1-22-1471/90

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-1471 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi 2023 määrus Maido Ilvese tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Maido Ilves (isikukood 39303276828), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta taotlus kohtumääruse avalikustamise piiramiseks rahuldamata.
4. Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Harju Maakohtu 11.05.2022 otsusega karistati Maido Ilvest KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 11 kuu vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 23.02.2021 otsusega asjas nr 1-21-1190 mõistetud ja Harju Maakohtu 19.01.2022 määrusega asjas nr 1-211190 täitmisele pööratud karistuse käesolevaks hetkeks ärakandmata 9 kuu pikkuse vangistuse osa võrra, mõistes M. Ilvesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 2 alusel jäeti M. Ilvesele Harju Maakohtu 23.02.2021 otsusega asjas nr 1-21-1190 mõistetud rahaline karistus summas 1800 eurot iseseisvalt täitmiseks. Karistuse kandmise aja algus 11.05.2022 ja lõpp 11.01.
7. Viru Maakohtu 24.03.2023 määrusega jäeti M. Ilves ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vabastamise formaalsed eeldused on täidetud (nõutud osa karistusest on kantud – 10 kuud 13 päeva ja elukoht rehabilitatsioonikeskuses), täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
8. Maakohus luges M. Ilvese puhul positiivseks, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on olnud vangistuses tööga hõivatud ja läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Samas puudub kinnipeetaval kindel töökoht, kuid tal on võimalus vabanedes end arvele võtta Eesti Töötukassas. Süüdimõistetu ei ole kunagi aga ametlikult töötanud, tal on vähene haridus, seega võib tema konkurentsivõime tööturul olla problemaatiline. Majanduslik olukord võib osutuda uue kuriteo riskifaktoriks. Lisaks on K-Raha andmetel kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 16 285,75 eurot, mis võib avaldada negatiivset mõju ja seda olukorras, kus kinnipeetav on pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka narkootilisi aineid tarvitaja puhuselt on kehtiva kohtupraktika kohaselt oht uute kuritegude toimepanemiseks kõrge. 2.
9. Süüdimõistetul on head ja toetavad suhted emaga, kes toetab poega ka rahaliselt. M. Ilvese suhtlusringkonda kuuluvad aga ka kriminaalse taustaga ja narkootikume kuritarvitavad tuttavad. M. Ilves on teiste poolt mõjutatav, kuna on korduvalt sooritanud kuritegusid grupis. 2.
10. Süüdimõistetu käitumist on mõjutanud narkootikumide tarvitamine – tal on diagnoositud sõltuvus ja on korduvalt karistatud väärteokorras narkootikumide käitlemise eest ning kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobe seisundis. Varem on M. Ilves tunnistanud probleemi tõsidust ning avaldanud soovi minna ravile, kuid vabanedes pole sellega tegelenud. Vanglas osaleb Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis. M. Ilves on avaldanud, et on võimeline narkootikumide tarvitamisest loobuma ja soovib vabaneda MTÜ Samaaria Eesti Misjoni majutusüksusesse ning läbida sealse rehabilitatsiooniprogrammi. Kontrollitud keskkonnas narkootikumidest loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Arvestades narkootikumide kuritarvitamisega seotud probleemide tõsidust ja hulka, samuti isiku varasemat elukäiku ja muid asjaolusid (tarvitamise sagedus ja eriliigiliste narkootikumide tarvitamine) leidis maakohus, et M. Ilvesel narkootikumide tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud ja tagasilangus ei ole välistatud. Vabanedes võib M. Ilves libastuda ja jätkata taas narkootikumide tarvitamist ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda uued kuriteod. Seda enam, et ka MTÜ ei ole kinnine asutus ja M. Ilvesel on võimalik sealt omal soovil lahkuda. 2.
