KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-1729 Haldusasi X kaebus Rae valla vastu

§ 15

lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsus 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Seega toimub laste vastuvõtmine 2

) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o ligikaudu 20 aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebaja on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Kaebaja taotles lapsele (snd xxxxxxxx) lasteaiakohta 16.07.2019, sooviga saada koht alates 01.08.

1. Laps hakkas erahoius käima 05.08.2019 ning sai koha teeninduspiirkonna lasteasutuses 16.08.
3. Tallinna Ringkonnakohus seletas haldusasjas nr 3-13-1457 pärast Riigikohtu otsust nr 3-4-1-63-13 koha tagamise mõistliku aja kohta, et haldusmenetlus lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt. Menetluse kestust, mis HMS § 5 lg 4 kohaselt peab olema mõistlik, tuleb hinnata kogu ajavahemikku silmas pidades. Arvestades lasteaiakohtade hulga kohati keerukat prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks kuluvat aega, aga ka üldjärjekorra alusel koha saamiseks õigustatud laste kindlakstegemiseks ja vastava haldusakti teatavakstegemiseks kuluvat aega, võib üldjuhul selline tähtaeg olla umbes kaks kuud. Kaebaja poolt 16.07.2019 esitatud avalduses (dtl 11) on kaebaja kohasoov alates 01.08.2019 ehk sisuliselt ajast, mil laps on saanud 1,5-aastaseks. Kaebaja on esitanud taotluse ca 2 nädalat enne koha soovimise aega. Ka koha andmise korraldamiseks peab kohalikul omavalitsusel jääma mõistlik ajavaru. Nagu ringkonnakohtu praktikast tuleneb, on selleks mõistlikuks ajaks ligikaudu kaks kuud. Kuivõrd 2 kuud on sisustatud kui mõistlik aeg, siis põhjendatud juhul võib koha andmiseks mõistlik aeg olla ka lühem. Küll aga peab koha taotleja KOVi teavitama, et ta vajab kohta tavapärasest kiiremini või viivitamatult. Kaebaja 16.07.2019 taotlusest (dtl 11) ega ka muust kirjavahetusest ei nähtu, et kaebaja oleks mingit moodi vastustajat teavitanud vajadusest saada koht kiiremini. Kui vastustaja ei 3

§ 10lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud hoiukoha pakkumisega (lõike teine lause).

Viidatud norm ütleb, et lasteasutuse koha võib asendada hoiukohaga vanema nõusolekul. Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas: - Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (

§ 1

lg 1), samas kui lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj). - Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (

§ 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (Tu

MS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. - Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast1, mille järgimise kohustust lapsehoiul ei ole. - Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (

§ 11

lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (

§ 24lg 3 p 5).

Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10, et hoiukohaga nõustumise, peab omavalitsusüksus loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda

§ 10lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35).

Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Selgituseks ei saa lugeda ka kolmepoolset lepingut (dtl 13 jj), kuna sellest ei nähtu selgitused lapsevanemale, mille poolest hoid lasteasutusest erineb ega ka seda, et kaebajal on igal ajal võimalik nõusolekust loobuda ja saada selle tulemusel kohta munitsipaallasteasutuses. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata oleks kaebaja lapsele tagatud koht munitsipaallasteasutuses, sh selline vaba koht olnuks olemas (vt ka valla 05.07.2019 kiri, dtl 54). Seega oli eluliselt kaebaja ees üksnes valikud, kas panna laps erahoidu või tagada lapse kodus hoidmine. Sellist 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772 4

§ 10lõikes 1 tagatud õigust viisil, milleks seadus ei ole volitust andnud.

- nõuet, mis seab lasteaiakoha andmise sõltuvusse kohataotluste järjekorrast, pidada menetluslikuks normiks, mis reguleerib kohataotluste lahendamist ega vabasta omavalitsusüksust

§ 10lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest.

Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada. Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal õiguslik alus koha andmisest keeldumiseks nii põhjusel, et järjekord ei olnud kaebaja lapseni jõudnud kui ka vaba koha puudumise tõttu. Riigikohus märkis ka, et lasteaiakoha andmise edasilükkamine (kohajärjekorras olemine kauem kui taotluse lahendamise mõistlik aeg) tähendab selle andmisest keeldumist (p 38). 10. Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus

§ 10

lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakoha. See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline, kas vanemal on võimalik teha mahaarvamisi, kui laps on erahoius ning kui laps on munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

1. Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus märgib, et vastustaja ei ole eraldi vaielnud vastu kahjunõuete suurusele (v.a august–september 2019 osas täpsustanud kohatasu suurust munitsipaallasteasutuses; dtl 142) ega nõuete kujunemisele. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud hoiu arvetest ja konto väljavõttest. 11.
2. Toiduraha lisakulud Kohus lähtub vastustaja esitatud andmetest (dtl 142), mille kohaselt oli Peetri teeninduspiirkonnas lasteaedade toidupäeva kõrgeimaks maksumuseks 2,10 eurot. Kohus esitab järgnevalt kahju arvestuse. Kohus on tabelist välja jätnud augustikuu 2019 (vt p 7). Septembri 2019 osas on arvestatud toidupäevade arvuks kaebaja tõendite kohaselt 16, kuid kuna kohus pidas eelnevalt viivituse tekkimise ajaks septembri keskpaika, loeb kohus kahju tekkinuks 8 toidupäeva ulatuses. 5