lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et G.V pani teo toime otsese tahtlusega. Isik ei ole käesolevalt eitanudki, et tarvitas enne sõidukirooli istumist alkoholi. Menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väited selle kohta, et ta tundis end hästi ja kainena, ei ole eluliselt usutavad. Tegemist ei olnud väikese joobega, mille puhul väita taolist ekslikku arvamust, vaid kriminaalsele joobele lähedase tulemusega, mille mittetajumine ei ole kuidagi usutav. Isikul tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus viitab asjaolule, et ta pidi olema teadlik alkoholi tarvitamise mõjust oma organismile – sellise joobe puhul pidi isik tundma alkoholi mõju oma tajufunktsioonidele ning mõistma, et ei tohiks taolises seisundis autot juhtida. Sellele vaatamata asus G.V teadlikult sõidukit juhtima ja vähemalt möönas seda, et juhib mootorsõidukit seisundis, kus tema organismis on alkoholisisaldus üle seaduses lubatud määra. Eelnevaga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo.
lg 2 sätestab, et karistatakse 5 teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises LS § 224 lg 2 järgi ning teda tuleb toimepandud väärteo eest karistada. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. LS § 224 lg 2 näeb toimepandud väärteo eest võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on G.V karistanud LS § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Karistuse määramisel peab juhinduma
, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada G.V poolt toimepandud rikkumise asjaolusid. Menetlusalune isik oli teadlikult enne autorooli asumist tarvitanud alkoholi ning tunnistas pärast väärteo toimepanemist ka ise, et on purjus. Seejuures oli isikul tuvastatud joove lähedane kriminaalsele joobele. Alates 0,75 mg/l väljahingatavas õhus alustatakse sõidukijuhtide suhtes juba kriminaalmenetlust, seega jäi menetlusalusel isikul kriminaalsest joobest puudu vaid 0,09 mg/l. Lisaks sellele, et isik juhtis mootorsõidukit alkoholipiirmäära ületades, põhjustas ta ka varalise kahjuga liiklusõnnetuse, tagurdades otsa teisele autole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 28.10.2016. a otsuses nr 3-1-1-75-16 punktis 10 leidnud, et kui isik juhib mootorsõidukit alkoholi piirmäära oluliselt ületades ja samal ajal eksib ka teiste liiklusnõuete vastu, tuleb tema süüd hinnata suureks. Kohtu hinnangul on seega isiku süü suurus keskmisest suurem. Kergendava asjaoluna arvestab kohus
lg 1 p 3 alusel menetlusaluse isiku G.V kahetsust, mis kaebuses ka selgelt väljendub. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huve. Kuigi kaebuses on G.V viidanud sellele, et teda ei ole varem kordagi kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning väärteootsuses ei ole piisavalt analüüsitud, mida toob endaga kaasa temalt juhtimisõiguse viieks kuuks äravõtmine, ei too need asjaolud kohtu hinnangul kaasa karistuse muutmist. Kohus nõustub väärteootsuses ja kohtuvälise menetleja seisukohas märgituga ning leiab, et alkoholipiirmäära ületamine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, mille puhul seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejad. Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse 3-1-1-122-13 punktile 11, kus Riigikohus asus seisukohale, et ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul ei ole välistatud temalt juhtimisõiguse äravõtmine. Tuleb tõdeda, et 6 Riigikohus käsitles nimetatud lahendis olukorda, kus oli küsimuse all lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Seda enam, et praegusel juhul on kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena, tuleb nentida, et see ei ole meede, mida saaks kohaldada vaid erandlikel puhkudel. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-6-17 punktist 17 tuleneb, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole võimalikest enim piiranguid kaasa toov karistusliik, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel.
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kuigi menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et tal on vaja juhtimisõigust nii poes kui ka apteegis käimiseks ning abikaasa perearsti juurde viimiseks, siis ei välista see juhtimisõiguse äravõtmist. Nagu kohtuväline menetleja on õigustatult märkinud, siis karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid peab seadma piiranguid ning avaldama mõju isiku seaduskuulekusele, mõjutades isikut samalaadseid süütegusid enam mitte toime panema. Kohus on ka seisukohal, et isik, kes vajab oma igapäevaelus mootorsõidukit, peab selle kasutamisel pidama liiklusseaduse nõuetest kinni piinliku täpsusega. Juhtides sõidukit alkoholi tarvitanuna, pidi isik arvestama võimalusega, et ta võib seaduses ettenähtud ajaks juhtimisõiguse kaotada. G.V on pannud tahtlikult toime raske liiklusrikkumise ning asjaolu, et sel korral ei lõppenud sõit tema enda ega kaasliiklejate jaoks traagiliste tagajärgedega, ei vähenda rikkumise raskusastet. Seejuures tuleb arvesse võtta, et lisaks mootorsõiduki juhtimisele alkoholi tarvitanuna põhjustas isik ka varalise kahjuga liiklusõnnetuse, tagurdades otsa teisele autole. Asjaolu, et G.V tunnistas ka ise, et oli enne sõitma asumist tarvitanud alkoholi ning oli purjus, näitab, et isik ei teadvusta liiklusreeglite järgimise vajadust ning kujutab sellise käitumise ja suhtumisega reaalset ohtu kaasliiklejatele, mistõttu on põhjendatud tema mootorsõiduki juhina liikluses osalemisest eemaldamine. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, G.V süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud isikule määratud põhikaristus – juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks. Karistuse vähendamisel ei oleks täidetud karistuse määramise eesmärgid. Karistamise eesmärgiks on, et ei korrataks enam samalaadseid rikkumisi ning ei pandaks toime ka muid õigusrikkumisi. Kohus on seisukohal, et teiste karistusliikide (rahatrahv, arest) kohaldamine ega isiku olukorra karistusõiguslik kergendamine käesoleval juhul seda teha ei suuda. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja G.V karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses
lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.