lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: F.A; ik: XXX; elukoht: xxxx Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras RESOLUTSIOON 1. Rahuldada F.A kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K P 16.05.2019 otsusele nr 2317,19,003844 F.A karistamises
lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot osaliselt, s.o põhikaristuse täitmise tähtaja osas. 2. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K P 16.05.2019 otsus nr 2317,19,003844 F.A karistamises
lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot osaliselt, s.o põhikaristuse täitmise tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata ja tühistamata.
lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot, selles, et menetlusalune isik 28.04.2019 kella 11:00 ajal juhtis Vana-Haapsalu mnt-l suunaga xxxx tee poole, xxxx alevikus, xxxx vallas, xxxx maakonnas mootorsõidukit (mopeedi) juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, 47 mg/l kohta. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse Kuna ei ole võimalik rahatrahvi 720.00 EUR korraga maksta kuna olen hetkel töötu siis sooviks trahvi tasuda maksegraafikuna 10 kuu jooksul. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 16.05.2019 Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsusega väärteoasjas nr. 2317,19,003844 karistati kaebajat, F.A , (isikukood XXX) Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot, selle eest, et tema 28.04.2019 kell 11:00 juhtis mootorsõidukit TGB Eesti riikliku registreerimise märgiga xxxx xxxx maakonnas xxxx alevikus xxxx maanteel suunaga xxxx tee poole juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,47 mg.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et kaebaja on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud, väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 9510 EE, seeria nr. ARKB-
Mis puudutab subjektiivse koosseisu täidetust, siis on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebaja pani talle inkrimineeritava väärteo toime tahtlikult. Tema organismis tuvastatud alkoholi kogus oli mitte väiksem kui 0,47 mg ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Tegemist ei ole alkoholi jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/1 piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi kaebaja teadma ja tajuma oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Karistuse mõistmisel lähtus kohtuväline menetleja Karistusseadustiku § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü. Samuti arvestatakse KarS § 57 ja § 58 sätete kohaselt karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuivõrd kaebaja on väärteo toimepanemist kahetsenud, arvestas kohtuväline menetleja seda kahetsust kergendava asjaoluna, kuid arvestab ka asjaoluga, et mootorsõiduki juhtimine nii suures ulatuses alkoholipiirmäära ületavas seisundis on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust. Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Tulenevalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus 720 eurot vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja nõustub rahatrahvi tasumisele määramisega ositi 10 kuu jooksul. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kaebuse esitaja on kohtule saadetud kirjas märkinud, et kaebaja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Taolisest nõusolekust saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse 3 tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg-s 2 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 28.04.2019 kell 11:24 kuni 11:29 F.A seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE ARKB-0020, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-18/00186). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,52 mg ja 0,53 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,47 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja P P, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatava õhu kohta mitte vähem kui 0,47 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida ta on ka ise tunnistanud. Kuivõrd menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,47 mg/l, siis on tegemist väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant K P, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). 4 Vastavalt
lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning lõike 3 p 2 kohaselt kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem
Seega on seadusandja
väärtegu pidanud niivõrd ohtlikuks, et on pidanud vajalikuks isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist nii põhi- kui ka lisakaristusena. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest
lg 2 alusel põhikaristusena rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot. Arvestades, et
lg 2 kohaselt võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, siis on menetlusalusele isikule karistus määratud ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavas määras. Nagu ülalpool juba märgitud on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,47 mg väljahingatava õhu liitri kohta, mis on
§-is 224 lg-s 2 ettenähtud sanktsiooni keskmine määr, mistõttu süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,47 mg/l, mis on isikule selgelt tajutav joove. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki (mopeedi) juhtima asumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,100,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, siis pidi menetlusalune isik kohtu arvates teadma oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Seda enam, et menetlusalune isik tunnistas ka ise, et oli tarvitanud alkoholi ja arvas, et see on välja läinud, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusalune isik oli vägagi teadlik oma juhile keelatud seisundist ja sellises seisundis sõiduki juhtimine saab olla toime pandud vaid tahtlikult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 nõudeid ja pani toime
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 5
lg 2 toime pandud väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Hinnates F.A süü suurust talle
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,47 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on
Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud tahtlikult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Väärteootsusest nähtuvalt on kergendavaks asjaoluks märgitud kahetsus ning kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada ning sellega on arvestanud ka kohtuväline menetleja enda otsuses. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja tema käitumist liikluses üldises plaanis. Kui vaadata väärteoasjas leiduvaid karistusregistri andmeid, siis tuleb tunnistada, et kaebuse esitajat on varem karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest, sh
lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemise eest rahatrahviga, mis asendati üldkasuliku tööga, mille täitmise kohta aga info puudub ja tegemist on kehtiva karistusega. Seega eelnev rahaline karistus väärteo eest, mis asendati üldkasuliku tööga ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste rikkumiste, sh samalaadse rikkumise korduvat toimepanemist. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki leiab kohus, et kuivõrd kaebuse esitajal on varasemast ajast kehtiv karistus liiklusseaduse nõuete rikkumise eest, siis võib karistuse määramist mõningal määral üle ettenähtud sanktsiooni keskmist määra pidada põhjendatuks. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil, s.h ka mopeedijuhil kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida, mida menetlusalune isik aga ei teinud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Antud juhul kohtuväline menetleja on karistuse väärteo eest mõistnud vastavalt süü suurusele, s.o
lg 2 ettenähtud süüteo puhul mõningal määral üle sanktsioonimäära keskmist määra. Kohus loeb määratud karistuse proportsionaalseks süü suuruse ja eripreventiivse eesmärgiga. Kaebuses ei ole taotletud otsuse tühistamist ega ka sisulist muutmist ning kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud ka määratud karistuse määra. Küll on palutud määrata rahatrahvi tasumine ositi kuna menetlusalusel isikul ei ole töise sissetuleku puudumise tõttu võimalik koheselt rahatrahvi maksta. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus teeb esimese karistusotsuse. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus. Käesoleva juhul ei ole menetlusalune isik kohtule mingeid dokumentaalseid tõendeid oma majandusliku seisundi kohta esitanud, st kaebuse 6 esitaja ei ole selliste mõjuvate põhjuste olemasolu tõendanud. Menetlusalune isik väitis kaebuses, et trahvisumma tasumine ühekordse maksena on majanduslikel põhjustel raskendatud, kuna isikul puudub töökoht ning ta palub võimaldada selle tasumist ositi. Kuigi kohtule vastavaid tõendeid ei esitatud, siis arvestades trahvisumma suurust, mis suuruselt võrdub ühe kuu keskmise palgaga ja menetlusaluse isiku ütlusi oma majandusliku seisundi raskuse kohta ning väärteoprotokolli kantud andmeid töökoha puudumise kohta, siis leiab kohus, et on võimalik menetlusalusel isikul siiski võimaldada trahv tasuda 10 kuu jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisu osas tühistamiseks ja muutmiseks, kuid kohus peab võimalikuks põhikaristuse täitmise tähtaja osas otsus tühistada ja muuta ning uue otsusega määrata rahatrahvi tasumine ositi kaebuses taotletud tähtaja jooksul. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.