11. Vabastamise kahjuks räägib ka M. Ilvese elukäik – teda on kriminaalkorras karistatud 16 korral, millest 12 karistust on arhiveeritud ja ta viibib vanglas seitsmendat korda. Teda on korduvalt karistatud sama- ja eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, mis viitab sellele, et varasemad karistused oma eesmärki täitnud ei ole. Varavastased kuriteod on toime pandud ka grupiviisiliselt. Uute eriliigiliste kuritegude toimepanemise oht on suur. Kuigi M. Ilves kinnitab, et nüüd on tema suhtumine ja põhimõtted vangistuses muutunud, näitab tema varasem elukäik, et ta on alati pärast vangistusest vabanemist jätkanud kuritegude toime panemist, mistõttu ei saa ka tema eeskujulikule käitumisele vangistuses omistada liiga suurt tähtsust. M. Ilvese varasemad käitumisaktid ei tekita usaldust, et kinnipeetav suudab sel korral järgida kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. M. Ilvese näol ei ole tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga ning oht kinnipidamisasutusse sattuda süüdimõistetut seaduskuulekusele ei mõjuta. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval ka 5 kehtivat väärteokaristust. 2.
12. M. Ilves ei ole osanud väärtustada kohtu usaldust kanda mõistetud karistust tingimisi määratud katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi järgides. M. Ilvest karistati Harju Maakohtu 23.02.2021 otsusega KarS § 424 lg 2; KarS § 4231 järgi osaliselt reaalse vangistusega ja osaliselt tingimisi vangistusega 2 aasta ja 4 kuu pikkuse katseajaga. Lisaks kontrollnõudetele KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 alusel kohustati M. Ilvest KarS § 75 lg 2 p-de 21, 8 alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja läbida sotsiaalprogramm. Paraku rikkus ta käitumiskontrolli ajal mitmeid kontrollnõudeid/lisakohustusi: tarvitas narkootilisi aineid ja ei ilmunud nõuetekohaselt registreerimistele kriminaalhooldusosakonda. Ka erakorralise ettekande arutamisele jättis M. Ilves ilmumata, mistõttu tuli ta kuulutada tagaotsitavaks ja määrata tema vahistamine. Lõpptulemusena pöörati tingimisi vangistust täitmisele alates 12.01.
13. See iseloomustab isiku suhtumist õiguskorda ja näitab, et kriminaalhooldus iseenesest ei ole see hoob, mis hoiaks M. Ilvese seaduskuulekal rajal. Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka 2 vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. M. Ilvese ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör ega vangla. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu 24.03.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Ilves, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu. Lisaks taotleb M. Ilves, et seoses delikaatsete isikuandmetega kuulutatakse lahend kinniseks. Määruskaebuses tuuakse välja karistuse kandmise aeg ning leitakse, et rehabilitatsioonikeskuses saab ta töötada, haridust on 10 klassi, tasutud rahalisi nõudeid on 2013,28 eurot ning vabanemisfondis on 806,53 eurot. M. Ilves leiab, et ta on vangistuses olnud 1 aasta 4 kuud, mis on piisavalt pikk aeg, et negatiivse taustaga tuttavad kaoks ja saada lahti füüsilisest sõltuvusest. Vaimse sõltuvuse osas aitab rehabilitatsioonikeskus. M. Ilvese avameelsust ja ausust on kasutatud tema vastu. Vangla ei toeta vabastamist lähtuvalt lubamatutest riskiprotsentidest ning prokuratuur lähtub vanglast. M. Ilves on nõus vajadusel elektroonilise valvega. Esmalt peaks arvestama praegust vanglas viibimise aega, et kuidas tulevikus hakkama saaks, aga maakohus on M. Ilvest karistanud uuesti mineviku vigade eest, mida muuta ei saa. Küll saab muuta tulevikku. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et M. Ilvese tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et süüdimõistetu puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid, sh süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavat kui ka minevikku, ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut, mis muudaks maakohtu poolt arvestatut. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
16. Lisaks on esitanud esmakordselt M. Ilves eraldi taotluse, et otsus jäetakse avalikustamata (kaebuses sõnastatud kui kuulutada otsus kinniseks) seoses delikaatsete isikuandmetega. KrMS § 4081 ei näe ette võimalust, et kohtulahend tervikuna jääks avalikustamata. Ka ei tuvastanud ringkonnakohus iseseisvalt ega ole määruskaebuses väljatoodud asjaolusid, mis annaksid aluse lahendi osaliseks avalikustamiseks tulenevalt KrMS § 4081 lg-st
17. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 3 Aarne Sarjas