jekimov on selles süüdi, siis tõendamata on, et käsitletavas episoodis kirjeldatud kanep oli mõeldud edasimüügiks ehk tulu teenimiseks. 4

(9)Kohus jättis põhjendamatult arvestamata karistust kergendava asjaolu, mis seisnes süü ülestunnistamises ning puhtsüdamlikus kahetsuses episoodis, mis oli inkrimineeritud V. Jekimovile

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Apellant palub lugeda V. Jekimovi süü ülestunnistamine ja kahetsus karistust kergendava asjaoluna temale etteheidetud episoodis, mille kohaselt omandas V. Jekimov eelnevalt ebaseaduslikult 14,19 grammi kanepit THC sisaldusega 18%, mida hoidis kuni läbiotsimiseni 10.12.2021 kell 11.28 enda elukohas Tallinnas XXX. Sarnaselt leiab apellant, et karistuse määramisel tuleb suuremas osas pöörata tähelepanu, et kanepit, peetakse nõrgemaks narkootiliseks aineks, mistõttu on ebaõiglane mõista V. Jekimovile sama range karistus, nagu oleks ta käidelnud raskemaliigi narkootilist ainet, nagu näiteks kokaiin, amfetamiin vms. (vt RKKKo nr 1-17-10162/351, p 41 ja RKKKo nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76; RKKKo nr 31-1-121- 06, p 11). 3.5. Sõiduauto ja raha

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerimise osas märgib apellant, et viidatud sätte kohaselt kohus võib (kuid ei pea) konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Apellant leiab, et sõiduauto Toyota Corolla konfiskeerimine süüteo toimepanemise vahendina, on täiesti põhjendamatu, sest tegemist ei ole esemega, mille valdamine on ohtlik. Samuti käesoleval juhul ei saa väita, et just auto oli süüteo toimepanemise vahendiks, millest sõltus süüteo toimepanemine. Käesoleval juhul selliseks vahendiks võiks pidada hoopis mobiiltelefone, milliste abil leppisid kuriteos kokku Q ja X. Peale selle sõiduauto Toyora Corolla on suure väärtusega, mistõttu selle konfiskeerimine on karistusliku mõjuga, mis käesoleval juhul on samuti täiesti põhjendamatu. Apellant asub seisukohale, et sõiduauto Toyota Corolla (registreerimismärk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX) konfiskeerimine

§ 83lg 1 alusel on põhjendamatu, mistõttu tuleb jätta sõiduauto konfiskeerimata.

Raha summas 3090 eurot ei olnud V. Jekimoviga kaasas kinnipidamise ajal, seega ei nõustu apellant, et just selle raha oleks V. Jekimov pidanud üle andma X-le kanepi eest, mistõttu puudub igasugune seos äravõetud rahavahenditel V. Jekimovile inkrimineeritava süüteoga. Seega vaidleb apellant vastu, et 3090 eurot on üldse võimalik käsitleda süüteo toimepanemise vahendina ning leiab, et 3090 eurot tuleb

§ 83lg 1 alusel jätta konfiskeerimata.

KOHTUISTUNG

  1. Ringkonnakohtus toimunud istungil jäi kaitsja oma apellatsioonis väljendatud seisukohtade ning taotluste juurde. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni ning palus see rahuldada. Prokurör vaidles süüdistatava kaitsja apellatsioonile vastu ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHEJNDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära pooled, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja kaitsja apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et süüdistatava kaitsja apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  3. Esitatud apellatsioonis vaidlustab kaitsja süüdistatava poolt grupis X-ga 10.12.2021 kella 10.30 paiku Haabersti Rimi Hypermarketi parklas Q-lt 963,70 grammi kanepi omandamist. Kaitsja märgib, et puudub vaidlus selles, et 10.12.
  4. a toimus narkootilise aine käitlemine, mis seisnes vähemalt kanepi üleandmises Q poolt X-le, mis toimus V. Jekimovi juuresolekul, mistõttu ei ole ka vaidlust kuriteo objektiivse koosseisu üle. Sisuliselt taanduvad selles süüdistusepisoodis kaitsja argumendid sellele, et V. Jekimovi tegevuses puudub subjektiivne kuriteokoosseis - süüdistatav ei 5

(9)teadnud, et X paneb tema kõrval toime narkokuriteo. Kohtukolleegium kaitsja sellise järeldusega ei nõustu. Ringkonnakohus märgib sissejuhatavalt, et esitatud apellatsioonis kaitsja üksnes kordab maakohtus juba esitatud kaitseversiooni toimunust ning sisuliselt palub maakohtu poolt kogumis hinnatud tõenditele teissuguse hinnangu andmist. 6.1. Süüdistatava kaitsja toob apellatsioonis välja, et maakohus on tõendite hindamisel teinud vigu. Kaitsja vaidleb vastu maakohtu poolt tuvastatule, et süüdistatavalt äravõetud raha summas 3090 eurot, mis oli süüdistusversiooni kohaselt mõeldud Xle kanepi eest üleandmiseks, oli leitud V. Jekimovi kinnipidamisel. Kaitsja juhib tähelepanu, et nimetatud summa leiti ning võeti ära V. Jekimovi kodu läbiotsimisel. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja selline argument ei vasta maakohtus uuritud tõenditest tulenevale teabele ning viitab sellele, et kaitsja kas pole piisavalt tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega või eksitab kohut. Nimelt V. Jekimovi 10.12.2021

