Obsah (13)

§ 150§ 158§ 162§ 22§ 168§ 165§ 65§23§ 171§ 66§ 170§ 172§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18078 Tsiviilasi K. K. (pankrotis) pankrotimenetlu

§ 150

lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotihaldur palub jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 96,00 € tunnis. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 13,40 tundi, palub pankrotihaldur määrata tema tasu suuruseks (13,40*96 €=) 1 286,40 €. Pankrotivarasse kuuluva raha arvelt saab pankrotihalduri tasu välja maksta summas 130,74 eurot (130,74 € tasu + 0,38 € pangateenus = 131,12 € pankrotivarajääk). 397 euro ulatuses taotleb pankrotihaldur tasu väljamaksmist menetlusabi arvelt. Ülejäänud osas, so 758,66 eurot palub pankrotihaldur jätta halduri tasu võlgniku kanda. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, OÜ B2C Konsult, registrikood 10504196, arvelduskonto EEXXX. OÜ B2C Konsult ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus). Maksejõuetuse tekkimise põhjused Maksejõuetuse põhjuseks on ebapiisav perekonna eelarve planeerimise oskus ja võlgniku elukaaslase mängusõltuvus, mille tõttu on perekonn eelarves vajalikud vahendid kulutatud meelelahutusele, mis tõi kaasa vajaduse laenude võtmiseks. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik paari aasta jooksul seoses elukaaslase mängusõltuvusega ning kontrollimata peresissetuleku maha mängimisega vähese sissetuleku juures, võetud kohustuste ning võimetusega võetud kohustusi tagasi maksta. 19.04.2023 määrusega tegi kohus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2000 eurot. Deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur Jüri Truuts poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 193 lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse 3 § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne

1. aasta
2. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni. Ja lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne
3. aasta
4. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
5. peatüki
6. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
7. aasta
8. jaanuarini. Seega kohaldub käesoleval juhul kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus K. K. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 165lg 3 alusel tuleb Jüri Truuts vabastada pankrotihalduri kohustusest K.

K. pankrotimenetluses. Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri taotlusel määrab kohus tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§ 65

lg 12 võib kohus halduri taotlusel määrata tasu

§23

lg 1-3 alusel.

§ 23

lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23

lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 96 eurot tunnis. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud vähemalt 13,40 tundi. Pankrotihaldur palub määrata halduri tasu suuruseks (13,40*96=) 1286,40 eurot. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab halduritasuks 1286,40 eurot.

§ 150

lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. 4 Halduritasu summas 130,74 eurot kuulub väljamaksmisele pankrotivarast. Halduritasu kuulub väljamaksemisele OÜ B2C Konsult, arvelduskonto EEXXX, mille kaudu haldur tegutseb. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

§ 171lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot OÜ-le B2C Konsult, arvelduskonto EEXXX, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri tasu ülejäänud osa, mida menetlusabi ei kata, mõista välja võlgnikult.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et pankrotihalduri hüvitatavad kulud kuuluvad kinnitamisele taotletavas suuruses. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kirjaliku nõusoleku täita usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173): 1.

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

1. teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; 5
2. mitte varjata saadud tulusid ning vara;
3. anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;
4. pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Selgitused usaldusisikule (

§ 172lg 2, 173 lg 3-6): 1.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

1. Punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.
2. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta - täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132).
3. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
4. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 725 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 275 eurost (1 000-725) 25% (68,75 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (206,26 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 793,75 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 206,26 eurot. NB! II pensionisambast tehtavate väljamaksete puhul on tegemist sissetulekuga ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule. Saadud pensionist tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses sätestatud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajaks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
5. aasta
6. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 6