1-22-787 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2023, Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-22-787 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk A

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 määras: Jätta Aleksandr Tultsev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata Advokaadibüroole Tibar & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksandr Tultsevile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 86,40 (kaheksakümmend kuus eurot ja 40 senti) eurot, sh käibemaks 14,40 eurot. Mõista Aleksandr Tultsevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 86,40 (kaheksakümmend kuus eurot ja 40 senti) eurot, mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700005164 ning selgitus „Aleksandr Tultsev, 1-22-787, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale ja Viru Vanglale. 1

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel mõisteti Aleksandr Tultsevile liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.01.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-424 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 339 tundi üldkasulikku tööd, mis vastab

§ 69lg 6 kohaselt 11 kuu ja 9 päeva pikkusele vangistusele.

Aleksandr Tultsevile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat, 3 kuud ja 9 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti Aleksandr Tultsevile mõistetud kandmisele kuuluva liitkaristuse kandmise alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 07.01.

1. Viru Vangla esitas 23.02.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Tultsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus oli 07.01.2022 ja lõpp on 16.04.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.02.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 10.10.
4. Kinnipidamisasutuses Aleksandr Tultsevi kohta koostatud iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Peale vabanemist asub Aleksandr Tultsev elama aadressile xxx, koos ema, õe ja õe lapsega. Ekinnistusraamatu andmetel on korteriomanik kinnipeetava õde. Rahvastikuregistri andmetel on isikul kutseharidus keskhariduse baasil.
5. a omandas xxx. Kinnipeetav osaleb riigikeele kursustel ning on motiveeritud riigikeelt omandama. Töötamise registri andmetel on olnud nii lühiajalisi, kui ka pikemaid tööotsi. Enda sõnul omab töökogemusi xxx. Kinnipeetaval on olemas tööoskused, mis aitavad edaspidi tööd leida. Vanglas on nõus töötama. K-Raha andmetel (20.02.
6. a seisuga) on kinnipeetaval tasumata nõudeid 14000 euro ulatuses. Vabanemisfondi hoiustatud ligi 700 eurot. Kinnipeetava sõnul on motiveeritud võlgasi tasuma. Enda sõnul oskab tulusid-kulusid tasakaalus hoida, kuid võlgnevuste summa viitab vastupidisele. Vangistuse jooksul toetab rahaliselt isiku ema. Aleksandr Tultsevil on lähedased suhted oma ema ja õega. Lähedaste sõnul suhtlevad nad omavahel iga päev telefoni teel. Endise abikaasaga on tal kolm alaealist last. Enda sõnul toetas lapsi enne vangistust. Lastega plaanib suhtlust jätkata ka vabanemisjärgselt. Puuduvad andmed, et isiku suhtlusringkonda võiks kuuluda kriminaalkorras karistatud isikuid. Enne vangistust tarvitas peamiselt õlut ning väidetavalt jaanuarist
7. a ei tarvitanud alkoholi praktiliselt üldse (tarvitas selle aja sees vaid aeg-ajalt).
8. aastal süüdi mõistetud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Kõik kuriteod toime pandud alkoholijoobes. 28.05.
9. a saabus kriminaalhooldusalusena registreerimisele alkoholijoobes. Enda sõnul tarvitas viimati alkoholi 07.01.
10. a. Sõltuvusdiagnoos puudub ning isik ei pea ennast ka sõltlaseks. Usub, et suudab alkoholist hoiduda, sest enne vangistust ühe aasta vältel ei joonud praktiliselt üldse. 26.01.
11. a lõpetas sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval olemas tugev motivatsioon ning oskused ja võimalused, et oma tarvitamisharjumusi vabanedes muuta. 2

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi - kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks;

§ 75

lg 2 p 4 - kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks asuda tööle või võtta tööle saamiseks arvele Eesti Töötukassas kohtumääruse jõustumisest 2 nädala jooksul. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 10.03.2023 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav lisas, et soovib vabaduses elada ja töötada, tema tööoskus on suur. Oskab metallitöid, keevitustöid, haridustasemelt on neljanda astme elektrik õppesertifikaadiga. Garanteeritud töökohta ei ole ning ei taha fiktiivset töökohta nimetada. Ema ja õega on suhted head, toetavad rahaliselt. Lastega suhtleb, igatseb neid ja plaanib materiaalselt toetada peale vabanemist. Hetkel viibib avavanglas, on läbinud sotsiaalprogramme ja tegelenud muusikaga. Kinnipeetav lisab, et abielu on lahutatud ja riske kuriteo toimepanemiseks ei ole. Kinnipeetav on enda sõnul vangistuse jooksul suutnud aru saada ja paremaks muutuda. Kaitsja tõi välja, et Aleksandr Tultsev on vanglas teinud kõik endast olenevalt, et näidata, kui motiveeritud ta on selleks, et elada edaspidi seadusekuulekalt. Käesoleval hetkel nagu nähtub ka tema enda sõnavõtus, siis on ta orienteeritud oma tööle vabaduses, perele ja laste toetamisele. Kaitsja leiab, et juba ainuüksi see asjaolu, et Aleksandr Tultsev ei pöördu tagasi oma endise abikaasa juurde, annab võimaluse talle selleks, et ta ei jätka vabaduses enam sellised kuritegusid. Tal on olemas tööalased ettevalmistused erialas, milles ta kindlasti tööd leiab. Kaitsja toetab Aleksandr Tultsevi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Aleksandr Tultsev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemal poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 3

§ 76

lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri andmetel on Aleksandr Tultsevil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Enne käesoleval ajal kantavat karistust tunnistati Aleksand Tultsev kriminaalasjas nr 1-21-424 Viru Maakohtu 20.02.2017 otsusega süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning

§ 65

lg 2, § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.07.2020 kohtuotsuse nr 1-20-4869 järgi mõistetud karistuse ärakandamata osa võrra, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka.