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ning sellele lisatud fototabelist nähtub, et tema kinnipidamisel kell 10.55 aadressil Tallinn, YYY trepikojas oli V. Jekimovilt ära võetud rahalised vahendid kokku summas 3090 eurot, kusjuures 90 eurot oli leitud V. Jekimovi seljas olnud jope alusemises taskus asunud rahakotist ning 3000 eurot jope parempoolsest ülemisest taskust (Kd II lk 5-10). 10.12.2021 V. Jekimovi elukohas aadressil Raadiku 13-52, Tallinn toimunud läbiotsimisel rahalisi vahendeid ei leitud (Kd II lk 1720). Avalikest teabeallikatest (maps.google.ee) on tuvastatav, et V. Jekimovi kinnipidamise aadressi ning elukoha aadressi vahel olev vahemaa moodustab 4,2 km. 6.

  1. Apellant leiab, et praeguses kriminaalasjas tegemist on „sõna-sõna vastu“ olukorraga, kus kaassüüdistatav X annab V. Jekimovi vastu süüstavaid ütlusi ning neid pole võimalik kontrollida ega kinnitada teiste tõenditega. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja selline argument on põhjendamatu ega tugine maakohtus uuritud ning põhjalikult analüüsitud tõendikogumile. 6.2.1 Kohtukolleegium märgib esmalt, et maakohtus V. Jekimovi ning tema kaitsja A. Smelovi osavõtul ristküsitletud X ütlused pole kaugeltki ainsaks tõendiks, millel süüdimõistev kohtuotsus tugineb. Teiseks tuleb märkida, et maakohtu istungil ega esitatud apellatsioonis ei seadnud kaitsja kahtluse alla X maakohtus antud ütluste usaldusväärsust. Nimelt ei juhtinud kaitsja maakohtu istungil tähelepanu asjaolule, et X eeluurimisel ning kohtulikul uurimisel antud ütluste vahel oleks esinenud vastuolud ega taotlenud X poolt eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütluste kõrvutamist võimalike vastuolude kõrvaldamiseks. (Kd I lk 252-255). See tähendab, et X ütlused on olnud ajas muutumatud. Lisaks riimusid tema ütlused ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega (v.a. V. Jekimovi ütlused), seega on X ütlused usaldusväärsed. 6.2.
  2. Erinevalt X ütlustest jättis maakohus süüdistatav V. Jekimovi ütlused ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõrvale osas, milles ta eitas X-ga kanepiostu kokkulepet, koos kanepi ostutehingus osalemist ja teadlikkust sõidukisse pandud kanepist, väitis 10.12.2021 vaid taksoteenuse osutamist X-le. Maakohus tuvastas õigesti, et V. Jekimovi ristküsitlemisel antud ütlused viidatud osas erinevad eeluurimisel antud ütlustega ega riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Väärib märkimist, et V. Jekimovi ütluste osaliselt ebausaldusväärseteks tunnistamist ning tõendikogumist kõrvale jätmist kaitsja eraldi ei vaidlustagi. Sarnaselt maakohtuga sedastab ringkonnakohus, et süüdistatava argumendid X-le üksnes taksoteenuse osutamise kohta, lükkab ümber tema objektiivne käitumine Haabersti tn 1 asuvas Haabersti Rimi Hypermarketi parklas ning seejärel aadressil Tallinn YYY, mis on fikseeritud jälitustoimingu protokolliga (I kd, tl 100, ümbrik 101, DVD-Rplaat salvestistega) ja sellele lisatud videosalvestisega. Nii maakohtus kui ka esitatud apellatsioonis toob kaitsja argumendina välja, et X ja V. Jekimov liikusid 10.12.2021 koos, kuna neid seob sõprus. Selline väide on ümber lükatud X kohtuistungil antud ütlustega, et nad ei ole sõbrad, vaid on lihtsalt tuttavad. Selliselt puuduvad mistahes mõistlikud argumendid, miks taksoteenust osutav tuttavast 6

