Obsah (5)

§ 180§ 339§ 44§ 175§ 179

Kriminaalasi nr 1-23-2476 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2023. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-2476 (22940000011) Kohtunik Marek

§ 180

lg 1 alusel mõista Lembit Paalilt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti. Menetluskulude kogusummas 1087 eurot ja 50 senti vabatahtlik tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates.

1. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-23-2476, menetluskulud, Lembit Paal“.
3. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (

1. peatüki
2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 järgi.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

1. Lembit Paali süüdistatakse KarS § 365 lõike 11 ning KarS § 13 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatakse teda KarS § 368 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Lembit Paal, olles xxxxxxxxxxxxxxxx( xxxxx) ainukene juhatuse liige ning tegutsedes äriühingu esindajana, korraldas ajavahemikul 26.07.2022 kuni 30.07.2022 xxxxxxxmaakonnas, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi kinnistul ning xxxxxxxxxxxxs xxxxxx suurfarmis hernesilo valmistamist. Silo niitmise teenust osutas xxxxx-ile xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ. Silomassi vedu silohoidlasse ning silo tallamine toimus aga töötajate poolt. Hernesilo valmistamisel kasutati keemilist silokonservanti AIV2000, mis sisaldab sipelghapet, propioonhapet ja naatriumbensonaati. Silokonservanti AIV2000 segati silomassi sisse. AIV2000 on kemikaaliseaduse (KemS) § 3 lõike 2 mõistes ohtlik kemikaal. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) NR 1907/2006 alusel koostatud ohutuskaardi kohaselt tuleb vältida AIV 2000 sattumist kanalisatsiooni, muuhulgas tuleb vältida aine sattumist keskkonda. Keemilist silokonservanti AIV2000 kasutati hernesilo valmistamisel Lembit Paali soovil ja teadmisel. Organiseerides keemilise silokonservandi AIV2000 kasutamise hernesilo valmistamiseks ning teades, et keemilist silokonservanti AIV2000 ka hernesilo valmistamisel kasutatakse, lõi Lembit Paal ohuolukorra. Lembit Paalil tekkis kohustus hoolitseda selle eest, et keemiline silokonservant kanalisatsiooni või keskkonda ei satuks. Lembit Paalil tekkis olukorras, kus ta otsustas korraldada hernesilo valmistamiseks vajalikud tööd nii, et hernesilo valmistamisel kasutatakse keemilist silokonservanti AIV2000, garandiseisund ehk ta oli kohustatud ära hoidma saabuda võiva kahju. Lisaks on selgunud, et silohoidla, kus Lembit Paali korraldusel valmistatud silomassi, millesse oli lisatud keemilist silokonservanti, hoiustati, ei olnud silo hoidmiseks sobilik. Silohoidla kalded olid valed. Samuti olid valesti rajatud kogumiskaevud. Eelnimetatu süvendas tekkinud ohuolukorda. 2 28.07.2022 toimusxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas, sealhulgas ka xxxxxxxxx kinnistul, vihmasadu. Vihmasaju tagajärjel väljus valmistatud silomassist, mis oli hoiustatud xxxxxxxsuurfarmi territooriumil olevasse silohoidlasse, hulgaliselt silomahla koos keemilise silolisandi AIV2000 jääkidega. Kuivõrd silomass oli katmata, imbus vihmavesi esmalt silomassi sisse. Seejärel liikus silomassist väljunud vedelik (silomahl koos keemilise silokonservandiga) lähedalasuvasse Umbusi jõkke. Umbusi jõkke jõudnud silomassist väljunud vedelik, milles sisaldus keemiline silokonservant, põhjustas vähemalt olulise keskkonnakahju. Lembit Paal ei rakendanud meetmeid, millega oleks saanud vältida keemilise silokonservandi sattumist keskkonda. Kuivõrd Lembit Paal oli hernesilo valmistamiseks vajalike tööde korraldaja, oli tema kohustus tagada see, et isikud, kellele ta oli usaldanud reaalse töö tegemise, hoiaksid ära saabuda võiva kahju. Samuti pidi ta ise kahju ära hoidma. Ühtlasi pidi Lembit Paal tagama, et olemas oleksid kõik vajalikud vahendid saabuda võiva kahju ärahoidmiseks. Lisaks pidi Lembit Paal tagama, et kasutusel oleksid ka vajalikud töövõtted selleks, et kahju ei tekiks. On selgunud, et hernesilo valmistamise käigus ning sellele eelnevalt jättis Lembit Paal tööde korraldajana ning juhina tagamata valmisoleku silohoidlasse ladustatud ning keemilise silolisandiga segatud silo kinnikatmiseks vihmaste ilmastikutingimuste korral. Lembit Paal pidi hernesilo valmistamiseks mõeldud tööprotsessi korraldama nii, et välistatud olnuks vihmavee sattumine silomassi sisse ja sealt edasi keskkonda. Lembit Paal polnud instrueerinud töö tegijaid ega loonud võimalusi selleks, et keemilist konservanti sisaldav silomass vihmasaju ajaks kinni katta. Lembit Paal oli teadlik, et hernesilo valmistamiseks on kasutatud kemikaali, mis on keskkonnaohtlik. Lisaks pidas Lembit Paal võimalikuks, et hernesilo katmata jätmisel satub silokonservant vihmasaju korral keskkonda. Juhul, kui silomass olnuks kinni kaetud, ei oleks keskkonnakahju