§ 69

lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 716 tunni ulatuses, tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Aleksandr Tultsevit üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatule. Lisaks kohaldati kannatanu isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu 6 kuuks. Kohtute Infosüsteemi materjalide kohaselt rikkus Aleksandr Tultsev kriminaalhoolduse jooksul alkoholi tarvitamise keeldu, ei ilmunud ühel korral registreerimisele ning ei ilmunud sotsiaalprogrammi eelvestlusele. Arvestades Aleksandr Tultsevi karistusandmeid on tuvastatav, et käesoleval ajal kantava karistuse pani Aleksandr Tultsev toime katseaja jooksul. Seega rikkus Aleksandr Tultsev kriminaalhoolduse peamist eesmärki pannes toime süüteo ning näitas, et ei hinda endale antud võimalusi elada seaduskuulekalt. Aleksandr Tultsev on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei ole olnud suuteline rikkumisteta alluma leebemale karistusliigile. Kohus peab oluliseks välja tuua, et kinnipeetava käitumisest on tuvastatav, et isik ei suuda vabaduses oma käitumist kontrolli all hoida pikaajaliselt ja paneb toime süütegusid. Nimetatud seisukohta kinnitab see, et isik kannab käesoleval ajal karistust süüteo eest, mis on toime pandud katseajal. Kohus hindab positiivselt, et isikul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kohtu hinnangul näitab see, et Aleksandr Tultsev suudab kontrollitud keskkonnas jälgida kehtivaid reegleid ja enda käitumist kontrollida. Lisaks hindab kohus positiivsena, et isik osaleb alates 06.09.2022 riigikeele B2 taseme kursustel ja alates septembrist 2022 mängib Viru Vangla bändis „T “. Kohus hindab, et isik tegeleb vangistuses positiivsete oskuste omandamisega ja hobide arendamisega. Vabaduses toetavad positiivseid oskused ja harjumused seaduskuuleka elu elamist. Kohus hindab positiivselt, et isik läbis 16.11.2022 sotsiaalprogrammi Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamine ja 26.11.2023 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Täiendavalt märgib kohus, et on oluline, et sotsiaalprogrammide läbiviijate tagasiside on positiivne. Kohus märgib, et arestades andmeid isiku käitumise kohta vangistuses saab öelda, et Aleksandr Tultsev on näidanud vangistuse jooksul tervikuna, et temas on positiivseid omadusi, mis soodustavad seaduskuulekat elu. Kohtu hinnangul on positiivne, et isikul on lähedased, kellega on head ja toetavad suhted. Isiku lähedasteks on ema ja õde. Vabanemise korral soovib Aleksandr Tultsev nende juurde ka elama asuda. Isiku ema on vangla iseloomustuse kohaselt toetanud isikut materiaalselt ka vangistuse jooksul. Lisaks hindab kohus positiivsena, et isiku tutvusringkonda ei kuulu kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohtu hinnangul on oluline, et õiguskuuleka käitumise hõlbustamiseks isik suhtleks õiguspäraste eluviisidega inimestega. Seejuures on oluline, et isikul on olemas lähedased, kes saavad isikut toetada võimalike raskuste korral. 4

§ 424

lg 1 järgi alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest ning ka hilisemad kaks kehalist väärkohtlemist on toime pandud alkoholijoobes. Kohus hindab kõrgelt, et isik on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma ja usub, et suudab alkoholi tarvitamisest loobuda. Ometi märgib kohus, et teadaolevalt ei ole võimalik kinnipidamisasutuses alkoholi tarvitada, kuid vabaduses on alkohol väga kergesti kättesaadav. Seega kaasnevad Aleksandr Tultsevi puhul alkoholi tarvitamisega täiendavad riskid seaduskuuleka elu elamiseks. Käesoleval ajal puudub kohtul veendumus, et Aleksandr Tultsevi alkoholi tarvitamisest tulenevad riskid oleks väheolulised. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Aleksandr Tultsevi isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (lähedaste toetus, elukoha olemasolu) üle negatiivseid argumente (alkoholi tarvitamise risk, eelnev kriminaalhoolduse nõuete rikkumine). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. 5

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksnadr Tultsev Viru Maakohtu 07.02.2022 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Aleksandr Tultsevi kaitsja Kadi Sitska taotles kohtult riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist 86,40 euro suuruses summas, sh käibemaks summas 14,40 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil materjalidega tutvumisele 30 minutit, mis on võrdeline 36,00 euroga. Kohtuistungi kuluks on 30 minutit ehk 36,00 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust toimingute osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse summas 72,00 eurot (lisandub käibemaks). Kõnealune menetluskulu kogusummas 86,40 eurot kuulub Aleksandr Tultsevilt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). Kohus ei näe aluseid menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Selliseid asjaolusid ei toonud kohtuistungil välja ka süüdimõistetu ja tema kaitsja. Menetluskulu kuulub tasumisele 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6