(9)taksojuht peaks oma klient X isiklikult saatma Rimi kauplusse, jättes oma auto uksed lukustamata, tulles ca poolt tundi hiljem auto juurde, asuma läbi tagaukse aknaklaasi uurima, kas midagi on vahepeal jäetud tagaistme piirkonda. Eespool viidatud jälitusprotokolliga on tõendatud, et X ja V. Jekimovi äraolekul narkootilise aine müüja (Q) avas Rimi parklas Toyota Corolla vasakpoolse tagumise ukse ning asetas paki autosse juhiistme tagusesse piirkonda. Järgnevalt liiguti jälitusprotokolli kohaselt sõiduautoga Toyota Corolla (reg. nr XXXXXX) YYY lähistele, kus süüdistatav parkis auto ning seejärel V. Jekimov ja X koos narkootilist ainet sisaldava kilekotiga sisenesid YYY trepikotta, kus peeti politseitöötajate poolt kinni. Taaskord väärib märkimist, et eluliselt on mitteusutav, et taksoteenust osutav tuttav peab mingil põhjusel liikuma oma kliendi elukohta. Süüdistatav seletas, et soovis X-ga tema elukohas kanepit suitsetada. See versioon on ümber lükatud X ütlustega ning lisaks see on ka eluliselt mitteusutav olukorras, kus V. Jekimovil endal oli kodus kanep koguses 14,19 grammi väidetavalt enda tarbeks olemas. V. Jekimovi kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti ära tema seljas olnud jope parempoolsest ülemisest 3000 eurot sularaha. X ütluste kohaselt pidi V. Jekimov Rimi parklas üleantud kanepi eest maksma X-le 3000 eurot. 6.2.3. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Sama regulatsiooni lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Viidatud regulatsioonist tulenevalt ei oma praeguse kriminaalasja õigeks lahendamiseks olemasoleva uuritud tõendikogumi juures mingisugust tähtsust asjaolu, et V. Jekimovi DNA ja/või sõrmejälgi pole leitud äravõetud kanepilt ja selle pakendilt; V. Jekimovi elukohast ei ole leitud midagi, mis viitaks sellele, et V. Jekimov oleks seotud narkootikumide käitlemisega suures koguses. Tõendite kogumis hindamisel tuleb need ka asetada omavahelisse konteksti. Kohtukolleegium on seisukohal, et kriminaalasjas ei eksisteeri alternatiivset konteksti ehk süüdistusversiooniga konkureerivat tõendikogumit, mis lubaks mingilgi määral väita, et kriminaalasjas eksisteerivad kummutamata kahtlused, millised tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Ringkonnakohus leiabki maakohtuga nõustuvalt, et olukorras, kus süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed, pole olemasoleva usaldusväärse tõendikogumi põhjal võimalik tulla maakohtuga võrreldes teistsugusele järeldusele, et V. Jekimovi tegevus 10.12.2021 Haabersti Rimi parklas ‒ sõiduki uste lukustamata jätmine, pooleks tunniks sõidukist eemaldumine ‒ ning seejärel sõidukisse pandud kanepiga YYY aadressile suundumine, kaasas kanepi maksumusele vastav rahasumma, kinnitab V. Jekimovi vähemalt otsest tahtlust omandada ja hoida kanepit ning teha seda üheskoos X-ga. Selliselt on täielikku tõendamist leidnud V. Jekimovi tegevuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 nii objektiivne kui ka subjektiivne kuriteokoosseis ning ainetud on kaitsja apellatsioonis toodud argumendid V. Jekimovi tegevuses selle kooseisu realiseerimise teopanuse puudumisest. 7. Apellant leiab, et sõiduauto Toyota Corolla (registreerimismärk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX) konfiskeerimine süüteo toimepanemise vahendina

§ 83

lg 1 alusel on täiesti põhjendamatu, sest tegemist ei ole esemega, mille valdamine on ohtlik. Samuti käesoleval juhul ei saa väita, et just auto oli süüteo toimepanemise vahendiks, millest sõltus süüteo toimepanemine. Vastuseks kaitsja argumentidele seoses konfiskeerimise kohaldamisega kordab ringkonnakohus kohtupraktikas kinnistunud arusaama, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise absoluutseks sihiks on ühiskondlikku julgeolekut ohustavate esemete, s.o asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastaste tegude toimepanemiseks, kõrvaldamine. Eseme tunnistamisel süüteo toimepanemise vahendiks

§ 83

lg 1 mõttes ei saa kitsalt lähtuda ainult eseme kasutamisfaktist õigusvastase teo toimepanemiseks, vaid tuleb alati täiendavalt tuvastada konkreetse eseme ohtlikkus ümbrusele. Vastasel korral hõlmatakse karistusõiguses põhjusliku seose tuvastamisel laialdaselt kasutusel oleva 7

