Obsah (4)

§ 158§ 100§ 159§ 115

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-106395 Tsiviilasi Y hagi O. S. e vastu lep

§ 158

lg 1); • võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); • võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§‑d 103 ja 160); • võlausaldaja teatas leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist (

§ 159lg 2). Hageja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama leppetrahvi nõude eelduseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu

1. mai 2017 lahend tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑36‑17, p 11). 3
2. Hagiavalduse kohaselt on hageja parkla XXX (EP63) operaator. Hageja väitel olid
3. märtsil 2018 XXX parkla sissesõidu juurde paigutatud infotahvlid ja liiklusmärgid koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega saab tutvuda. Infotahvlitelt ja liiklusmärkidelt nähtub, et tegemist on hageja poolt opereeritava parkimisalaga EP63 (hagiavaldusele ja hageja
4. novembri 2021 menetlusdokumendile lisatud fotod). Parkimistingimiste p 1 kohaselt väljendab parkimise korraldaja parkimistingimuste avaldamisega parkimislepingu sõlmimise pakkumuse. Sõiduki parklasse parkimisega loetakse, et sõidukijuht on parkimistingimustega nõustunud (dtl 41, 105). Kostja ei esitanud lepingu tingimuste kohta vastuväiteid. Hageja väitel parkis sõiduk
5. märtsil 2018 XXX (EP63) parklas. Sõiduki sel ajal XXX (EP63) parklas parkimine nähtub hagiavaldusele lisatud fotodelt (dtl 33 – 38). Fotodelt on selgelt näha sõiduki tuvastamist võimaldav number, sõiduki parkimine ja selle parkimise aeg (
6. märts 2018). Kostja ei toonud välja asjaolusid ega esitanud tõendeid, millega oleks võimalik lükata ümber hageja esitatud fotodelt nähtuvat asjaolu, et sõiduk parkis
7. märtsil 2018 XXX (EP63) parklas. Kostja väitel oli selle parkimisalal mitu operaatorit, kuid kostja ei väitnud selgelt, et sõiduk oleks olnud pargitud parkimisalale, mida haldas mõni muu isik, ega nimetanud ka sellist isikut. Kostja ei esitanud ka vastavasisulisi tõendeid. Kostja kinnitas, et ta oli
8. märtsil 2018 sõiduki vastutav kasutaja. Hageja ja kostja sõlmisid seega lepingu, millega hageja võimaldas kostjal kasutada hageja poolt opereeritavat parkimisala XXX (EP63) ja kostja kohustus maksma hagejale selle eest parkimistingimuste p 2 esimese lause järgi parkimistasu.
9. Parkimistingimuste p 7 näeb ette, et parkimistingimuste rikkumise korral kuulub rikkuja poolt maksmisele lepptrahv summas kuni 30 (dtl 41, 105) / 60 (dtl 42) eurot. Kostja ei esitanud leppetrahvi kokkuleppe olemasolu ega sisu kohta vastuväiteid. Hageja ja kostja sõlmisid seega kehtiva leppetrahvikokkuleppe.
10. Hageja väitel ei maksnud kostja parkimise eest parkimistasu. Sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu, et sõiduki kojamehe vahel oleks
11. märtsil 2018 olnud parkimistasu maksmist kinnitav kviitung (dtl 33 – 38). Hageja esitatud kontrolöri päringu väljavõttelt ei nähtu samuti, et sõiduki eest oleks
12. märtsil 2018 parkimistasu makstud (dtl 100). Kostja ei esitanud parkimistasu maksmise kohta ühtegi tõendit. Kostja rikkus seega hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut sellega, et ta ei maksnud
13. märtsil 2018 sõiduki hageja parkimisalale parkimise eest tasu.
14. Hageja väitel teatas ta kostjale leppetrahvist nii, et pani leppetrahvinõude kohe sõiduki kojamehe vahele. Kostja vaidles sellele järjepidevalt vastu (vt nt dtl 16, 63, 64, 113). Kostja väitel sai ta leppetrahvist teada ligikaudu kolm aastat hiljem, so siis kui ta sai
15. veebruaril 2021 kirja leppetrahvi kohta. 7.
16. Hageja peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et ta teatas leppetrahvi nõudmisest kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist. Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja 4 valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Selleks, et kostja kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riske, peab hageja seega eelnevalt tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hageja peab antud juhul seega tõendama, et ta tegi tahteavalduse, milles nõudis kostjalt
17. märtsil 2018 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvi, ning et ta edastas sellise sisuga tahteavalduse kostjale mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist. 7.
18. Hageja soovib tõendada seda, et ta teatas kostjale leppetrahvist nii, et pani leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele, leppetrahvinõude (dtl 31) ja fotoga (dtl 38). Leppetrahvi nõudelt nähtub, et hageja nõudis kostjalt
19. märtsil 2018 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. Hageja esitatud fotolt nähtub, et sõiduki kojamehe vahel on
20. märtsil 2018 valge paber, millel on tekst, kuid see tekst ei ole loetav. Hageja ei esitanud tõendina originaalfotot, vaid esitas foto koopia pdf-failina. Hageja esitatud dokumenti ei ole seega võimalik piisavalt suurendada, et sõiduki kojamehe vahel oleval paberilehel olevat teksti oleks võimalik lugeda. Ainuüksi hageja esitatud foto põhjal ei saa seega kindlalt tuvastada, et sõiduki kojamehe vahel on justnimelt hageja tahteavaldus, mille sisuks on nõuda kostjalt