olulises ulatuses tekkinud. Lembit Paal, jäädes eelkirjeldatud moel tegevusetuks, viis aine ehk silokonservandi AIV2000 keskkonda. Lembit Paali tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tal puudus igasugune õiguslik alus kemikaali keskkonda viimiseks. Lisaks oli Lembit Paal teadlik, et Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuval xxxxxxxxx kinnistul olev xxxxxa suurfarmi silohoidla ei ole silo hoiustamiseks nõuetekohane, mistõttu pidanuks Lembit Paal eriliselt tagama, et hernesilo valmistamise käigus kasutatud silokonservant keskkonda ei satuks. Veeseaduse (VeeS) § 167 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri poolt 03.10.2019 vastu võetud määruse nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 6 lõike 1 kohaselt peab olema silohoidla ehitatud nii, et sademed ei valguks silohoidlasse. Ühtlasi sätestab VeeS § 167, et väetise ja silo ladustamisel peab vältima väetise ja silo sattumist keskkonda. Lembit Paali tegevusetuks jäämisega, mille tagajärjel jõudis silomahl koos keemilise silokonservandiga Umbusi jõkke, tekkis keskkonnale oluline kahju. Umbusi jõe vee-elustikku kahjustati olulisel määral reostuse levikuala suuruse tõttu. Hukkusid kalad ja jõevähid, mida leiti ca 17 km pikkusel jõelõigul Jõgeva Maakonnas, Põltsamaa vallas asuvast xxxxxxxx kuni Jõgeva Maakonnas, Põltsamaa vallas xxxxxxxx külas asuva xxxxxxxxxx kinnistuni. Tekkinud reostus mõjus erinevate liikide populatsioonidele, kuna ajavahemikul 01.08.2022 kuni 08.08.2022 hukkus Umbusi jões vähemalt 3527 ahvenat, 1791 särge, 4243 jõeforelli, 240 haugi, 183 lutsu, 79 jõevähki, 18 latikat, 8 angerjat ja 6 linaskit. Lisaks mõjutas reostus olulisel määral jõeforellide reprodutseerimisvõimet, kuna jõeforellide kudemisaeg on novembrist veebruarini. Samuti sai vahetult pärast reostust oluliselt kahjustada hukkunud liikide isendite elupaiga kvaliteet. Lembit Paal pidas võimalikuks, et tegevusetuks jäädes jõuab aine ehk silomahl, milles sisaldub AIV2000, keskkonda. Lembit Paal pidas võimalikuks, et vihmasaju korral imbub vihmavesi silomassi, misjärel väljub silomassist vedelik, milles sisaldub keemiline silokonservant. Olulise keskkonnakahju põhjustas Lembit Paal ettevaatamatusest. Lembit Paal pidas võimalikuks, et 3 tegevusetuks jäädes jõuab kemikaal vihmasaju korral suuremas hulgas keskkonda ehk ta nägi ette tagajärje saabumist (olulist keskkonnakahju), kuid lootis seda vältida. Lembit Paal lootis, et keskkonnakahju ei teki või on see väiksem ehk lokaalsem. Lisaks rikkus Lembit Paal ettevaatamatusest kemikaalide käitlemise nõudeid. AIV 2000 näol on tegemist ohtliku kemikaaliga KeMS § 3 lõike 2 mõttes. Ühtlasi saab Lembit Paali poolt hernesilo valmistamise korraldamist, mille käigus kasutati keemilist silokonservanti AIV2000, pidada kemikaaliga seonduvaks muuks tegevuseks KemS § 8 lõike 3 mõttes. KemS § 8 lõike 1 kohaselt tuleb kemikaali käidelda keskkonnale ohutult. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad kemikaali käitlejal olema muuhulgas kemikaalide käitlemiseks vajalikud hoiakud. Olukorras, kus kemikaal sattus Lembit Paali tegevusetuse tagajärjel ülalkirjeldatud moel keskkonda, ei käidelnud Lembit Paal kemikaali keskkonnale ohutult. Lisaks puudusid tal kemikaali käitlemiseks vajalikud hoiakud, mis põhjustasid ettevaatamatusest olulise keskkonnakahju. Eelkirjeldatuga pani Lembit Paal toime KarS § 365 lõike 11 ja KarS § 13 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk tegevusetusega ettevaatamatusest ebaseaduslikult aine keskkonda viimise, millega tekitas olulise kahju vee kvaliteedile ja loomaliikide isenditele. Lisaks pani Lembit Paal toime KarS § 368 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk ettevaatamatusest kemikaalide nõuete rikkumise, millega põhjustati oluline kahju vee kvaliteedile ja loomaliikide isenditele.
2. KarS § 365 lõikes 11 ja KarS §-s 13 ning KarS § 368 lõikes 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 63 lõike 1 kohaselt kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust suurusega 300 päevamäära. Lembit Paali keskmise päevasissetuleku suuruseks on 66 eurot ja 90 senti (

§ 44

lõike 4 kohaselt väljendatakse päevamäära suurus kümne sendi täpsusega), mistõttu mõista Lembit Paalile rahaline karistus suurusega 20 070 eurot. 3. Kriminaalmenetluse kulud:

§ 175

lg 1 p 9 ning

§ 179

lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087 eurot ja 50 senti (725x1,5).

§ 180

lõike 1 kohaselt on Lembit Paal kohustatud hüvitama menetluskulud kogusummas 1087 eurot ja 50 senti. II Kohtu seisukoht

1. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.
2. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Lembit Paali süüditunnistamiseks KarS § 365 lg 11 ja KarS §-s 13 ning KarS § 368 lg 1 järgi. Seega tuleb süüdistatav süüdi tunnistada kokkuleppes kajastatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4