(9)ekvivalentsusteooria tõttu

§ 83

lg-s 1 toodud süüteo toimepanemise vahendi mõistesse ka esemeid, mille olemus ei ole üldse suunatud õigusvastaste tegude toimepanemisele nagu nt korter narkootilise aine hoidmise korral, maalimistarbed intellektuaalse omandi vastase süüteo toimepanemisel jne (RKKKo nr 3-1-1-27-07). Praeguses kriminaalasjas on maakohus ainuõigesti leidunud, et sõiduautot on kasutatud narkokuriteo toimepanemise vahendina - nimelt sõitis Viktor Jekimov 10.12.2021 Toyota Corollaga Haabersti Rimi parklasse selleks, et müüja saaks sinna panna kanepi. Müüja panigi Toyota Corollasse kanepi ning Viktor Jekimov sõitis koos X-ga YYY aadressile soetatud kaupa kontrollima. Kohtukolleegium märgib, et sisuliselt kasutati sõiduautot lisaks narkootilise aine transportimisele ka selle üleandmise ning peitmise vahendina eesmärgiga vältida füüsilist kontakti kanepi müüjaga ning vahetult narkootilise ainega selle üleandmise hetkel. Samuti oli V. Jekimovi kinnipidamisel tema jopest leitud raha summas 3000 eurot X ütluste kohaselt mõeldud viimasele üleandmiseks narkootilise aine eest. X seletas kohtule, et V. Jekimovi plaan oli tegeleda kanepi edasimüügiga ning V. Jekimov pidi talle edasiselt edasimüügilt veel maksma 1500-2000 eurot. Selliselt on maakohus õigesti leidnud, et V. Jekimovilt leitud raha summas 3090 eurot on narkokuriteo toimepanemise vahendiks. Kaitsja toob välja, et kallihinnalise sõiduauto ja raha summas 3090 eurot konfiskeerimine kuriteo toimepanemise vahendina, on selgelt ebaproportsionaalne. Kohtukolleegium sellega ei nõustu ning märgib, et proportsionaalsuse kaalumisel ei oma tähtsust mitte konfiskeeritava eseme väärtus, vaid selle kasutamisest ühiskondlikule julgeolekule tulenev oht. Maakohus ongi kuriteo vahendi konfiskeerimisotsustuse tegemisel võtnud õigesti arvesse, et V. Jekimov on varasemalt

§ 184

lg 1 järgi narkokuriteo toimepanemise eest karistatud, lisaks soovis ta kuriteo toimepanemise vahendeid kasutades teenida narkokuriteoga tulu, seega on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik võib panna samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Selliselt on põhjendamatu kaitsja seisukoht, et praeguses kriminaalasjas on sõiduauto ja sularaha summas 3090 eurot konfiskeerimine V. Jekimovilt ebaproportsionaalne. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus mõistis V. Jekimovile

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi karistuse, mis vastab nii materiaalõigusele kui ka kohtupraktikas kinnistunud karistuse mõistmise põhimõtetele. Väär on kaitsja seisukoht, et maakohus leidis, et kriminaalasjas puuduvad V. Jekimovi karistust kergendavad asjaolud. Sellist õigusjärelmit maakohtu otsusest ei nähtu. Vastupidi, maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse, et enda elukoha läbiotsimisel andis V. Jekimov vabatahtlikult menetlejatele välja enda tarbeks soetatud ja hoitud kanepi kogusega 14,19 grammi, millega saaks tekitada joobe 18 inimesele. Tegemist on praeguse episoodi puhul

§ 57

lg 3 mõistes maakohtu poolt arvestatud karistust kergendava asjaoluga, milleks on nii puhtsüdamlik kahetsus kui ka antud episoodis süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas on üheselt tõendamist leidnud, et X poolt koos V. Jekimoviga soetatud kanep oli mõeldud edasimüügiks ehk tulu teenimiseks, mis viitab omakasu soovile ehk karistust raskendavale asjaolule

§ 58p 1 tähenduses.

Põhjendamatu on kaitsja seisukoht, et maakohus pole arvesse võtnud, et V. Jekimov käitles kergemat narkootilist ainet. Maakohus on arvestanud, et mõlemal korral käitles süüdistatav kanepit, mida peetakse kohtupraktikas pehmemaliigilisemaks narkootiliseks aineks. Samas teise episoodi puhul sedastas õigesti, et süüdistatavatelt leitud ja äravõetud kanepikogus ületas kuriteokooseisuks vajalikku suurt kogust 128 korda. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kaugelt alla

§-s 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel praeguse kaheepisoodilise narkokuriteo puhul arvestanud seega õigesti nii Viktor Jekimovi süü suurust kui ka ühe episoodi osas karistust kergendava ja teise osas raskendava asjaolu esinemist. 8

(9)
  1. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellandi poolt nimetatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-test 1 ja 2, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  2. veebruari 2023 otsuse Viktor Jekimovi suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
  3. Viktor Jekimovi kaitsja Aleksei Smelov esitas Tallinna Ringkonnakohtule taotluse süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, seega jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. Allkirjastatud digitaalselt 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.