21. märtsil 2018 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. Hageja ei esitanud kohtu ettepanekule vaatamata muid tõendeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et hageja töötaja pani
22. märtsil 2018 sõiduki kojamehe vahele leppetrahvinõude, millega hageja nõudis kostjalt
23. märtsil 2018 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. 7.
24. Kohus ei nõustu hagejaga, et hagejal ei olegi võimalik selliseid tõendeid esitada. Hageja töötaja tegi hageja poolt kohtule esitatud foto. Hagejal on seega olemas foto originaalfail. Foto originaalfaili suurendamine oleks võib-olla võimaldanud muuta sõiduki kojamehe vahele pandud dokumendid kasvõi osaliselt loetavaks. Isegi kui foto originaalfaililt ei ole võimalik tuvastada sõiduki kojamehe vahel olevate dokumentide sisu, oleks hageja tänapäevaste tehniliste võimaluste kättesaadavuse juures saanud hõlpsasti teha foto nii, et sõiduki kojamehe vahel olevate dokumentide peal olev tekst oleks fotolt loetav. Olukorras, kus TsMS § 230 lg 1 ja TsÜS § 70 panevad kindla sisuga tahteavalduse tegemise tõendamise kohustuse hagejale ja hagejal on võimalik vastavat tõendit hõlpsalt luua ja seejärel ka kohtule esitada, ei saa foto pinnalt, millelt ei ole võimalik tahteavalduse sisu lugeda, eeldada, et hageja poolt väidetud sisuga tahteavaldus on tehtud. Seda eriti arvestades, et kostjal on väga raske või isegi võimatu ligikaudu kolm aastat hiljem tuvastada, mis dokumendid tema sõiduki kojamehe vahele pandi, ning tõendada, et ta tegelikult ei saanud leppetrahvi nõudmisest leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele panemisega teada. 7.
25. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja ei tõendanud, et hageja pani
26. märtsil 2018 sõiduki kojamehe vahele kindla sisuga tahteavalduse, millega hageja nõudis kostjalt
27. märtsil 2018 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. 7.
28. Hageja ei esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et hageja oleks edastanud kostjale leppetrahvinõude enne veebruari
29. Meeldetuletuskirjast (dtl 44) ja saadetise teekonna 5 järgimise väljavõttelt (dtl 45) nähtub, et hageja saatis kostjale leppetrahvinõude
30. veebruaril 2021 ning kostja sai selle kätte
31. veebruaril
32. Kostja kinnitusel sai ta leppetrahvist teada
33. veebruaril
34. Hageja sai alates
35. aasta algusest esitada Maanteeametile päringuid sõiduki omanike ja/või vastutavate kasutajate isikute väljaselgitamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu
36. septembri 2018 lahend haldusasjas nr 3-17-321). Hagejal oli seega alates sellest ajast võimalik kostja isik tuvastada ja kostjalt leppetrahvi tasumist nõuda, kuid hageja ei teinud seda. Kostja sai leppetrahvi nõudmisest teada seega ligikaudu kolm aastat pärast sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimist ja parkimistasu maksmata jätmise tuvastamist ning ligikaudu kaks aastat pärast seda, kui hagejal oleks olnud võimalik kostja isik välja selgitada ning kostjale leppetrahvinõue esitada. Kohus leiab arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid ning rikkumise olemust, et kostjal võis tekkida veebruariks 2021 õigustatud arvamus, et temalt ei nõuta
37. märtsil 2018 parkimistasu maksmata jätmise eest enam leppetrahvi. Hageja ei teatanud kostjale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist kostjalt leppetrahvi nõudmisest. Hageja on

§ 159lg 2 alusel seega kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda.

Leppetrahvinõue jääb seetõttu rahuldamata. 8. Hageja soovib kostjalt leppetrahvi sissenõudmise tõttu kantud kulude, so 10 euro, hüvitamist. Hageja väitel tekkisid tal sissenõudmiskulud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse päringute tegemise ning nende andmete alusel kostjale leppetrahvi tasumiseks tähitud nõudekirja saatmise tõttu. Hageja saatis kostjale leppetrahvi tasumiseks nõudekirja veebruaris 2021, so pärast seda, kui hageja oli

§ 159lg 2 alusel kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda (vt ülal).

Hageja ei toonud välja, kas ja kui palju hageja maksis Transpordiametile ja rahvastikuregistrile kostja andmete saamiseks esitatud päringute eest. Hageja ei esitanud nende kulude suuruse kohta tõendeid. Hageja nõue leppetrahvi sissenõudmise kulu 10 euro tasumiseks tuleb jätta

§ 115lg 1 alusel seega rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kohus jätab menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
2. Kostja osales menetluses isiklikult. Kostja ei esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja. Kostjal ei ole seega TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaksmääratavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 6